kivist tööriistu ja savinõusid, arvatakse, et kunst oli kui mäng või, et kunst tekkis tolleaegse usundi pärast. Viimast just seetõttu, kuna ürgaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et kui joonistada noolega haavatud jahiloom koopa seintele ja lagedele või kivisse siis pärast jahil toimub sama. Need tehti koopa kõige pimadamatesse kohtadesse, kus need ei saanud kindlasti olla lihtsalt silmailuks. Uurimustöös selgitan ürgaja- ja tänapäeva kunsti sarnasusi ja kuidas on kasutatud koopamaale ja ürgajale omaseid kaunistusi erinevates valdkondades. Tuleb ka jutuks kunsti mõjutav inimeste areng. Koopamaalid Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna nende kogu elu sõltus eelkõige jahipidamisest, ürgaja kunstnikud tundsid loomi suurepäraselt, õrna ja paindliku joonega anti edasi loomade liigutusi ja poose, kasutati ka maitsekaid värvitoone: must, punane, valge ja kollane
Ülesanne 3 Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm aülikool stituut Tabelid õppemärkmik õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Era...
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING INGLISE KEEL Essee Differences between Estonian and USA school and education systems. Juhendaja: Koostanud: 2009 Differences between Estonian and USA school and education systems. Question is, how different are our own and this big country they call United States of America's education. Or maybe there is no difference at all, and our systems about school and education are more similar than they appear at first sight. After reading all the materials and all sorts of notes about USA's education systems and their school household. All at once I realized, that they are not so different at all. Like for example USA's kids have to go to school exactly the same amount of time as our Estonian children. And basically learn same amount of same things. Like everywhere there are always ...
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis,
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli...
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
docstxt/123360396921236.txt
Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Arutlus Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 10a klass Kevad 2008 Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Kuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puskini ühiseid jooni tema teose nimitegelase Jevgeni Oneginiga on üsna palju. Järgnevalt sooviksin välja tuua mõned tähtsamad. Puskin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana. Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas ...
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja hea...
Isade kinnisideed viivad kurbade tagajärgedeni August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nen...
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja
„Kevade“ raamatut ja filmi võrdlev analüüs Tootsi tegelaskujul on raamatus ja filmis nii sarnasusi kui ka erinevusi. Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud
Kuna tegemist on siiski lauluga, kus pole dialooge, siis müüti teadmata päris hästi ikka aru ei saa, milles lugu seisneb. Kui võrrelda seda videot soyuzmultfilmi loominguga, erineb see selle poolest, et siin oli mainitud Perseuse sünnilugu. Ehki veidi moonutatud. Põgusalt näidatud Argose kuninga Akrisiose tütre Danae merre viskamine koos pojaga. Vilksamisi näeb ka Perseuse isa Zeus’i. Multimeediate vahel leidub siiski ka mõningaid sarnasusi – Perseuse tulevane abikaasa Andromeda, võitlused koletistega. Sarnasusi ongi vast raskem esile tuua kuna multimeediatekstid on loodud eri vaatajaskonnale. Kasutatud materjal [1] - https://www.youtube.com/watch?v=krN41EQMoG4 (30.11.2016) [2] - https://www.youtube.com/watch?v=WoDHosKTi0s (30.11.2016) [3] – Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 135-143 [4] - http://www.metal-archives.com/bands/Perseus/3540377809 (30.11.2016)
3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad Ei liigu aktiivselt Liiguvad aktiivselt Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil) Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, Loomadel on piiratud kasvuaeg ja suurus pikkuskasvul on piirid
Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused? Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Üks suuremaid erinevusi oli see, et Eesti NSV ajal lahkus palju haritlasi, muusikuid, kirjanike läände, kuna kardeti Nõukogude võimu tagakiusamist. See on kurb, sest Autoritaarse Eesti aeg pani just väga suurt rõhku kultuuri arenemisele ja selle edasikandjate kihi tekitamisele. Sel ajal loodi palju seltse, kes mõnda kultuuriharu edendasid (inimesed tahtsid kultuuri edendada). NSV ajal suur osa kultuurist hävitati. See sõltus valitsusest, kui
Teine paar aga ei ole seotud mingi üleloomuliku nähtusega. Nende tegevusi ei ilmesta kosmilis-tähenduslikud tagamaakujutlused, peale nende enda sisetunne, mis on seotud piibliga ning, mis väljendub Andrese kõnelemisel Issandaga ja Pearu pilkavas lõõpimises pühakirjaga. Ka nende elu, mida Tammsaare neid elama paneb, on täiesti tavapärane külainimese elu. Fausti ja Andrest ühendab nende rahuldamatu pürgimuslikkus. Mefisto ja Pearu olemuse vahel on märksa raskem leida sarnasusi. Pearul on rõhk pigem absurdsetel ja isekatel tempudel, Mefistol aga negatsioonil. Kõige suurem erinevus ongi selles, et Pearu ei ole Andrese võrgutaja, teenija ega hingepüüdja. Aimatavaid sarnasusi võib leida veelgi: Pearu musta koera tungimine Andrese majja ja jõuluvorstide ärareostamine evangeeliumi lugemise ajal ning ahjuroobi maha kukkumine koera sisenemisel, mis ei lasknud tal lahkuda musta puudli ilmumine Faustile lihavõtte hommikul ning selle
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele
õigused. Näiteks võis naine peale lahutust oma vara tagasi nõuda. Kui tavalisel meeskodanikul pidi olema vaid üks naine siis vaaraol võis olla neid mitu. Mesopotaamias nagu ka Egiptuses oli perepeaks mees, kellel kül erinevalt Egiptusega oli suurem võim ja samuti võis neil olla naisi mitu ja seksuaalsuhteid ka oma teenijatega. Usk oli tähtsal kohal nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Mesopotaamia ja Egiptuse usut leiab palju sarnasusi näiteks oli usk seotud riigivõimuga. Egiptuses oli jumalaid väga palju ja egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu.
Roomalste muusika oli lärmakas ja muusika oli sõjaväe paraadide osa. Hellenite jaoks oli muusika tähtis kunst, sõna muusika pärineb neilt. Hellenite koolis õpetati muusikat, ka õlümpiamängudel võistlesin muusikud. Hellenite muusika on säilinud nootidena ,kuid mitte elavana. Kiltide muusikas oli palju sõjakust ja paljud laulud rääkisid surmast. Paljud laulud sisaldasid ka armastust ja õrnust. Tänapäeva muusika on küll erinev, kuid sarnasusi on kõigi nende muusikatega. Vanadel rahvastel olid teissugused vaated muusikast, kuid sellegipoolest oli muusika ka nende elus tähtsal kohal. Tänapäeval on muusika maailm suur ja erineb vanadest muusika stiilidest, kuid sarnasusi on siiski palju.
- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus: 20,244 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas: 41,35 [dB/oct] - hinnang filtri järgule 5) Joonis3.- Väljundpordi sobituse graafik, võrdlus sisendpordi. Võrrelda omavahel kahte graafikut, kas esineb mingeid erinevusi või sarnasusi, miks? Sarnasus- filtri kalle üleminekuribas sarnane Erinevus-pragusel graafikul tõkkeriba kõrgemal, kui sisesndpordi puhul. 6) Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile vastassuunalise ülekande moodul |S12| (TL (dB)). Salvestada saadud graafik .jpg formaadis ja esitada aruandes joonisena. Võrrelda saadud tulemust eelnevalt salvestatud pärisuunalise ülekande omaga. Kas esineb mingeid sarnasusi või erinevusi, miks? Joonis4
Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreekas. Roomlased hindasid loodusjõude ja vaime
Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur: sarnasused ja erinevused Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekki- nud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt,
koolis õppides, sporti tehes või lihtsalt tänavapeal jalutades. Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm. Ei saa küll vastu vaielda, et ilma rahata ei saa, aga kindlasti raha ei tähenda nii palju. Kõige tähtsam on ikka perekond ja sõbrad, mitte uhkem auto ja parem töökoht. Meid ümbritsev on ajajooksul muutunud ja see on muutnud ka meie väärtushinnanguid
Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit
