Peale seda asusime transporti ootama, sest ka bussijuht polnud teadlik meie superkärmest tegutsemisest. Kuid ega ei läinudki kaua kuniks me bussi saime ja sõit kodupoole võis alata. Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
· Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves. · Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase saapakonts. Nõmmejärv Nõmmejärv · Järve lähedal asuvad Kurtna Mustjärv ja pisut kaugemal Niinsaare järv. Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. · Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 19 liiki makrofüüte. · Kaladest esineb särge, roosärge, haugi, vähem on ahvenat, kiiska, linaskit jt. · Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu.
RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b
Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis
Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate
Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad. Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, kus asub ka Lääne-Eesti kõrgeim koht Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid. Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane, mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike. Taimestik Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein.
Uuritavate ühtseks tunnuseks oli see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga TULEMUSED 1 · Vaatluse analüüs vaatluse tulemused esitati joonistel, millele on juurde lisati kommentaarid, kus on foto tehtud ja milline olukord valitses vaatluse hetkel. TULEMUSED 2 Stroomi ranna administratiivhoone eest algav laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega kuid mere poolne ots, kus lõppeb laudistee on maastik liivane ja mereadrune. Laudistee lõppeb ära umbes 20 m ennem mere piiri. TULEMUSED 3 Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis takistaksid ratastooliga liiklemist. TULEMUSED 4 Stroomi rannahoone tagumine külg, kus asuvad avalikud WC-d. Intervjueeritavate sõnul on need väga ohtlikud, järsk kalle, piirded puuduvad. Kaldtee alumises otsas on kanalisatsiooni luuk TULEMUSED 5
Kodukoha Mullastik Minu kodukoha mullastik on suhteliselt liivane ja kivine. Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%.
Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne geograafiline asend. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreeka suurim saar Kreeta. Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast.
Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas.
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA • SAMAS KA KULD NING KÖÖGIVILJAD KESKKONNAPROBEELMID
d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...
· Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled Aasta keskmine sedemete hulk 500-600mm Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti
Vee läbipaistvus Väike Suur Seston Anorgaaniline Orgaaniline Toiteainete sisaldus Suureneb allavoolu Suureneb vanusega Toiteainete säilimine Lühiajaline Pikaajaline Erinevaid mikroelupaiku Palju Vähe Jõgede tsoneerimise üldskeem Voolukiiruse ja põhjaainese vaheline seos > 1 m/s kivine 0,5-1 " kivine kruusane 0,25-0,5 " kruusane liivane 0,1-0,25 " peenliivane <0,1 " mudane või savine Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2. Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga
Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid, kuna kliima on hea, mis annab piisavalt niiskust. Taani kliima on heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Aasta keskmine sademete hulk idas on 600mm ja läänes 800mm
oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/documents/main/refe raadid/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main /referaadid/korbeloomtaim.htm TÄNAME KUULAMAST!
kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu
Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate
Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240
Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel. Kasvasid männid, kadakad, põõsastaimed ja kaktused. Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud.
Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2. 1) Põllumajandusel on kapital olemas, riim toetab, võttis kaua aega üleminek põllumajanduselt tööstusele. 2)Põllumajandusega tegeleb tänapäeval ligi 4% inimestest. 3)Taanis on industreaalne tootmisvorm 4) Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang.Et suurim käibe tuleb enda maa toodetud varadest. peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. 3.
Ajaloo kontrolltöö 7 klassile. 1 pool. 1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need inimeste igapäeva elu ? Araabia poolsaar oli kuiv ning liivane. Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud kohad. Meie mõistes sood. Seal kasvasid puud ning taimed olid allikad ja muud vee kogud. Araablased kasvatasid karja. See töö erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega, seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud seda. 2. Lõpeta lause. Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah.....
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad
Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne ligi pääseda ning seetõttu on Keilja juga üks külastatavamaid ja tuntumaid jugasid Eestis. Veevool kiireneb maantesilla juures, kus jõge on süvendatud ja väljatõstetud paetükid ääristavad vallidena sängi
Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid. Costa del Solis on palju kättesaadavat puhkamiseks- hotellid, restoranid-baarid, ajaveetmiskohad, sportimisvõimalused ning palju lõbustus- ja huviparke. Costa del Sol on hea stardiasukoht, kust suunduda Hispaania võlude avastamisele. Andaluusia piirkond on vaatamisväärsuste poolest üks põnevamaid Hispaanias. Sevillas, Cordobas, Rondas ja Granadas asub palju keskaegseid mälestusmärke
Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i. Happeline 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? a. Metsa mahavõtmine keelatud 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? a
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. ...
