Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65.
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi,
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega
keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla. Kõrgeim punkt on Raunamägi, Viidumäel, Saaremaal. Tema absoluutne kõrgus on 54.6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole.
47,15 m. Malla kihistiku paksus on 0,6-0,85 m, keskmiselt 0,73 m. (1,2) Joonis 1. 1) Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass. Trilobiidid olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. Trilobiidid tekkisid Kambriumi ajastul ning surid lõplikult välja Permi lõpus 250 Ma. Välisskeleti olemasolu ning merelise eluviisi tõttu on säilinud väga palju trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2) 2) Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki.
Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist
Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust
Eesti taimestiku morfoloogia ja süstemaatika, taimestik (I ja II), taimkate (I ja II) Prosenhüümne rakk- taimerakk, millel on väga piklik kuju, esineb juhtkoes. Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu).
Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pemhe talv. Niiske lähistroopiline kliima domineerib USA kaguosas. Kirdeosas on parasvööde jaheda suvega, kesk-lääne osas aga on soe suvi. Taimekasvu periood, s.o. periood, millal põllukultuure on võimalik kasvatada ilma tehissoojuseta, kestab näiteks suurel alal USA lõunaosast rohkem kui 200 päeva. Samuti on lääne rannikul merelise kliima tõttu taimekasvu periood pikk Pinna vormist lähtudes võimaldavad Kesktasandik ja Suurtasandik väga häid tingimusi põllumajanduseks, suured kõikumised kliimas mõnedes piirkondades aga pärsivad seda. Aastane sademete hulk on kõige suurem Kordiljeeride läänenõlvul (30004000 mm/a), Kaskaadides kohati kuni 6000 mm/a. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (10001200 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk suunas idast läände ning maa keskosas on sademeid 250500 mm/a. Kirde
Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil
Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm korgitamm kastan vaher pöök pärn mänd Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel.
............ 3. 30. ja 45. laiuskraadi vahel esineb parasvöötme kliima. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 4. Parasvöötmes on selgelt välja kujunenud merelise ja mandrilise kliimaga alad. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 5. Ob voolab põhjast lõunasse. (Tõene/Väär) .....................................
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk
2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi künnis on "looduslik piir", millest idapoole väheneb tugevasti polühaliinsete liikide arv perekondadest Chaetoceros, Coscinodiscus, Rhizosolenia, Ceratium.. Mereliste fütoplankterite kohastumised riimvees: Mitmed Läänemere fütoplanktonis esinevad merelise päritoluga vetikad erinevad ookeanis elavatest liigikaaslastest õhema skeleti poolest (Skeletonema costatum, Stephanodiscus subsalsus). Seda tuleb vaadelda kohastumist erikaalu vähendamisele, mis võimaldab hõljumist madalama soolsusega vees. 1.2 Temperatuur. Paljud külmalembesed liigid esinevad peamiselt Läänemere põhjapoolsetes osades. Rida külmaveelisi mereliike (dinoflagellaat Peridiniella catenata, ränivetikad Chaetoceros
kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi
maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära. miinusteks on võib olla liiga muutlik kliima. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas liikudes? Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled
Eestimaa loodus Stella Salu 8. klass T ilsi Põhikool Kliima q Valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q
õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, merelise ja mandrilise kliima piiriks on nende vahel olev vöönd, milles peamised kliimategurid muutuvad järsku. Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Umbes 20 km kaugusele sisemaale ulatub merebriis, mis takistab pilvede teket. Õhutemperatuur madalaim temp. -43,5 Co, kõrgeim +35,6co. Kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem juuli. Tuuled valitsevad edela- ja läänetuuled. Sademed aastas sajab keskmiselt 550-800 mm.
ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis. Suurimateks kivisöevarude valdjateks on USA, Hiina ja Venemaa PRUUNSÜSI Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. ANTRATSIIT
Kliima 1. Nimeta Eesti kliima tüüp. 2. Miks Eesti kliimat nimetatakse üleminekukliimaks? 3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13
enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima. Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m. Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid.
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on?
Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused.
Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega.
· Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberriigid on Portugal, Prantsusmaa, Andorra. · Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. · Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. · Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...
põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.
Suuruselt on ta kahekümne teine. Suurbritannia on arenenud riik. Suurbritanniasse on sisseränne väga suur. Sisseränne on peaaegu 3 inimest 1000 elaniku kohta. Aasiast valisin ma riigiks Jaapani. Rahvastiku tiheduse määrab põhiliselt ära pinnamood ja vahel ka kliima. Enamus Jaapani rahvastikust paikneb enamasti Jaapani lõunaosas, seda selle tõttu et seal on suurlinnad. Suurlinnad on aga tekkinud sinna hea pinnamoodi ja hea sooja merelise kliima tõttu. Jaapani põhja osas on ka mägisem maa. Suur osa rahvastikust paikneb ka Jaapanit ümbritsevatel saartel. Jaapanil on vananev elanikkond. Kuna rahvastiku keskmine elu iga on enamasti 81 aastat (2006). Rahvastik vananeb kiiresti, kuna pärast Teise maailmasõja järgset beebibuumi langes sündimuste arv 20. sajandi lõpus. Jaapan on rahvaarvu järgi ülemaailmselt suur riik. Suuruselt on ta üheksas. Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%
lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%). Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus
loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga
sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist · Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist · Läänemere mõju · Happe sademe teket · Pinnamoe mõju Läänemeri 6
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid
Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas
Kliima Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus,
Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik, Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina. 10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas
Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega.
Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega.
31,500 31,000 30,500 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 01/11/2017 5 Loodus Saaremaal on rikas loodus. Pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu on Saaremaa ja seda ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik väga mitmekesine. Üle kahesaja siin esineva liigi, alates saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega, kuuluvad looduskaitse alla. Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevat viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi.
veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi
Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaalne - 0.0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12
• Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. • Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk. Eesti asub maakeral vööndis, mis praegu veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal,mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv, veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti osakaal kasvuhoonegaasid e tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. ` Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas
Eestimaa mured ja rõõmud Eesti asub Põhja-Euroopas. Siin valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. On väike riik, pindalaga 45 227 ruutmeetrit. Eesti on maailma metsarikkaim riik , väiksed mäed ja ümbritseb meri. Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad
Tartu Katoliku Kool Liisa Kivimaa 9.klass 2009 Eesti tavaline kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Eesti asub läänemere rannikul. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem
teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine(suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, vaiksem aurumine, soojus ei kandu sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal
Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Hüdrokeemia Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 19972006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,08,6 vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
