kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Muldade kasutussobivus- Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leostunud mullal on suur veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõime (kuni 28 t/ha), ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5–4%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass).
lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad. Loomastik sama. 3) Järjestada valguse, niiskuse, liigirikkuse ja mullastiku viljakuse järgi Valguse järgi: 1) Raba, Lamminiit, Looniit 2) Madalsoo 3) Palumets 4) Laanemets Niiskuse järgi: 1) Raba 2) Madalsoo 3) Lamminiit 4) Looniit 5) Laanemets 6) Palumets Liigirikkuse järgi: 1) Lamminiit 2) Looniit 3) Palumets 4) Laanemets 5) Madalsoo 6) Raba Mullastiku viljakuse järgi: 1) Laanemets 2) Lamminiit 3) Looniit 4) Palumets 5) Madalsoo 6) Raba
Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled Aasta keskmine sedemete hulk 500-600mm Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid) Moreenrannad · Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted · Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud
Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu.
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes ○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel
Kindlasti tuleb ära mainida ka mullaerosiooni soodustavad ulatuslikud maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane kasutuselevõtt. Paljude jõgede vees suurunes biogeenide kontsentratsioon mitu korda ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide ebastabiilsust. Põhja- ja Kesk-Eesti karstunud paasaluspõhja ning õhukese pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega, kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse. Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene sõjaväebaaside likvideerimise ning mitme linna, aleviku ja alevi reovete puhastusseadmete moderniseerimise tulemusena on enamiku Eesti jõgede biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil
moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu
õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine.
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...
Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus
Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% ...
Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Põhjavesi on paremini kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Hoovused ● Kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast mereveedest erineva temperatuuriga veemass ● Põhjustatud püsiva suunaga tuulest, soolsuse või temperatuurierinevustest. ● Liikumise seaduspärasus: (põhjustatud Maa pöörlemisest) Põhjapoolkeral päripäeva lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks
> Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas. Loodus reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega kohati on maapind karstunud. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu
Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv.
ruutkilomeetri kohta. Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi. Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha).
t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8] Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8] Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala, Tudu, Saara. [8]
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega.
karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi. Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse oja. Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi idaosas paekalda jalamil. Hulgaliselt laidub allikaid jõeorgude nõlvadel, eriti Võsujõe paremal kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja paisjärv. Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad
Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 30. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema
Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv.
vettpidavate setete või kivimite all nagu kohati LõunaEesti moreenkõrgustikel ja PõhjaEesti rannikualadel. · Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo, tuule, jõe, mere, jääjärve, liustikujõe ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides · ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e
28. Mis on alvar? Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge. Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud
Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leejad mullad ei vaja kuivendamist rohumaana või metsaaluse maana. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. (Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm
polaaralad. · Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. · Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Jagunevad: perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre ja sise-äravoolualad, jõgede vesi jõuab
mänd, puhmastest puitunud varrega sinikas ja sookail ning sama kasvu vaevkask. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=622]05.10.10 Rabad määravad suures osas selle, milline Endla Looduskaitseala välja näeb. 6 Allikad, jõed, järved Looduskaitseala lääneosa on erakordne oma allikate hulga ja suuruse poolest. Siinsete vete ema on Pandivere kõrgustik. Õhukese pinnakatte all lamavad karstunud lõhelised lubjakivid. Põhjavesi liigub maa-aluseid sooni mööda, päevavalgele tuleb ta seal, kus vettkandev kiht lõikab maapinda. Kõrgustiku lagi on 150 m üle mere pinna, allikad avanevad tema nõlval 60-80 meetri kõrgusel. Sügavalt maapõuest uhkav vesi on karge: +2o-+8oC. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel
Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ja kulutusrannal? Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid > maasääred Möllrand lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.) 10)Miks on vaja digitaalkaarte? Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms. 10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus? Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse.
