Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri,
Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel:
gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad
· istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
SISUKORD 1. Üldinfo Poola kohta................................................................................................... 1 2. Poola geograafiline asukoht....................................................................................... 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahv...
29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast rohkem Sakslastena. rahustamispoliitika Lootus, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad, appeasement. Kominterni-vastane pakt Saksamaa ja Jaapani pakt, mis oli suunatud Nõukogude liidu vastu (1936). Hiljem liitus paktiga Itaalia. Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkia peab loobutama Sudeedimaa Saksamaale, samas tagab ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 3
Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat?
Gondwana ja Laurussia vahelise Reini ookean muutus sel perioodil kitsamaks. Praegune Lõuna-Euroopa (Hispaania, Itaalia, Balkanimaad, aga ka Florida poolsaar ja mõned Kesk-Euroopa alad (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Tsehhimaa jt.) moodustasid tollase Gondwana põhjaserva. Devoni ajastu lõpul põrkus see piirkond kokku Laurussia mandriga. Kokkupõrke tagajärjel hakkasid kerkima Kesk-Euroopa mäestikud (Ardennid, Reini kildamäed, Tüüringi mäed, Sudeedid jt), mis põhiliselt kujunesid välja Karboni ajastul. Elustik Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevad rifid, hõlmates mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid
(Churchill:"Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.") MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu loovutama Saksamaale Klaipeda piirkonna (Hitler käis seal ise). Münchenis oli Hitler lubanud, et Sudeedid on ta viimane soov! Suurbritannia peamin. Chamberlain andis Poolale tagatise, et Saksamaa rünnaku korral tullakse appi. Seejärel alustasid Suurbr. Ja Prantsusmaa läbirääkimisi NSVL-ga, et otsida võimalusi Saksamaa pidurdamiseks. Läbirääkimised kestsid 1939 aprillist augustini. NSVL soovis õigust viia vajadusel väed Soomesse, Eestisse ja Lätisse. Prantsusmaa oli kohe nõus, Suurbritannia nõustus juulis
kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul. Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tsehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt-kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Sveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared. Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia, Kesk-ja Alam-
Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat.. Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2..
Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.). Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat. Tsoon IV. Kultuuristamise aeg teadmata. Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
