määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel. Teooria on kultuuriuniversaalne, ehk selliselt järjestatud areng toimub ka muudes kultuurides peale lääneliku. (Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivse_arengu_teooria; ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus) Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
Ad-hoc meeskond ajutiselt kokkupandud rühm, kes peab lahendama mingi kindla probleemi Komisjon alalilne rühm, mis arendab ja jälgib mingit filosoofiat, poliitikaid või meetodeid. Meeskonnaliikmete rollid: · ülesandega seotud rollid ideede generaator, info otsija, probleemide selgitaja · suhetega seotud rollid kompromisside looja, toetaja, harmoniseerija · enesele suunatud rollid - domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad, blokeerijad Meeskonna arenguastmed: 1 meeskonna moodustamine (eesmärkide määratlemine, reeglid nende saavutamiseks, rollide jaotus) 2 tormamine, eksperimenteerimine (diskussioon, lahkhelid, konfliktid) 3 normaliseerumine (kompromisside tegemine, jagatakse vastasikku teavet,arenevad empaatiatunded 4 toimimine, küpsemine (tunnetatakse üksteise rolle, mõistetakse vastastikuse abi vajalikkust, ,,meie" tunne) PERSONALI HINDAMINE
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo
Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas muistne Egiptus tekkis u 5000 aastat tagasi. Inimühiskonna arenguastmed: inimkari sugukonnad hõimud riik Riigi tekke eelduseks oli inimeste paikne eluviis. Kuidas riigid tekkisid? Kindlat vastust pole, teadlased on välja pakkunud erinevaid teooriaid. Võimalik, et erinevatel rahvastel on riigid alguse saanud erinevat moodi. Riigi esialgse tekkimise teooriad (tänapäeva maailmas pole enam territooriume, mis ei kuulu mõne riigi koosseisu): 1) teoloogiline teooria selle sajandeid tagasi tekkinud teooria kohaselt sündis riik Jumala tahtest
Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse
vajalikud vähemalt kaks mõistet: • funktsionaalne kaubandus e. sisu – kaupade kogumise ja jaotamise, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu-müügi- vahetussuhete süsteem; • institutsionaalne kaubandus e. vorm – iga ettevõte, kes organiseerib üheaegselt ettevõtlikku tegevust ostu- ja müügiturgudel. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaupade otsese vahetuse arenguastmed Kaupade otsene vahetus on läbinud mitu arenguastet, milles võime tinglikult eristada järgmisi: • vahetuse alged; • juhuslik vahetus; • regulaarsem vahetus; • regulaarne vahetus (vt Siimon, 1996: Lisa 1) – so funktsionaalne kaubandus. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaupade regulaarse vahetuse arengutegurid Kaupade regulaarse vahetuse tekkimist ja arengut edendanud neli põhitegurit:
keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sulgemine, laua katmine, raamatu kasutamine) 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (siledad, karedad plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3
(Parts 2000:15) Arengumaade mahajäämuse üheks põhjuseks on ebapiisav varustatus tootmisteguritega. Loodusressursid, inim- ja füüsiline kapital ning tehnoloogia on üheks olulisemaks tootmisteguriteks, mis on omavahel suurima majanduskasvu arengutempo saavutamiseks seotud. Teiseks põhjuseks on arengu astmelisus. Arenguteooria põhiseisukohaselt toimub areng teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest ja arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras ning see tähendab, et iga järgmine etapp nõuab eelmise läbimist. Üheks põhjuseks on ka majandusliku dualismi olukord, kus heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Heaks näiteks on Hiina, mille suurlinna piirkonnad on tehnoloogiliselt väga arenenud, aga maapiirkondades kasutatakse endiselt väga algelisi põlluharimisvõtteid.
.... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad
a) on kasulik lasta ettevõtteid turustuskanalitesse vaid siis, kui täiendavate kaubandusteenuste tõttu suureneb efektiivsus b) kulud suurenevad ja tulud vähenevad c) on kasulik lasta ettevõtteid turustuskanalitesse vaid siis, kui täiendavate kaubandusteenuste tõttu väheneb efektiivsus 13. Turundus tõrjus välja kaubandusettevõtte ja –turustuspoliitika: a) aastatel 1956 - 1974 b) aastatel 1965 - 1974 c) aastatel 1947 – 1965 14. Kaupade otsese vahetuse arenguastmed on: a) juhuslik vahetus b) kaubavahetus c) originaalne vahetus 15. Kaubandust võrreldes arenenud vahetusega iseloomustab a) materiaalsete huvide puudumine b) toodete müük tundmatule c) tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine 16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17. Frantsiis on: lepinguliselt reguleeritud kooperatsioonivorm kahe iseseisva ettevõtte vahel, mille juures frantsiisiandja
Juhtimise kordamisküsimused II loeng: organisatsiooni ja juhtimise teooriad 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? · Henry Ford liinitöö isa · Henry Gannt tootmise planeerimine 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond Henry Fayol. Keskendus juhile. - Juhtimise tähtsustamine - Administreerimine kui tegevus - Organisatsiooni sisesed seosed ja organisatsiooni ülesehitus 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? 5. Mis on "Hawthorne effect"? 6. Milline oli Douglas McGregori p...
orienteeritud · Loovus- rakendatakse inimeste talenti ja loovust · Paindlikkus- tuntakse ära ja reageeritakse kiiresti võimalustele Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonnatöö alustalad · Visioon- kuhu ollakse teel · Missioon- enese ja teiste rolli ja ülesande tunnetamine · Eesmärk- missiooni tunnetus · Väärtused ja põhimõtted, mis on vajalikud visiooni saavutamiseks · õhkkond, oskused, strateegia, protsess, arenguastmed Marve Koppel Ärikoolituse osakond Strateegia · ajurünnak · koosolek · nõupidamine · probleemide lahendamine · loovad mõtlemisviisid jne Marve Koppel Ärikoolituse osakond Protsess · Protsessi juht · Protsessi läbiviimise reeglid ja kokkulepped Marve Koppel Ärikoolituse osakond Oskused · küsimuste esitamise oskus · kuulamisoskus · tagasiside andmise oskus
2)keskmise suurusega grupp on 5 - 11 inimest 3)suuremad kui >11 inimesest koosnevad grupid genereerivad küll rohkem ideid kuid tekivad allgrupid. 17. Meeskonnaliikmete rollid Meeskonnaliikmete rollid: · ülesandega seotud rollid ideede generaator, info otsija, probleemide selgitaja · suhetega seotud rollid kompromisside looja, toetaja, harmoniseerija · enesele suunatud rollid - domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad, blokeerijad 18. Meeskonna arenguastmed Meeskonna arenguastmed: 1 meeskonna moodustamine (eesmärkide määratlemine, reeglid nende saavutamiseks, rollide jaotus) 2 tormamine, eksperimenteerimine (diskussioon, lahkhelid, konfliktid) 3 normaliseerumine (kompromisside tegemine, jagatakse vastasikku teavet,arenevad empaatiatunded 4 toimimine, küpsemine (tunnetatakse üksteise rolle, mõistetakse vastastikuse abi vajalikkust, ,,meie" tunne) 19. Meeskonna juhtimine ja meeskonnatöö puudused
abstraktsele moraalsele arutlusele ja otsustamisele, mis ei pruugi reaalses olukorras olla sugugi kõlbelisekäitumise ainumääravaks teguriks. Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu. 5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus.
impulsse ja tunge. Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Üliminas võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Psühhoseksuaalne areng Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui piiranguid on liiga palju, tekib sundmõte sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Beebi on väga sõltuv ja suudab ise väga vähe teha. Kui beebi vajadused on korralikult täidetud, siis suudab ta järgmisesse faasi liikuda. Kuid kui neid
Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline
kukkumisi voodist. Tuli. Freud tõlgendab tuleunenägusid alateadvuses oleva materjaliga lapsepõlve öisest kusepidamatusest. Ujumine unes. Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu, mis maimik sai voodi märgamisel. Isiksuse kujunemine läbi astmete Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: · Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil
tasakaalutusseisund mida tähendab elus ja eluta asi? laps kujundab ümber elu mõiste, mille alla mahutab nii taimed kui loomad Piaget' arenguteooria põhimõisted · Operatsioon vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk koordineeritult manipuleerida · Areng toimub astmeliselt (Piaget teoorias 4 astet) loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine Arenguastmed Piaget järgi · Sensomotoorne aste sünnist kuni umbes teise eluaasta lõpuni · Operatsioonide-eelne aste umbes kolmandast kuni seitsmenda eluaastani · Konkreetsete operatsioonide aste seitsmendast kuni kaheteistkümnenda eluaastani · Formaalsete operatsioonide aste kaheteistkümnendast eluaastast edasi Arvu jäävus Tahke aine jäävus Vedeliku jäävus Kas mõtlemine on eri kultuurides ühesugune? Probleemide lahendamine Probleem ...