taastamiseks. Sõnniku kasutamine farmide lähikonnas eeldab väetamiseks sobivate põldude olemasolu. Haisu ja lõhna puhul arvestati farmi kaugust elamualadest ning ajaloolistest arhitektuuri- ja kultuuriobjektidest. Kõige halvemaid tagajärgi võib põhjustada nõukogude perioodil ehitatud farmide taaskasutusse võtmine Sadukülas. Saduküla lautade ebasoodsad keskkonnatingimused on seotud järgmiste teguritega. · õhuke pinnakate; · karstunud aluspõhi, mis ulatub peaaegu maapinnani; · elamualade lähedus vahemaa 100200 m; · elamualad paiknevad valitsevate tuulte suhtes allatuult. Uutes asukohtades farmide rajamine ei ole keelatud juhul, kui selle käigus arvestatakse Puurmani valla pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadusi ning keskkonnakaitse nõudeid asukoha suhtes. Tervikuna on valla territooriumil põllumajandusreostust võimalik ohjata juhul kui järgitakse
Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu. Erinevates põhjaveekihtides ja -lademetes paiknev põhjavesi erineb nii oma kvaliteedilt
Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad - kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine: - säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi - kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud,
Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded
Selgita. - polaaraladel: väike auramine, langevad õhuvoolud - pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole - mandrite sisealad: väike auramine kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega :
Reostus allikateks võivad olla lekkivad reovee torustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt 41
- Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? Savikivi (sinisavi), kiltkivi, liivakivi - Mis on piosemeetriline tase? Potensiaalse energia ja vee hüdrostaatilise surve summa - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? Mageda põhjavee tase langeb ja soolase põhjavee tase tõuseb - Mis iseloomustab karsti kui nähtust? Karstunud kivimid Tektoonilised lõhed/poorid Vest st piisavalt sademeid Hõre hüdrograafiline võrk Paks aeratsioonivöö - Nimeta karsti vorme Pindmine Süva Avatud Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu
jumalatel ühisjooni kreeka omadega. Hellenismiperioodil sai Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks Isis. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. 9 Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestunud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Ligi 80% territooriumist hõlmavad madalad või keskmise kõrgusega mäed: läänes tugevasti karstunud lubjakiviahelikud, idas üksikud kristalsed massiivid, seal hulgas ka Kreeka kõrgeim mägi Olümpos,mille kõrguseks on 2917 meetrit. Viimaste vahel asub ka palju madalikke. Kreekas esineb sageli maavärinaid ning Thera saarel on tegevvulkaan. Saartel ja rannikul valitseb vahemereline kliima, keskmine temperatuur juulis 25- 27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate.
või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Uurimisandmete kohaselt suureneb äravool 0,3-0,6% iga kuivendatud maa protsendi kohta
*Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud
Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena § Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme § Pindmine § Süva § Avatud § Suletud Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? § Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu
allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. PILET nr 1 1. Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2
*Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud
akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises, *jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises. Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Kuivendatud alade jõed muutuvad
täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 56 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse
Kui poleks Otepääd, Eestis on voori väga palju.Voorte ehituses on teatud erinevusi. Aluspõhjaline tuum Lavamaa (platoo) · Ümbrusest kõrgem tasandik, mida enamasti ääristab astang. Lavamaa võib olla orgudest tükeldatud Põhja-Eesti (Kirde- ja Loode-Eesti või Viru ja Harju lavamaa) · Valdav kõrgus 30-70 m · Põhjast piirab Põhja-Eesti paekallas · Klindi lähedal rohkem lood, lõuna pool karstunud paetasandikud ja moreentasandikud · Lavamaa osad on ka Pakri saared ja Osmussaar · Jõhi aluspõhjaline kõrgendik Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa · Devoni liivakivist lavamaa 40-100 meetri kõrgusel · Arvuaklt paljandeid · Iseloomulikud on ürgorud · Kõgeimad pinnavormid on mõhnastikud Kesk-Eesti tasandik · Türi voorestik · Valdavalt lainjad moreentasandikud Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa · Arvukalt oosistikke ja mõhnastikke (Paunküla ja Voose mäed)
halotroofsed (1,4 %) ja alkalitroofsed (2,6 %). Antud tüpoloogia baseerub peamiselt looduslikul akumulatsioonitüübil ja erineb põhimõtteliselt maailmakirjanduses levinud klassifikatsioonidest. Alkalitroofsed järved lubjatoitelised järved on tihti ka sekundaarselt alkalitroofsed, olles kujunenud allikavee väga tugeva juurdevoolu mõjul (nt. Äntu järved), mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Taoliste järvede kujunemist soodustavad ka karbonaatne pinnakate ja tugevasti karstunud aluspõhi. Seetõttu on osad alkalitroofsetest järvedest ajutise iseloomuga ning on veega täidetud tihti vaid kevadisel suurvee perioodil, kuivades suve lõpuks. Sellised ajutised järvekesed on huvipakkuva elustikuga (nt. Lemküla-Võhmetu järved), kus esineb hulgaliselt haruldusi. ). Läbipaistva vee tõttu on alkalitroofsetes järvedes head tingimused suurtaimestiku arenguks. Düstroofsete ja atsidotroofsete järvede iseloomulikeks joonteks on nende kõrge allohtoonse orgaanilise aine
Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 16 Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev. --- 87 Moreenpinnases liigub vesi kiirusega kuni 1 m ööpäevas, karstunud kivimites koguni mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett takistab sügavamale imbumast ka temperatuuri ja rõhu kõrgenemine maapinna sügavamates kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