Tasub teada: Linnasampinjon on mahe, maitsev Tasub teada: Mürklid on erakordselt muutliku söögiseen. Paraku langeb selle kasvupaigale kujuga ja värviga. Üldiselt on need noorelt sageli peamiselt liiklusest pärinevaid heledamad ja tumenevad vananedes. Väga raskemetalle.Rohumaad lagundavad sampinonid tumedate, juba kuivamismärkidega mürklid koguvad neid oma viljakehadesse. korjamisest tuleb hoiduda. Linnasampinjon on sageli ka liivane ja määrdunud, kuna see kasvab suureks juba maa sees.
Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrgus 12 meetrit Fifth level Ümbermõõt
Sageli pidime võitlema ka tugevate metsloomadega, et publikut kahevõitlus ära ei tüütaks ja neil põnevam jälgida oleks. Loomade puhul pidime arvestama nende kiiruse ja tugevusega. Tuli oodata õiges hetke looma tabamiseks ja olema selles osav. Ma vihkasin võistluspaigale jõudmist, suurim neist oli Colosseum Roomas. Ma vihkasin, et kuigi käisin erinevates kohtades, tundusid need siiski nii ühesugused alati ringikujuline, liivane pinnas. Ma vihkasin neid vastikuid veriseid vaatemänge armastavaid roomlaseid, kes hõiskasid kõrvulukustavalt ning kui võitja oli vastase maha surunud, siis andsid nad märku tapmisest või halastamisest. Kui publik tahtis surma, keerasid nad pöidla alla poole, kui nõudsid aga armuandmist, keerasid nad pöidla üles poole. Lõpliku otsuse tegi siiski keiser kui ta kohal viibis. Ma proovin enda vastikustunnet alla suruda
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib,...
vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis.
Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks (Flandria, Brüssel-pealinn ja Valloonia) ja kolmeks keelekogukonnaks (prantsuse, hollandi ja saksa). Kokku elab Belgias 10,750 miljonit elanikku. Elanikond kasvab pidevalt. Ta on Euroopa tihedamini asustatud riike
Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane. Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid. Paljude isendite vanus ulatub üle 600 aasta, vanim teadaolev sekvoia on umbes 2200-aastane.
Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ N ja 23 19´ E Bulgaaria pealinna Sofia kaugus mu kodulinnast, Tallinnast on 2436 kilomeetrit.
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas.
Kreeka asub Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel. Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas. Tema naaberriigid põhjas on Albaania; Makedoonia; Bulgaaria, idas Türgi; läänes Itaalia ja lõunas Liibüa (Aafrika). Ümbritsevateks veekogudeks on Joonia meri; Egeuse meri ja Vahemeri. Loodus Kliima jaotatakse kolmeks: Vahemere-, Alpide- ja parasvöötmeliseks. Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud. Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s.
1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune
Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6)
läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra vene keeles poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk rootsi keeles Östersjön Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik
2.Mis selga tuleks panna ehk kliima. Päeval on suvel sooja umbes 3040oc, talvisel päeval 2025oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allikaid väidavad siiski, et sademeid on 100150mm aastas. 3. Kes/mis seal kuumuses ikka on ehk keskkond. Paljud inimesed arvavad, et kõrb on tohutu liivane ala, kus ei kasva taimi. Victoria kõrbes ei ole see sugugi nii, teda nimetatakse kõrbeks vaid väheste sademete pärast. Taimede mitmekesisus võib sind üllatada. Austraalia on alati olnud kuiv manner ja taimed on seal kohastunud kinni püüdma iga väikese veetilga ja elama sellest. Seal kasvab näiteks: kohalikku tomatit, jõulutähe sugulast, aborigeenide ,,kanepit" ja kõrrelist nimega spinifex. Loomad on enamsati öise eluviisiga, ehk päeval on varjus ja öösel tegutsevad, aga
keskonnale Putukad Hapnik MINU Loomad Söögiks PUU loomadele Torm Inimtegevus Minu puu tähtsus mulle Eriline võreldes teistega Kokkuvõtte Nõmmemets on kuiv, liivane, vaese mullasusega, hõreda taimestikuga,aeglase kasvuga, põhjavesi on sügaval, põhiline puu liik on mänd ja pinda tavaliselt kattab kas samblikud või kanarbik. Ma uurisin 10X10 ruut m ala nõmmemetsas. Minu maa-ala peal kasvavad männid, kadakad, sarapuu, samblikud, kõrrelised ja pihlapuu. Valisin ühe puu ja uurisin seda lähemalt, kirjeldasin seda puud ka. Ja vaatasin kuidas on see puu loomadele ja mulle kasulik. Kasutatud kirjandus
Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Vanaga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Vana perel peavari oleks. Seejärel jürasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kerge kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda
ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest
Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Börkuga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Börka perel peavari oleks. Seejärel järasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kergem kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
