Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusid teisaldati, ja rääkisid eurooplastele, et need olevat jumalikul tahtel ise "kõndinud". Taimestik Õietolmu analüüs setetes näitas, et umbes 1200. aastani oli saar tihedalt metsa täis. Siis hakkas metsade pindala saarel vähenema ja vastavalt ka õietolm setetes harvemaks muutuma. 1650. aastaks kadus setetest õietolm, millest võib järeldada, et selleks ajaks olid saare metsad hävitatud. Metsad koosnesid palmidest, mis välja suri.
klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1)
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel.
Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid hoolas vaatleja märkab ka liivas või liivakivis heledaid kvartsimineraale. ü Settekivimiga on seotud ka nafta ja gaasi teke. Moondekivimid ü Moondekivimid võivad tekkida nii tard- kui ka settekivimitestning moondekivimid võivad aja jooksul veel kord moondumise läbi teha. ü Kivimid moonduvadmaapõue kohtades laamade liikumise ja sukeldumise tõttu. Kasutatud kirjandus ü http://www
· geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat.( enamik aineringes osalevad organismid ei suuda lämmastikku kasutada). Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele. N aastane ärakanne maismaalt ookeani on 36 mlj tonni. Molekulaarse N inertsuse tõttu on käive atmosfääris ja setetes aeglane. On oluline taimetoitaine. ( kastutatakse väetiseks) Süsinikuringe puhul inimese tegevus kiirendas looduslikke, eelkõige litosfääriga seotud aineringeid, siis lämmastiku puhul lisandus varude ja voogude vahelise loodusliku tasakaalu muutmine.
• Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered) • Elavad kuni 70 m sügavusel merepõhjas setetes, mõned liigi kuni 400 m sügavusel • Osa liike kosmopoliitsed • Enamikel liikidel on lai levila Levik Läänemeres Perekond Phoronis • Keha koosneb kahest segmendist • Esineb kombitsakaar (lophophore) • U-kujuline seedekulgla • Filtreerivad toitu Liigid: Phoronis australis (kõrval pildil) Phoronis hippocrepia Phoronis ijimai Phoronis muelleri Phoronis ovalis Phoronis pallida Phoronis psammophila
RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud
kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli, 2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis võimaldavad eri areoolide vahel ühendust. Reas paiknevad poorid või areoolid moodustavad stria. Pantser säilub setetes veel aastatuhandeid pärast vetika surma (Javois, 2011). 1.3 Paljunemine Ränivetikad paljunevad vegetatiivselt rakujagunemise käigus. Selle tulemuseks on kaks tütar- rakku. Diatomeede vanemraku mõlemad pantsripoolmed muutuvad tütar-rakkude epiteekaks ehk välimiseks pantsripoolmeks. Tütar-rakud moodustavad uue, puuduva pantsripoolme alati vana sisse. Seega moodustavad nad alati hüpoteeka, olenemata kumma poolme nad vanemrakult pärisid (Olli, 2014).
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostri...
Sellega tegelebki hetkel rahvusvaheline stratigraafia komisjon (geoloogiliste ajastute defineerimise eest vastutav ühendus), kes peaks Antropotseeni kui uue geoloogilise ajastu saatuse otsustama 2016. aastaks. Sobivate geoloogiliste markerite leidmisel peavad olema täidetud mitmed tingimused: markeri materjal peab olema selline, mida saaks otseselt seostada inimtegevusega ja samas peab see olema püsiv ning säilima nn keskkonna arhiivis ehk akumulatiivsetes setetes (nagu näiteks Eesti tingimustes soo või järvesetetes). Markeri kindlakstegemiseks peavad olemas olema meetodid ja samas ka võimalused settekihi vanuse määramiseks. Markerid peavad olema püsivad (mitte koos polaarjääga ära sulama) ja globaalse tähtsusega. Selliseid inimtegevusest mõjutatud protsesse, mis jätavad jälje ka geoloogilistesse kuhjuvatesse setetesse on palju: näiteks põllumajandusliku tegevusega
SÜSINIKURINGE Maali Suitso 10. klass süsinik · Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist (inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja.
Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas, maismaataimedes ja mereorganismides. 4) Miks toimub nii süsiniku kui ka hapniku reguleerimine peamiselt taimede vahendusel? Roheliste taimede tähtsaim ülesanne on fotosüntees, mille käigus seotakse süsihappegaasi ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Ühtlasi on rohelised taimed kui tootjad aluseks kogu biloogiliseaineringe ja energiavoo toimimisele. 5) Milline on inimese mõju süsinikuringele? Positiivne:
Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist. Rabakividele on iseloomulik kvartsiterakeste ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on
Tagasi maismaale satub fosfor siis, kui maakerke tõttu muutuvad veealused alad maismaaks, aga ka veelindude ning siirdekalade elutegevuse tulemusena. Kaladest toituvate lindude väljaheited väetavad maismaataimi, paljud jõgede ülemjooksule kudema siirdunud kalad hukuvad ning nende kehas olev fosfor satub toiduahelasse merest kaugemal. Taimedele omastataval kujul on looduses fosforit vähe, see element „istub kinni“ elusolendites ning vähelahustuvate ühenditena setetes. Veekogudes on fosfor tavaliselt tootlikkust piiravaks teguriks. Lämmastikuringe: Lämmastikuringe all mõistetakse lämmastiku liikumist eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. Kõige suuremad lämmastikuvarud asuvad atmosfääris: 78% õhust moodustab molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib
tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100%
Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu saastumise. Kruus ja liiv Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest
lubjakivi koondainena Teedeehitusmasinates või koostisosana tsemendi või lähteaine valmistamiseks . Kuid tänu ilmastikule tingitud happevihmad kaltsiumkarbonaati kahjustades (mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel . Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid. Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett. Moondekivimid-nagu marmor, kiltkivi, kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu Magneesiumit (Mg), rauda (Fe) ja mangaani (Mn) -, mille erinevused on kõvadus ja tihedus .
Uhaku ja Kukruse lademe avamused haaravad enda alla suurema osa poolsaarest. Nende lademete kivimite murrutuse tulemuseks ongi suhteliselt kitsa ulatusega kruusa – veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata
heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal. III rühmkond. Sulfiidid. Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja bituumsetes setetes, olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S-ga. Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal hapendub ja kattub algul püsiva PbSO4 koorikuga, mis hiljem CO2
Ordoviitsium Ordoviitsium oli Paleosoikumi teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja lõppes 440 miljonit aastat tagasi; järgnes Kambriumile ja eelnes Silurile. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad. Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ordoviitsium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile.
Koobaltil on põhiliselt 3 oksüdatsiooniastet: 0, +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harva esinev ning ebapüsiv. Koobaltis on elektrone 27, millest väliskihil asub 2, neutroneid 32 ja prootoneid 27. Koobalti elektronskeem on +27|2)8)15)2) ning elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7[1]. 3 2. Leidumine looduses Koobalt on 33-as kõige levinum element ning seda leidub õhus, mullas, setetes, pinna- ja põhjavees[1]. Maal puhast põlist koobaltit ei ole, sest selle tekkimist takistab atmosfääris hapnik ning ookeanides kloor. Looduslikke koobalti ühendeid leidub maal palju, enamikkes kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS,
Kõige tavalisem ja ka enamasti esmasem sümptom on kõhukinnisus. Arstiabi vajab imik paari päeva kuni nädala jooksul pärast sümptomite avaldumist. Enamasti ilmnevad imikul üleüldise nõrkuse ja loiduse tunnused, võib esineda veel söögiisu puudumist, letargiat ,ärrituvust ning kohmakust. Hingamisprobleeme tekib tihti, kuid harva on need fataalsed. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga. Nakkuse allikad Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade ( näiteks kilkonnade, roomajate) seedetraktis, mees. Botulismi tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Eriti aedvilja-, liha- , kala- ja seenekonservides.Toksiin säilib konservides 6- 8 kuud. Toksiin hävib vähemalt 85 ºC
moodustumiseni) Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) C-ringe Kiire süsinikuringe: süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa, organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja. SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCo3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: süsivesikud, rasvad, valgud, nukleiinhapped, aminohapped jne 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% on aktiivses ringluses
osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud. Uurides meteoriite saab tundma õppida tahke kosmilise aine ehitust ja koosseisu, selle tekketingimusi, aga samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut. On leitud, et maakera ja kõigi kiviplaneetide süvakesta - vahevöö - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning
Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära
Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti lamekarpi leidub meil väga arvukalt. Ta elab kalda lähedal merepõhja setetes, eelistades mudast ja liivast pinnast. Balti lamekarbid on toiduks sukelpartidele, nagu tõmmuvaeras, ja ka mõnele samas elupaigas elavale kalaliigile. Söödav rannakarp Söödav rannakarp on keskmise suurusega mollusk. Teda leidub polaaralade ja parasvöötme meredes, sh ka Läänemeres. Tema kojal on kaks poolt. Selliseid molluskeid nimetatakse karpideks. Rannakarbi koda on tavaliselt piklik, sile ja sinist värvi.
Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul ning on taimedele kohe ka uuesti omastatav. Taimede poolt kasutamata jäänud fosfor
(5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse. Seepärast limiteerib fosfor taimede kasvu. Fosforil on oluline roll veeökosüsteemides ja ookeani pinnakihis. Taimed omastavad fosforit mullast
- Mis on löss? Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? - Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis? Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on
6 (Zone/Chemestry, 2004) Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv. Element on levinud mitmetes erinevates ühendites ja on paljude mineraalide koostises. Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013)
Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda leidub paljudes mineraalides maakoores ja enamik elusorganismides, kivimites, muldades ja veekogudes. Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse hetkel enamasti Krolli meetodit. Enim levinud ühendit titaandioksiidi, kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Titaan on on levikult üheksas element maakera koores ja seitsmes levinuim metall. Teda leidub nii eluorganismides, tardkivimites, setetes kui ka veekogudes. Konstruktsioonimetallide osas on titaan neist neljandal kohal, titaani edestab raud, alumiinium ja magneesium. Suuremad leiukohad meie lähedal asuvad näiteks Soomes, Venemaal Ilmeni mägedes, Rootsis ja Norras ja maailma suurimaks titaanivalge ehk TiO 2 tootjaks oli hiljuti Soome firma KEMIRA. Maailmas mujal leidub näiteks titaanimaaki veel Lõuna-Aafrikas Transvaalias, Indias ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. 2.1. Titaani keemilised omadused
Ringlevad ökosüsteemides. Päike -> fotosüntees-> toiduahel-> CO2 vabanemine ( teiste ainete samuti) -> lagundajad Elusaine komponendid e biogeensed elemendid Aineringe kiirus ja varude suurus: Puudub tasakaal ( C talletub fossiiilsetes kütustes, lubjakivis, turbas jt. Maavarades) Samad ained ringlevad, vaid üliväike osa võetakse juurde ja lastakse minna 93% hapnikust ja 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% süsinikust on aktiivses ringluses. Süsiniku viibeaeg maismaal 15-20 aastat, ookeanis veetaimedes ca 1 kuu. Seega C-( aga ka vesiniku- ja hapniku-) ringe ookeanis kiirem kui maismaal. Reservuaar - elemendi erinevad keemilisi vorme ökosüsteemis nim reservuaariks. Veeringe - maal toimuvate füüsikaliste protsesside tulem . Füüsikaline süsinikuringe veekogude ja atmosfääri vahel. CO2 lahustub hästi vees !
Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökoniss iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis Populatsiooniökoloogia Populatsioonide määratlemine rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas Populatsiooni iseloomustavad tegurid * Populatsiooni tihedus * Sündivus * Suremus * Ränne
Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid
paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks · Seotud organismide energeetikaga; · Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes · elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE · Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides
· Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad
paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides
– paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja – elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: – kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa – organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: – oluline element aminohapetes (valkudes) – oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) – sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides
ja gaasidest tekib peale polemist CO ja ka väiksemates kogustes ka CO. CO-d tekib palju just transpordist , kus toimub mittetäielik põlemine. Mere keskkonnas süsiniku ringes on oluline osa kus tekib ka lubi CO , mis ladestub mere põhja ja võib ka kivistuda. Seda ei saa energiana enam kasutada aga on ikkagi osa süsiniku ringest. Süsiniku ringes on olulised troopilised metsad kus toimub süsiniku akumuleerimine. Geomassi produksioon on väga aktiivne. Fosfor ringe. Fosfor on enamasti setetes, kivimites ja mullas. Mulla või kivimite lagunemisel tekib fosfaat PO . See lahustub vees mida taimed ja mikroobid omastavad. Seda kasutatakse oma kudede ülesehitamisel. Tekib jällega varies kus läbi lagundajate tekib fosfaat mis satub mulla osakestesse. Fosfaadiga püsivaid ühendeid mulles mooduatavad Ca, Fe, Al, Mg. Kui nad lagunevad läheb fosfaat uuesti ringlusesse. Olulisem osa on raud, mis mooduatab raudfosfaadi. Raua valents peab aga olema 3
6. Vetika liigid Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2% Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%) Kokkuvõte: 1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad. 2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid. 3. Primaarproduktsiooni taset veekogudes mõõdetakse enamasti radioaktiivse süsiniku (14C) assimilatsiooni kaudu. 4
