Ookeanid Ookeanid · Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi
Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit
docstxt/1319817035148965.txt
docstxt/124230949163130.txt
Vesi kui loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered . Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele.
esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed
Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8 2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.2.Maavärina tegevus. .
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse
Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri
alale. 5. Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on üksteisest mandritega eraldatud, kuid ainult osaliselt. Vaatamata eraldavatele mandritele on ookeanid kõik omavahel ühenduses ning vesi võib takistamatult ühest veekogust teise voolata. Maailmamerest avaneb inimpilgule üksnes tema pinnakiht. Maailmamere keskmine sügavus on 3,7 km, suurim seni mõõdetud sügavus on 11 km. Tema mass on 1350 miljonit miljardit tonni, maht aga 1250 miljonit km3.Ehkki maailmameres sisalduv veekogus
Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi 12 kilomeetrit Pöörlemine ja orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Vesi Veenusel Umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. Elu Veenusel Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.h tml LÕPP 2009
osadeks- kujunesid VANAAEGKOND paljasseemnetaimede areng (330) paljasseemnetaimed, 540 245 praegused mandrid ja kahepaiksete areng (350) lülijalgsed, kahepaiksed, ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540)
nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest ,
5. Vajuta lingile ÜLDAINED ja seejärel vali Geograafia 6. Kursuse võti on: gloobus HÜDROSFÄÄR · Vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja, atmosfääri ja ilustikuvesi. · Hüdroloogia- teadusharu, mis uurib veega seotud sfääri, ning selles toimuvaid protsesse ja hüdrosfääri ning seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. · Kogu planeedist kaetud veega 71% · Maismaad 29% · Ookeanid ja mered hõlmavad kogu veest 97% · Magedat vett veidi alla 3% MAGEVESI · Igijää ja lumi 75% · Põhjavesi 24% · Ülejäänud 1% Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE
neile piisavalt hapnikku. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kliimamuutuste tagajärjed kalastikule on äärmiselt negatiivsed, kuna kliima muutumisega kaasneb mere soolsuse, happesuse ja kihistumise muutus. Selle tagajärjel võivad hävineda korallrahud, suureneda võõrliikide ja haiguste levik, olulisemate röövliikide kadumine ning sellega ka kogu toiduahela kokkuvarisemine. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ookeanide happesuse muutus Ookeanid sisaldavad endas suurtes kogustes süsinikku, olles suuremad süsinukumahutid kui metsad. Tänu võimele hoida endas suuri süsinukuvarusid, kaitsevad ookeanid Maad äkiliste kliimamuutuste eest. Tänapäeval kasvab atmosfääris süsinukukogus aga kiiremini kui seda suudavad siduda pinnas ja ookeanid. Üha suuremate süsinikukoguste sidumine põhjustab aga ookeanide veekeskkonna üha suuremat happesust. Teadlased prognoosivad, et aastaks 2100
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean
Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus,
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas
pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri. 5 LISAD Veenuse avastamine 1970 a. Veenuse atmosfäär 6
kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk. läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud
Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Meereostuse tagajärjel sureb igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. VEE PUHASTUS
BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg.
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi.
3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11. Keskkonnaprobleemideks on rannikuäärsete riikide majandustegevus, tihe laeva liiklus, suubuvad jõed, vähene veevahetus avaookeaniga
silikaatidest nagu päevakivi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit. Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest (sügavus km-tes) : 0 - 40 Maakoor 10 - 400 Vahevöö ülaosa 400 - 650 Üleminekuvöö ehk siirdetuum 650 - 2700 Vahevöö ülaosa
ja hapnikku 0,1%. Kokku umbes 0,1% on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenuse pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane. Veenus on üldiselt tasane. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit, suurim kõrgustevahe Maal on 20 kilomeetrit. Madalamad alad ehk ookeanid vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Veenuse põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi, mille kõrgus on 12 kilomeetrit. Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem on leitud kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo
on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede
kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes. Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest
40 000 liiki, kellest 467 elab Eestis; leitud väga vanu fossiilseid jäänuseid; nokaliste selt, kuid mõned süstemaatikud paigutavad lutikalised koos sarnastiivalistega ühte seltsi nii ühise põlvnemise kui ka mõneti sarnase anatoomia ning füsioloogia tõttu. Välimus Lüliline iminokk; keha on lapik ja lai või piklik; kattetiibade tipud on kilejad; erineva suurusega (1mm-11cm); vinanäärmed; rööv- ja ujujalad. Elupaik Maismaa Mered ja ookeanid Kuumaveeallikad Osad on teiste loomade parasiidid Toitumine toituvad vedelikest; taim-, loom-, segatoidulised ja parasiitseid; iminoka sees olevad pisteharjased surutakse taime või looma kudedesse, et vedelat kehamahla imeda; Paljunemine Lahksugulised Võivad sigida aasta läbi Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse(kuni 100 muna päevas) Muna areneb 4-5 päeva(oleneb temperatuurist) Sarnane emaisendiga Elab 18 kuud
Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m
Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.
ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa väga kiiresti suurenema. Imelik märkas, et tema pisaratest olid tekkinud tohutult suured veekogud: mered ning ookeanid. Peatselt aga kera seiskumine peatus. Olend mõtles, et lendaks õige sinna peale. Kuid oh häda, see pallike oli veel natukene kuum. Nii pidigi ta ootama mõne aja, enne kui sai Maale minna. Ent Nõsõnõsõ murdis pead, sest igal pool oli nii pime. Korraga tekkis mehikesel köhahoog. Kui ta köhatas, siis tuli tema suust välja suur tulekera, mis tekitas valguse ning kogu maakera sai valguse alla. Poisike mõtles, et selle nimeks võiks saada Päike.
B) Suur veeringe atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50% - saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele ) - kui õhuniiskus kandub ookeanilt maa kohale, siis toimub soojuse ümberpaigutumine (sest aurumisega
Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia
Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu
palve või pakkumine ennustus sündmused, mis juhtuvad paratamatult the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees elanike grupid: the young, the old, the rich, the poor muusika instrumentidel mängima: play the piano; the guitar; the flute tantsud: the waltz, the samba jõed, mered; ookeanid; kanalid; väinad; va. järv kõrbed; mäeahelikud mitmuses oleva perekonnanime ees ilmakaared ajaloosündmused tiitlid rahvused teatrite; kinode; hotellide nimed Present Simple tuleviku sündmused, mida ei saa muuta (sõiduplaanid, eksamiajad) Present Continuous be + -ing isiklik kokkulepe tegevuste kohta tulevikus, kus aeg ja koht on kokku lepitud be going to kavatsus oletus, mis põhineb oleviku faktidel
Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli Kristiin Zoova 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga
Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase jõgikonnas kasvav vihmamets hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast. Lähisekvatoriaalses kliimas on tohutud loodusvarud: kohvi- ja sojaoad, maavaradest on seal kulda, hõbedat, rauamaaki, vaske, teemante ning ka naftat. Muld on viljakas, mis tõttu on võimalik kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest üks tähtsaim on puuvillapõõsas. Ookeanid ja mered on kalarikkad. 2 Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeedia kaheksas köide Kaheksanda klassi geograafia õpik Dorling Kindersley - Maailma teatmeatlas 3
oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed Eestis tekkivate segaolmejäätmete keskmine koostis Jäätmeprobleemi tekkepõhjused Rahvastiku arvu suurenemine Kiire linnastumine Laialdaselt kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab sadu aastaid Tarbimine ja tootmine on suurenenud Tekitatud jäätmete hulk 1960 kuni 2005 Keskmine prügi tootmine inimese kohta maailmas Tagajärjed Suured maa-alad on kaetud prügimägedega Ookeanid reostuvad (Igal aastal kandub ookeanidesse 8 miljonit tonni jäätmeid) Õhk, pinnavesi ja põhjavesi saastuvad Taimede ja loomade suremus kasvab Erinevad terviseprobleemid Tagajärjed Lahendused Ökoloogilisemate materjalide kasutamine Prügilast eralduva vee juhtimine kanalisatsiooni Jäätmete taaskasutamine Plastmassi lagundavad bakterid Ala, kus tahetakse rajada Prügimäge kaetakse eelnevalt kilega Ohtlike jäätmete kogumine
Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli aastal 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Ta tegi kindlaks Andromeeda udukogu ( meie Linnutee naabergalaktika) kauguse (450 000 parsekit [1 valgusaasta= 0,3 parsekit). See oli esimene Galaktikavälise objekti kauguse õige määramine. Ernst Öpik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina. 1936. aastal avaldati
Osa päikesekiirgusest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Teatud osa soojuslikust infrapunakiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad. Puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid palju suuremad kui niiskes troopikametsas. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane
K tsüklon antitsüklon http://www.youtube.com/watch?v=EQQzvS-3Miw&feature=related Kõrg- ja madalrõhualad Eesti kliimat mõjutavad eksikülalised · Talvel: kirdest Arktiline õhumass ( AÕM)- ilm väga külm, vahel tugevad kirdetuuled · Suvel: kagust või edelast troopiline õhumass ( TÕM)- kuum, esinevad äikesetormid, trombid jne 3. Ookeanid ja nendes olevad hoovused · Kaudselt mõjutab ATLANDI ookean ja Põhja- Atlandi hoovus ( läbi tuulte) · Kohalikud kliimaerinevused on tingitud LÄÄNEMERE mõjust: · Mereäärsetel aladel- kõigub t. vähem, õhk niiskem, tuulisem, rohkem päikesepaistelisi päevi 4. Reljeefi ( aluspinna ) mõju Reljeef mõjutab kohalikke kliimaerinevusi · NT: "mäestikud püüavad sademeid" · Kõrgemale minnes langeb temperatuur 1 km- 6 ehk 100m 0,6 kraadi
Mina ja loodus Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus
maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. 4. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna-
annaabi.ee 