Murdealised aga tahavad just kõige rohkem päeval magada ning elada lasteaiarežiimi järgi, kuna on võimalik päev läbi mängida ning muude asjadega tegeleda ja magada. Mõlemas vanuses suhtlevad lapsed väga erinevalt. Lasteaialapseeas kutsutakse teisi mängima tirides neid särgist ning kisendades. et nendega tuldaks. Mõnikord hakatakse lausa nutma või küünistama. Murdeeas aga kasutatakse mobiile või suhtlusvõrgustikke (Facebook, Skype jne.). Siiski on mõlemas eas ka palju sarnasusi. Võõraste inimestega suheldes tuntakse end ebamugavalt ning nägu läheb üleni punaseks. Tuntakse hirmu võõraste käest abipalumise ees ning tutvudes uute inimestega ( The Ultimate Book Of Knowledge, 2007). Mõlemates vanustes oldakse enamjaolt aktiivsed. Lasteaialapseeas piisab lapsele oma mängudest ning jooksmisest mis sellega kaasa tuleb. Ka selles vanuses lapsed käivad trennides. Neil on võimalus käia ujumise algõpetuses, judos, jalgpallis ning paljudes muudes trennides
Võib öelda,et see lause on kõikvõimas lause. Eesti riik on võõrvõimudest vaba olnud 18 aastat. Meie riik ei pea alluma kellegi korraldustele, vaid on ise otsustaja rollis. Seega võib öelda, et ta on seesmiselt vaba ning väliselt teistega sarnane. Sarnane, sest kui võrrelda Eestit teiste riikidega,ei saa öelda, et meil oleks midagi mida teistel poleks või vastupidi. Meil on inimesed, kes käivad tööl, me elame majades, meil riigil on oma ajalugu, ja nii võikski jääda lugema sarnasusi teiste maadega. Seega väide peab paika, et me oleme seesmiselt vabad, kuid väliselt teistega sarnased. Seostades inemese iseloomu pealkirjaga, võib väita, et inimene valib ise kuidas käitub ja milline ta paistab teistele. Tavaliselt, kui noored nad käivad väljas sõpruskondadega, käituvad ühtemoodi,kodus oma perega hoopis teistmoodi. See oleks justkui sõprade käitumismaneeride jäljendamine ja siit tuleb välja suur tahe teistega sarnaneda. Näiteks noored üksi olles ei nori oma
Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust sarnasused ja erinevused Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast
... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ....................................................... 2) Millest koosneb makrorevolutsioon? (3) MAKROEVOLUTSIOON 3) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: Sarnasused: ........................................................................................ ........................... ................................................................................ ............................................................................................................ .................................................................................... Erinevused: ...........................
Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud.Ligikaudset vanust arvestatakse välja nn juhtfossiilide abil.Vanemad kihid all, mooremad ülalpool.Elavad fossiilid-muutumatuna eksisteerinud kaua aega.nt siil, hõlmikpuu.vahevorm-Ürglind -linnu(sulestik ja varvaste asend) ja roomaja(hambad ja saba). Võrdlev anatoomia.uurib sarnasusi ja erinevusi organismide ehituses.nt elevant ja mammut.Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev.Analoogilised elundid-erineva päritoluga, kuid täidavad sama ül. Nt kärbsed ja linnud.Mandunud elundid e rudimendid-oma esialgse ül kaotanud elundid, mis teistel sarnastel on välja arenenud v funktsioneerivad.nt madudel ja vaaladel märke jalgade taandarengust.inimesel pimesool.Embrüonaalse e lootelise arengu võimeline-aitab selgitada loomade ühist
veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, kuna tänu Konstantin Pätsi allakirjutatud baaside lepingule, milles ei lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud. Tolleaegse presidendi tegudega on näha sarnasusi Andrus Kiviräha teosest „ Mees, kes teadis ussisõnu“, kus tegelane Pärtel kolis metsast külla ning lõpuks andis külainimestele rästikute pesa asukoha üles, et neid tappa. Neid sarnasusi võib seostada ühe ja sama asjaga – kodukoha üles andmine. Seega, rahvusluse puudumisel lakkab riik eksisteerimast. Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi
suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea
Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ehk häälduspärasused ja morfoloogilised ehk omasustesse puutuvad, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. (Eisen, 2008, lk 124) 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega. 7 Kasutatud allikad Eisen, M. J. (2008). Eestlaste sugu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1995). Eesti entsüklopeedia 8. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Liiten, M., Malmberg, I., Parkkinen, J., Partanen, J. S., Seppo, Z., Vahtola, J., & Waronen, E. (2001). Soomes on nii... Tallinn: Kirjastus Koolibri. Soome. (2017). http://lingvo.info/et/lingvopedia/fnnish (29.11.2017). Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (1997)
Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri
Inimeste erinevused Sugu On naisi, mehi, tüdrukuid ja poisse. Neil võib olla erinevusi ja sarnasusi. Mees näitab emotsioone vähem, kui naine. Põhjus, miks mees oma emotsioone vähem välja näitab, võib aga peituda hoopiski kavatsuses. Tüdrukut julgustatakse näitama hoolivust, sest seda nimetatakse naiselikuks käitumiseks. Vanus Väike laps ei pruugi aru saada kas ta teeb ütlemisega kellegile haiget. Lapsel on palju
Sissejuhatus: Kirjutada, kuidas suhtuvad raamatutesse inimesed. Küsimus: Miks on raamat mulle nii oluline? Tees1: Raamat on mulle kaaslane igas kohas Pakub huvitavat ja kordumatut seltskonda Looduses on kõige parem lugeda. Tees2: Raamatus avaneb hoopis teine maailm Ennast võib kujutada loetavasse sündmusesse. A.Dumas´ musketäride seiklus See, mis juhtus raamatus, juhtus ka mõtetes. Tees3: Enda käitumisele ja olemusele võib leida sarnaseid tegelasi Lugejana saan võrrelda olukordade sarnasusi, kas ka mina oleks nii käitunud. Helga Nõu ,,Pea suu" Raamat suunas õigele teele, õpetades end kõrvalt vaatama ja õigeid asju väärtustama. Tees4: Hea raamat suunab mõtted elule Elu õpetab teise poole. Elutõde A.H Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tööd teha ja vaeva näha tuleb igasuguse eesmärgi jaoks. Kokkuvõte: Raamatus leidub kõik eluks vajalik. Selleta oleks raske elada.
(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt) Välis ja sisemajanduspoliitilisi küsimusi, ning püüti lahendada omavahelisi tülisi 8.Kes sai anda linnaõigusi? (1pt) 9. Kes oli reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja? (1pt) Martin Luther 10.Kirjeldage sarnasusi ja erinevusi adratalupoegade ja vabatalupoegade vahel. (3pt)
meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit 3. Kirjelda käte antiseptikat. Mida teeb? Kuna tuleb teha? Kuidas tuleb teha?
Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse taastamine: sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918. aastal ning taasiseseisvus 20.august 1991. aastal. Nende aastate vahe on ligi 70 aastat, kuid sellegi poolest on iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel palju sarnasusi. Samuti ka erinevusi. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et
Mille poolest sarnanevad ja erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Esiaja ja tänapäeva inimestel on üpriski erinevad maaimapildid kuid samas võib leida nende maailmapildis ka palju sarnasusi. Sellest tekkib küsimus mille poolest erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Kui vanaaja inimestel oli väga tähtsal koha usk siis tänapäeval pole see enam nii tähtis, tänapäeva inimesed ei sõltu nii palju oma jumalast. Esiajal oli ka tähtsal kohal jumalatele ohvrite toomine et jumalad inimeste peale ei vihastaks ja kaitseksid neid. Esiajal kaubeldi teiste kaupadega, kuid tänapäeval on selleks raha.
Ka jätkata tuleks nii, et teine saaks vastata. Suhtluse algatamisel on oluline, et hakkaks arenema vestlus, siis leitakse peagi ka ühiseid teemasid. Katsetamine - üritatakse suhtluse käigus teise kohta teavet saada. Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse. Intensiivistamine - märgib läheduse teket. Hakatakse vahetama oma isiksusse puutuvat teavet, loobutakse formaalsusest. Seda etappi iseloomustabki suurem avastus teise suhtes. Näiteks võidakse rääkida enda kohta asju, mida teavad vaid vähesed inimesed. Füüsilisest lähedusest annavad märku käest kinnihoidmine, pikk silmavaatamine jms.
........................................................................... ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................................................................................... 3. Võrdle elutuid objekte ja elusaid organisme, leia erinevusi ja sarnasusi. ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