Ontogeneesi-fülogeneesi SUPEREGO. bioloogilistest ja alaväärsustundest, kohta ütles: ’’sarnasus ei Psühhoseksuaalsed keskkondlikest perre sündimise ole mitte aiunlt füüsiline, arenguastmed- areng seotud teguritest. järjekord mõjutab bioloogiline vaid ka sellega, millise keha hiljem tema psühholoogiline tsooniga seondub sel hakkama saamist
otstarbekust. Sellised vanemad ei taha lapse peal oma ,,käsutamisvajadust" rahuldada, vaid soovivad oma lapsele parimat. Tavaliselt saavutavad autoriteetsete vanemate lapsed oma ea kohta optimaalse autonoomiavõime ehk sobiliku või soodsaima isesesvusvõime. Autoriteetne vanem suudab enamasti mõista, kui palju vastutust on laps suuteline kandma ja kust alates ei tohi last omapead jätta. (Krull 2000: 151) 4. Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
liikmeid tardumusest üles. „Kuradi advokaadi“ kasutamine – leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine – on sagedane konflikti allikas. Tsentraliseerimine ja üksuste vastastikku sõltuvuse suurendamine ning töösuhete formaalsuse suurendamine lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konflikti taset. 23.Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm koosneb kahest või enamast inimesest, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikku sõltuvuses, et saavutada eesmärke üheskoos. Rühmade liigitus: Ametlikud (formaalsed) – moodustatakse tööülesannete täitmiseks. Ametlikud rühmad on komiteed, töörühmad, komisjonid, nõukogud – eesmärgiks on liikmete teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametlikud rühmad võivad olla ka alalised või ajutised. Alalised rühmad on
sõltuvalt sellest, mida need parajasti kujutama peavad. (31.lk) Normaalse psüühilise arenguga lapsed läbivad nende lapselike maailmapiltidega faasid üksteise järel. Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma. Klassikalises mõttes on laps sellega kooliküps. Laps saab aga nimetatud arenguastmed läbida ainult siis, kui vanemad käituvad nendele vastavalt. Nad peavad seega tagama, et iga faas lõpeks ja saaks üle areneda järgmiseks. See ei kulge mingil juhul automaatselt. Uued arengustaadiumi järgnevad ka pärast kuuendat eluaastat, kuni hiliseks noorukieaks kujuneb välja täiskasvanulik maailmataju. (31-32.lk) Täiskasvanud peavad endale selgeks tegema, et laste kasvatamise eesmärk peaks olema võimaldada nende iseseisvumine
Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta? 3 1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad Jean Piaget (9. august 1896 16. september 1980) oli sveitsi psühholoog. Olles uurinud
Toetudes Freudi psühhoanalüütilistele ideedele ja meetoditele võttis Erikson vaatluse alla inimese sotsiaalse kogemuse ja selle peegelduse tema eneseteadvuses. Analüüsi tulemusena sündis formaalne, isiksusliku ja sotsiaalse arengu teooria – inimese isiksuslik ja sotsiaalne areng kulgeb kindlate astmete järgnevusena. Igal arenguastmel on inimene tundlik sotsiaalse keskkonna kindlate mõjurite suhtes. Kehtib kõigile inimestele, olenemata kultuurikontekstist. 7. Isiksuse arenguastmed psühhosotsiaalsete kriiside lahendamisena. Inimese elutsüklis kaheksa astet. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Igal astmel aset leidva kriisi lahendusena toimub justkui isiksuse struktuuri taasloomine, kus uus minakogeus integreeritakse varasemaga. 8. Erinevatel arenguastmetel kujunenud lahenduste mõju sotsiaalsele arengule.