P - oluline osa DNA molekulides, mis salvestavad energiat. pinnavormid Ka oluline "ehitusmaterjal" loomade ja inimese luudes ja hammastes. Erinevad servakuhjatised katkendlikud Leidub pinnases, vees, mullas, setetes fosfaatidena. jääkeeled või sulamisvesi lõhkusid neid Ei leidu gaasilisel kujul atmosfääris - normaaltemperatuuril ja Maksimaalne jäätumisala Nüüdisreljeefi põhivormid normaalrõhul fosfor vedel. Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää,
suuremate küngaste jalamil ja lainjatel tasandikel, kus need on kujunenud lamedates lohkudes mille maapinnale ulatuva pinnakatte kihi moodustab moreen. Väikese Emajõe, Arula, Voki ning Marguse oja lähistel väljub põhjavett vahetult voolusängiga piirneval alal ka suhteliselt veevaesel ajal. Allikad saavad oma vee kvaternaari veekihtidest. Pinnakattes olevatest veekihtidest on olulise tähtsusega fluvioglatsiaalsetes, moreenidevahelises fluvioglatsiaalsetes ja lakustriglatsiaalsetes setetes ning ka moreenides sporaadiliselt esinevate saviliivaste ja kruusaste läätsede ja vahekihtide põhjaveed. 9 Mullastik Liigestatud pinnamoe ja niiske kliimatingimustes on Otepää kõrguslikul looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik
Soomes oli kõige tähtsam uurimisobjekt vee kvaliteet ning seda jälgiti kõigi ehitusjärkude ajal. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas põhjasetted ja nendes sisalduvad kahjulikud ained satuvad ehituse tagajärjel vette. Lõhkekehade õhkimise uurimistulemused näitasid et vabanenud setete hulk oli vaid 10% eeldatuist ning et õhkimised ei põhjustanud Soome ja Eesti vetes kahjulike ainete kontsentratsiooni statistiliselt olulist suurenemist setetes. Kahjustused kaladele olid väikesed ning ei registreeritud ühtki vigastatud merelindu ega -looma. 2010. aastal paigutati merepõhja 40 kohas kokku umbes 220 000 kuupmeetrit kive ja kruusa, 35% esialgselt plaanitust rohkem, sest merepõhi osutus pehmemaks kui oli arvatud. Vee sogasemaks muutumist registreeriti vaid sügavamates kihtides ning kõige suurem oli see torude liitekohtades. Vee sogasus oli eeldatust suurem, kuid see püsis lühemat aega ning ulatus vähem kui kilomeetri kaugusele.
ränivetikates, aga ka kold- ja mändvetikates ning käsnades; Anorgaanilised kompleksühendid settes (Al- ja Fe hüdroksiididega) Mille järgi kindlaks teha kõrvalekaldeid veekogu algseisundist, kui algseisundit pole säilinud? *valida fooniveekogud, mis on vähe muutunud, st, millele on inimmõju olnud väike *sette uuringud: põhjasette fosforisisaldus ja ränivetikate säilinud kestad lasevad mineviku tingimuste kohta järeldusi teha Paleolimnoloogia - uurib järvesetteid. Tänu setetes säilivatele mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele, sette keemilisele koostisele on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu talletub teave limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka valglal Kvaliteediklassid - kõrge (`high') kvaliteedi klass, haarab pinnaveekogusid, millele inimmõju praktiliselt puudub ja kus seetõttu nii elustik kui hüdrokeemilised ja -morfoloogilised näitajad
tarbimise mõju põhjaveeressursile, jälgida ja prognoosida põhjaveeressursi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; hinnata piiriüleste põhjaveekihtide seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine. 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad
liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt.
Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt. Geokronoloogiline skaala: eoon-aegkond-ajastu-ajastik-iga 6. Põhjavee teke, paiknemine ja likumine pinnases. Põhjavee teke: jaguneb 3 rühma: (1)infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnvee ja sademete infiltreerumisel. Sedasi on tekkinud valdav osa põhjaveest. (2) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega. Selline põhjavesi on olnud hüdroloogilisest tsüklist eraldatud pika geoloogilise aja vältel. Vee mattumisaegne keemiline koostis on säilinud ning sageli on need veed kõrge mineralisatsiooniga. (3)juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole kunagi varem olnud hüdrosfääri osa ja tekkivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Neid jagatakse detailsemalt kahte gruppi: magmalised - ja metamorfsed. Paiknemine ja liikumine: Põhjavesi liigub raskusjõu
kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad. Tööstuslikku päritolu heitveed võivad lisaks bakteriaalsele reostusele põhjustada veekogude ja põhjavee saastumist raskemetallidega. Nii näiteks satub kaadmium vette metallitööstuse ja kaevandamise heitmetega. Kaadmium on keemilistelt omadustelt sarnane tsingiga ja sageli nad esinevadki koos. Veel on kaadmium tüüpiline saasteaine sadamate vees ja setetes. Kaadmium on joogivette sattudes inimesele mürgine. Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreziimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
