kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4 1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 2 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e- ope
Füüsikalised veepuhastusmeetodid on nendest vanimad ja nende hulka kuuluvad aeglased liivafiltrid, mida viimastel aastakümnetel on suurema jõudluse huvides hakatud asendama kiirete liivafiltritega. Bioloogilised veepuhastusmeetodid on kasutusele võetud suhteliselt hiljuti ning nende hulka kuuluvad aktiivmuda ja biotiigid. Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlba kasutada mitte ainult tööstuses vaid isegi joogiveena. midugi on looduliku vee puhastumine joogiveeks palju lihtsam ja odavam. Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne.Nt. kui kasutada looduslikku vett joogiveena,tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel- rauaühendid sadestuvad välja Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni (O3) abil.Erinevalt kloorimisest ei riku osoonimine ning ainsaks lagusaaduseks on O2 .Palju probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine
Lubatud 200 g/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/l M(Ca) = 40 g/mol 2+ Mg - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme? Põhjavee proov Joogivee nõuded Vastavus Elektrijuhtivus 360 µS/cm 2500 µS/cm Jah NH4+ 0,5657 0,50 mg/l NO2- 0,0023 0,50 mg/l NO3- 0,04 50 mg/l Cl- 9,1 mg/l 250 mg/l Jah
Lubatud – 200 μg/lg/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/lM(Ca) = 40 g/mol Mg2+ - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme? Põhjavee proov Joogivee nõuded Vastavus Elektrijuhtivus 360 µS/cm 2500 µS/cm Jah NH4+ 0,5657 0,50 mg/l NO2- 0,0023 0,50 mg/l NO3- 0,04 50 mg/l Cl- 9,1 mg/l 250 mg/l Jah
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
Neist pärinevad hõbeioonid võivad parandada vee omadusi. Hõbeda omdust kaitsta vett riknemise eest ja soodustada haavade paranemist kasutavad ära kirikutegelased. Nad väidavad, et pühitsetud hõberisti asetamine vette või vee säilitamine kiriku hõbenõus annab veele imettegeva mõju. Vee seismisel hõbenõus lähevad hõbeioonid nõu seintest lahusesse ning vesi muutub steriilseks juba üsna väikses hõbeioonise kontsentratsiooni korral. Hõbevesi on väga perspektiivne joogiveena. Joogivee desinifitseeimisel hõbeioonidega on kloorimise ja osoonimisega võrreldes palju eeliseid, sest hõbevesi on ebameeldiva kõrvalmaitseta ja pisikutevabam. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmeil haigestub igal aastal umbes pool miljardit inimest nakkushaigustesse vee kaudu. Hõbedaühendeid hävitavad kõiki pisikuid, mida leidub vees, olgu need siis düsenteeria-võikoolera pisikud. Hõbevett tarvitatakse joogiveena USA-s, Inglismaal, Sveitsis, Tsehhoslovakkias, Prantsusmaal jm
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (m...
KASUTUSSE, ÄRAVOOLU MIDAGI EI LASTA, ANUMAD, KAUSIS PESEMINE... FAKTE FAKTE VEEKRIISIST NAISED JA LAPSED VEEDAVAD 200 MILJONIT TUNDI PÄEVAS VETT TASSIDES AAFRIKAS NAISED KÕNNIVAD CA 6 KM 18 LIITRI VEE JAOKS IGA PÄEV 800 LAST (ALLA 5. A) SUREB KÕHUAHTISUSSE REOSTUNUD VEE PÄRAST 90% LOOMUPÄRASTEST HAIGUSTEST ON VEEPÕHISED KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? TEXT VÕIMALUSED HEATEGEVUSLIKUD ANNETUSED PROBLEEMIGA TEGELEMISEKS PUHTA VEE PEREDELE TOIMETAMINE LIUSTIKUVEE JOOGIVEENA KASUTAMINE REOSTUNUD VETE PUHASTAMINE KEMIKAALIDE/PRÜGI VEEKOGUDESSE SATTUMISE VÄLTIMINE KAEVUDE EHITAMINE INIMESTE LÄHEDUSSE (AAFRIKA) AINA SUURENEV RAHVAARV MUUDAB PUHTA VEE AINA KALLIMAKS JA VÄÄRTUSLIKUMAKS. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS KASUTATUD KIRJANDUS https://www.theguardian.com/world/2018/may/04/back-from-the-brink-how-cape-town- cracked-its-water-crisis https://water.org/our-impact/water-crisis/ https://www.mindbodygreen
Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuuna...
Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda alla suured maa-alad, inimesed on sunnitud lahkuma, metsi võetakse maha · - jõe vee-reziimi muutus · - häirivad kalade liikumist · - jõed kipuvad olema tarbijast kaugel, suured kulutused. Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult · + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama
Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale. Kuni 90% kogu mageveest kulub niisutusele, 7% tööstusele ja 3% olmele. Võimalus kasutada pinnavett joogiveena on samuti piiratud. Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning vajab eelnevat töötlust, enne kui seda saab joogiveena kasutada. Arengumaades enamasti ennetav veetöötlus puudub ja vett on väga vähe ja piiratud kogustes. Umbes 2 miljardit inimest kannatab joogivee puuduse käes, mis enam ei puuduta ainult arengumaid vaid ka ülerahvastatud piirkondi. Iga viie sekundi jooksul sureb maailmas üks laps nälja kätte ning umbes 800 miljonit inimest on alatoidetud
Mida ette võtta: v Veetarbimise vähendamine. v Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline). v Õigeaegne väetamine põllumajanduses. v Läbimõeldud niisutussüsteemid. v Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse. v Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel). v Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. v Liustikuvee kasutamine joogiveena. v Merevee destilleerimine. (Kallis) v Vihmavee kogumine. Faktid v Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. v Arengumaades kasutab keskmine inimene miljon liitrit vett aastas. v Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Kaardil kujutatud olukord arvestab praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu. Click to edit Master text styles Second level
Lahendused: · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie
Tuule-, päikese- ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval on selleks mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selliseks kütuseks võib olla vesinik. Selliseks kütuseks võib olla vesinik. Vesiniku põletamisel tekib ainult vesi, mille sisaldus atmosfääris ei saa liiga suureks minna, sest ülemäärane veeaur langeb sademetena välja. Vee puhastamise võimalused Kõige lihtsam vee puhastamise moodus on filtreerimine. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtreerimise teel rauaühendid sadestuvad välja. Heitvete puhastamine valmistab igasuguseid probleeme vastupidiselt osoonimisele. Erinevalt kloorimisest ei riku osoon vee maitset ära ning ainsaks lagusaaduseks on hapnik. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad.
Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega. Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest./4/ Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida. Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses./4/ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Pehme vee plussid ja miinused Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi.Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame- veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Vee pehmendamise tööpõhimõte ● Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega
veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3.2 Pinnavee tüüp pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet · seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng · oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele · järve läheduses asuvate talude heitveed ja sõnnikuhoidlad · puhkekohad, eelkõige järved, seal peaks reostus olema võimalikult väike · hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes · reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu, mille heitveed jõuavad Kallioja vette, allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu. · Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks · Kasutame igapäevaselt, joogivesi
Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades. Biwa järv Jaapanis esinevad laevatavad veekogud, kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsusel teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Jaapani jõed ja järved on leidnud väga laialdast kasutust reovee juhtimiseks ja hüdroelektrijaamades. Kuna Jaapan on suhteliselt arenenud riik, kuhu on rajatud palju tehaseid ja
Kliima Sloveenias esineb kontinentaalne kliima. Rannikuribal valitseb vahemereline kliima Keskmine temperatuur on -2 ° C (28 ° F) jaanuaris ja 21 ° C (70 ° F) juulis. Keskmine sademete hulk on 1000 mm rannikul, kuni 3500 mm Alpides, 800 mm Kagu-Sloveenias ja 1400 mm Sloveenia keskel. Tallinn Ljubljana Tallinn Mariba Veestik Maa-alust vett on nii palju,et 95% ressurssidest kasutatakse joogiveena Sloveenias, mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes. Suuremad jõed Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist paremalt Doonausse. Pikkus 940 km. Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest
Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel. Lisaks on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi. Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Vee pehmendamine: *Keetmine- lihtsaim võimalus vee pehmendamiseks. *Destilleerimine- vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahtumisel teise anumasse. et vee keetmisel temas sisalduvad soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid.
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid j...
Õhtlik on naftareostus veekogudes. Põhjuseks, miks veekogud saastuvad on ka maa üleväetamine keemiliste vahenditega. Vee reostumise tagajärjed võivad olla tragöödilised, mis põhjustavad nakkushaiguste levikut, magevee puudust erinevates maakera piirkondades ning loomade hukkumist. Et seda vältida peaksime vähendama vee tarbimist. Õigeaegne väetamine põllunduses. Rahvas peaks koguma vihmavett ning kasutama liustikuvett joogiveena. Muidugi on ka palju palju teisi võimalusi, mida tuleks ette võtta, et vee saastet vähendada. Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud, turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad.
Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed
kirjas, ei leidnud. Foorumites soovitati ainukeseks võimaluseks olevat Lennuliiklusteendindus AS süsteemi sissehäkkimist. 5. Tallinna vesi Kus puhastab Tallinn vett? Kuhu kraanist alla minnes vesi läheb? Tallinna Vesi tegeleb nii puhta joogivee elanikele viimisega kui ka reo- ja sadevee ärajuhtimisega. Puhta joogivee tootmisega tegeleb Ülemiste veepuhastusjaam Tallinna Ülemiste järve kaldal aadressil Järvevana tee 3. Tallinn ei kasuta joogiveena põhjavett, sest siinsel väikesel territooriumil elab palju inimesi ning mage põhjavesi saaks kiirelt otsa. Tallinn saab oma joogivee Ülemiste järvest ning Paunküla veehoidlast. Tallinna ja selle lähivaldade reo- ja sademevesi juhitakse Paljassaare reoveepuhastusjaama, mis asub Tallinnas aadressil Paljassaare põik 14. Seal puhastatakse vesi merepuhtaks ning setetest valmistatakse näiteks haljastuseks kasvumulda. 6. Elektrienergia Kuidas oleks mul võimalik säästa elektrienergiat
Tallinna Kunstigümnaasium VESI JA VEEPUHTUS 8b klass Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu...
puudub juurdepääs ohutule joogiveele Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses. 1.1 Kuidas vesi reostub ? 1)Heitveed Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad
Müra on igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana. Müra on ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt või psüühiliselt. Vahendid: 1. tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine 2. mitmesugused tehnilised vahendid müraallikate nõrgendamiseks ja isoleerimiseks 3. müra neeldumine ja summutamine 4) Kui suur osa Eesti joogiveest tuleb põhjaveest ja millised Eesti linnad kasutavad joogiveena enamuses pinnavett? Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. V4 1) Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. Keskkonnajuhtimise abinõud. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide 23) Süsivesikute imendumine algab suus: õige/vale 24) Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas? 0,7 l 25) Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas? 28-40 ml kg kohta 26) Suitsetaja C-vitamiini vajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud: õige/vale 27) Enamus toitainetest imendub peensooles: õige/vale 28) Inimorganism saab vett: seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. 29) Leia paarid: Vere hüübimine K Lihaste glükogeeni lõhustamine B6 Luude areng D Stimuleerib org-is raua imendumist C Seotud nägemisega A Rasvhapete jääkide transport lihastööks B12
veekogu ja põhjaveekihti kahjustav tegevus selles piirkonnas võib kiiresti ning oluliselt mõjutada joogiveevõtu kohast võetava joogivee kvaliteeti. Sanitaarkaitsealadel on majanduslik tegevus keelatud ning seal tohivad viibida ainult keskkonna järelevalvega, seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud. Samuti on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud maavarade kaevandamine. Põhjavee kasutamise puhul joogiveena tuleb moodustada puurkaevu ümber 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Seisuveekogude puhul on sanitaarkaitseala kogu veekogu akvatoorium ning seda ümbritsev 90 m laiune kaldavöönd. Veehaarde sanitaarkaitsealade moodustamise ja projekteerimise kord on kehtestatud keskkonnaministri poolt. Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamine, konserveerimine või likvideerimine toimub vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ehitiste rajamisel, mis võivad mõjutada põhjavee
Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist, õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise soovitaks veetarbimise vähendamist, läbimõeldud niisutussüsteemid ja tehaste loomise vältimist veekogude äärde. Need on need kõige realistlikumad. Ka võib soovitada vihmavee kogumist, heitvete puhastamist ja liustikuvee kasutamist joogiveena. Neljandaks probleemiks valin eraldi erosiooni ja kõrbestumise. Põhjused on vooluveed, tuul ja kliima soojenemine. Inimestel on selles väga suur osa. Inimesed võtavad metsi maha, liigkarjatavad, liigniisutavad ning viimasel ajal on tähtsaks saanud monokultuuride kasv. Need võivad põhjustada viljakate muldade hävimist, veekogude kuivamist ja sooldumist (ohuks inimese tervisele). Mina alustaks inimeste õpetamisega maaharimise vallas
Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Vellikaja ja Suur-Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu, mis algab kirdenurgast Vasknarva küla juures. Peipsi järve vesi vahetub umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem
Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 10. Surveline põhjaveekiht Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on
puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium. Joogiveena kasutatakse ainult põhjavett, mis on tunduvalt kvaliteetsem ja paremini kaitstud kui pinnavesi. Joogivee kvaliteeti võib rikkuda puurkaevude rike või veevärgisüsteemi tõrge. 1.1 Graafik Võru vee kvaliteedi kohta 2. Maapind Võru linna loodus on väga mitmekesine. Võru linna ümbritsevad paljud metsad, mis tasakaalustavad keskkonda. Mitmekülgne ökosüsteem tagab toitainete rikka mullastiku, kus kasvavad erinevad taimeliigid. Looduslikku maapinda rikub uute teede ehitus ja inimesed
Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samuti eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. 7 Erinevat heitvett on võimalik puhastada niivõrd põhjalikult, et seda kõlbab kasutada mitte ainult tööstuses, vaid isegi joogiveena. Muidugi on loodusliku vee puhastamine joogiveeks palju lihtsam ja odavam. KASUTATUD KIRJANDUS: ,,Keemia 9. klassile" ,,ENE" ,,Õpilase teadusentsüklopeedia" www.google.ee www.miksike.ee www.annaabi.ee www.neti.ee 8
on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida;
mitmesugust majandustegevust. Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere-äärsete hotellitubade arvu tahetakse kasvatada praeguselt neljalt tuhandelt rohkem kui 55 tuhandeni. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Kõige hullemaks peavad keskkonnakaitsjad asjaolu, et täiesti korralikku ja igakülgset raportit Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013). Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud
Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad,
liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada Rahvastikuprobleemid Peamiste probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside
Riigi lõunaosas asub Argentiina järvede võrgustik,mis ulatub Andidest Patagooniani.Kõige suuremaks järveks loetakse Argentiinas Nahuel Huapí, mis asub põhja Patagoonias.Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tsiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Veekogude puhtusega probleeme ei ole, sest aastajad vahelduvad ning vesi tuleb mägedest, mille sulavesi on üldiselt reostumata ning puhas. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Laevatatavad teed on Uruguay, Paranas ja La Plata.Nendende laevateede tähtus on on suur,sest neit teid mööda saab vedada laiali kaupu ning organiseerida transporti sisemaale
kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Biwa järv Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades. Jaapani jõed ja järved on leidnud väga laialdast kasutust reovee juhtimiseks ja hüdroelektrijaamades. Kuna Jaapan on suhteliselt arenenud riik, kuhu on rajatud palju tehaseid ja tööstusi, esineb seal kindlasti probleeme
Selle tulemusena on veetase jões langenud ühe meetri võrra aastas, 20 aasta vältel. Spetsialistide sõnul on olukord katastroofiline ning piirkonda võib tagada ökoloogiline katastroof, kui midagi paremuse suunas ette ei võeta. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumeri on kaotanud 98 protsenti oma varasemast magevee juurdevoolust, kuna Jordani jõe veetase on niivõrd madal. Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Lõhesid põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse. Oma
- Välilaagri toitlustamise alal tuleb rajada: - koht kööginõude pesemiseks - koht katelokkide, taldrikute ja söögiriistade pesemiseks (ühekordsete sööginõude puudumisel). - Köögi- ja sööginõude pesemise kohad peavad olema veevõtukohtadest ja välikäimlatest vähemalt 50 m kaugusel. Joogivesi välilaagris Üldnõuded - Juhul, kui põhjavee kasutamise võimalus puudub või on piiratud võib joogiveena kasutada ka pinnavett ehk lahtiste veekogude vett (jõed, järved, veekogud jne), kuid enne tuleb seda nõuetekohaselt töödelda. - Kui kasutatakse lahtiste veekogude vett, tuleb vett võtta kaldast kaugemalt, asulast ning suplemis-, pesupesemis- ja karja jootmiskohtadest kõrgemal (ülesvoolu) paiknevast kohast, st sealt, kus veeallikas on kõige vähem saastunud. Looduskaitse ja looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Kaitseväe tegevus on tsiviilmaailma hoolsa jälgimise all
Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes;
jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks. Looduskatastroofid Üleujutused Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi
on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida;
hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % : urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust : põhjustab surma. Sõdur annab puhast vett lapsele. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi pea vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO (World Health Organization) välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu
Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Maailma mastaabis on magevee tarbimise 3 põhilist alajaotust põldude kunstlik niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus ehk lihtsalt olme. Globaalsest veetarbest kuni 90 % läheb niisutuse, 7 %tööstuse ja 3 % olme sfääri
tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Õhuniiskuse karakteristikud Veeauru rõhk- rõhk, mille tekitab õhus olev veeaur(e); absoluutne niiskus- veeauru kogus grammides 1m³
hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % : urineerimine lakkab tekivad kuulmis, nägemis ja psüühikahäired Veekaotus 2022 % kehakaalust : põhjustab surma. 7 Eluks vajalik vesi Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi pea vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