· Liikmete suhtlemine on lihtne · Liikmete vajaduste rahuldamisel vastastikune sõltuvus · Tugevad kollektivistlikud tendentsid org. vajadused isiklikest tähtsamad 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on formaalne grupp, mille koostöö tulemuseks on positiivne sünergia. 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus) · Formeerumine · Tormamine · Normaliseerumine · Toimimine 12. loeng 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine on juhtimise valdkond, mille sisuks on rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal eesmärkide teenistusse. 3. Mis on personalijuhtimine?
tardumusest üles. 4."Kuradi advokaadi" kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. 5.Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: · töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus,
"Kuradi advokaadi" kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühmade liigitus Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus,
vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane 5) Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas, otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm ehk grupp on kahest või enamast konkreetsest inimesest koosnev inimühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Liigitus: 1) Ametlikud ehk formaalsed rühmad – tööülesannete täitmiseks, ühise eesmärgi täitmine on tähtsam kui isiklikud eesmärgid, selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
Kuni selle vanuseni lastel reeglina puudub kokkupuude makrosüsteemidega. Ressursid, mis on saadaval makrosüsteemis mõjutavad otseselt inimeste elusid. Need ressursid ei ole alati jagatud õiglaselt. Kindlad grupid saavad ressursse kasutada nagu põhiõigust, samas kui teised peavad võitlema nende samade teenuste eest 3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON Eriksoni arenguteooria järgi on sellel eal omad ülesanded ja arenguastmed: initsiatiiv versus süü ning edukus või alaväärsus. Laps vanuses 4-6 a areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks – küsimusi ja saadavate vastuste kvaliteet määratleb paljuski lapse arengu.
Formaalne või mitteformaalne hindamine? Mis eesmärgil? Kellel on õigus? · Tööjaotus Kuidas on ülesanded jaotatud? Millised on valikute alused? Kuidas moodustuvad allgrupid? · Liidriks olemine Kuidas valitakse liidreid? Millised on nende funktsioonid? Kuidas püsida staatuses? · Tagasiside Kuidas jälgitakse tegevust? Millised on tagasiside süsteemid? Millist tagasisidet pakutakse? Kes kannab moraali? 22. Grupi arenguastmed 1.Loomine, kujunemine: ebakindlus, kahtlused, üksteise tundmaõppimine; orienteeritus juhile, selgete suuniste ja toetuse ootus; odatakse turvalisust, aktsepteerimist. 2.Konfliktid ja tormilised muutused: rahulolematus, oma koha ja rolli otsing, rühma juhi rolli kahtluse alla seadmine. 3.Kohanemine, normides ning reeglites kokkuleppimine, rollide eraldamine, enesemääratlemine 4.Sooritus ja koostööle tuginev tegevus: kõiki kuulatakse, tööjaotus on selge, erinevusi
Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine) SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii, siis on naa ".Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas.
kõrgemale, et saavutada näilist harmooniat. 3) Võitlus - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja ta on valmis käsutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks. 4)Kompromiss - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. 5)Koostöö, probleemi lahendamine on lõpliku lahenduse leidmine mudeli ,,Võitja- võitja" järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid. 22 Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Ruhmatunnused: on rühma eesmärk, meie tunne rühmanormid,staatus,suurus. Ruhma arenguastmed: moodustamine;võimuvõitlus;rühmanormide kujunemine;taisjõul tegutsemine;tegevuse katkemine rühmatöö vormid. Koosolekute läbiviimise viisid. avatud arutelu(traditsiooniline viis) ;ajurünnak(leida uusi ideeid) nominaalgrupi tehnika(põhiline töö toimub individuaalselt) ;delfi otsustamine;dealektiililine otsustamine 23 Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine.
vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23.Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: · töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus,
vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikudehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus,
määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. Informaalsed rühmad moodustuvad tavaliselt ka suuremate formaalsete rühmade sees. Rühma arenguastmed Rühma arenemine on dünaamiline protsess. Enamik rühmi on pidevas muutuste staadiumis. Rühmade uuringud näitavad, et rühmad läbivad oma arengus viis etappi: moodustumine, rühmasisene võimuvõitlus, rühmanormide kujunemine, täisjõul tegutsemine ja tegevuse katkestamine. Moodustamine. Kui rühma liikmelisus on paigas, siis määratletakse rühma eesmärk, struktuur ja eestvedamine. Moodustamise etapi lõpuks tunnetavad rühma liikmed ennast osana rühmast. Võimuvõitlus
tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2) arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta
Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2)arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt
„raputavad” olemasolevad liikmed tardumustest üles. „Kuradi advokaadi”(kes tooks esile ainult varjukülgi). kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas, lõhub endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele
· Tugevad kollektivistlikud tendentsid(org. vajadused on isiklikest tähtsamad) 85. Mis on grupp ja meeskond? Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väikesearvuline inimrühm (3-15 in.), kes üldise eesmärkide saavutamisel on pühendunud mingi kitsapiirilise ülesande täitmisele ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Grupp on inimeste hulk, kes jagavad samu vaateid, teevad koostöid ja kellel on teatud õigused ja kohustused grupi liikmena. 86. Mis on grupi arenguastmed? · Forming formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus liidri esilekerkimine) · Storming tormamine (võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikust suhetes) · Norming normaliseerumine (Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub olulisemas, domineerib kompromisside tegemise soov,
kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. · Arengu astmelisus -areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; -arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. · Dualistlik majandusstruktuur Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta
9. liikmed tunnevad, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub midagi, 10. liikmed tunnevad, et tegevusest saadavad kasud jagatakse kõigi vahel ausalt, 11. tõhusa töökorralduse nõuet peetakse mõistlikuks, 12. organisatsiooni ametlikke suhteid peetakse mõistlikeks. 6. Mis on grupp? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. 7. Millised on grupi arenguastmed? Kirjelda nende sisu. Forming formeerumine. Ülesandele orienteeritud tegevustes püütakse määratleda eesmärgid ja luua reeglid nende saavutamiseks. Suhetele suunatud tegevustes on peamine tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Meeskonna arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. Storming tormamine Tormamise astmel kujunevad domineerivaks võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele
esinevad tugevad kolletkivistlikud tendentsid – organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad. 12 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk
esinevad tugevad kolletkivistlikud tendentsid – organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad. 12 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk
"Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism
- teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu
tardumusest üles. "Kuradi advokaadi" kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas. Otsustamise tsentraliseerimine, töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse suurendamine ja töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse taset. 23.Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm ehk grupp on kahest või enamast konkreetsest inimesest koosnev inimühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikud ehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond.
· Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Grupid, kuhu inimene kuulub, on sageli olulisem kui tema ise. Grupid panevad inimesi tegusid tegema. · Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. · · · · 6. Millised on grupi arenguastmed? 1. Forming loomine a. Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine 2. Storming tormamine a. Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikkust suhetes. Keegi võtab võimu, liidrite tekkimine, seetõttu konfliktid. 3. Norming normaliseerumine a
Individuaalne võimekus on oluline, koostöövalmidus, eesmärgistatus, efektiivsus, areng. Meeskonnad on erinevad: Tähed-kogu tähelepanu on neil, grupi edu on kõrvaline jutupaunikud- hõivatud oma jutuga, tähtis on saada tunnustust Klounid- saada nalja,ei võta grupitööd tõsiselt Kamandajad- juhtimine n tähtsam kui probleemide lahendus Jonniajajad- vaidelevad ainult vaidlemise pärast, grupi edukus pole oluline, sest ei ole nõõus alla andma ja teistega nõustuma. Arenguastmed Moodustamine- märgitakse eesmärgid, reeglid, rollide jaotus(liidri esilekerkimine) Konfliktifaas- võistluslik käitumine, lahkhelid eesmärkidel, ül jaotus, konfliktid juhiga Normaliseerumine- reeglipärane käitumine, teabe jagamine, kompromissid, empaatia Toimimine- efektiivne ül täitmine, rollide tunnetus, abitamine Küpsemine 28.Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhtes Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest
annaabi.ee 
