erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli
Mis on Viimsi valla suurimad probleemid? Oma tänavaküsitluse viisime läbi Viimsi kahes suurimas kaubanduskeskuses. Küsitlesime erinevas vanuses ja soost inimesi. Suurim hulk inimesi tunnistas, et valla suurim probleem on halb teedeolukord. Üks noormees, kes rüüpas pingil kohvi, tõdes, et bussid sõidavad liiga harva Kamp poisse arvas, et vallas on puudu korralik staadion, kus saaks sporti teha ning tüdrukute suurmiaks sooviks oli suur kaubanduskeskus. Ühe keskealise paari probleemiks olid liiga kitsad sõiduteed: ,, Liiklus on hommikuti
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...........................................................................
Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg.....................................................................lk 7 4. Vihula mõis.......................................................
Rahvaloendus 2011 Tulemused 1 294 455 elanikku Suurenenud keskmine eluiga 40,8 aastat Meestel 37,7 aastat, naistel 43,4 aastat Elanikkonna kahanemine 75 597 inimese võrra Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Rebellious youngsters in Viimsi Secondary School One if the biggest schools in Estonia, Viimsi Secondary School, has problems with discipline. Children vandalize school and disrespect teachers. Viimsi, which has been the wealthiest district in Estonia, for last couple of years and also has developed infrastructure, attracts young families to move there. The population has increased over the past few years by half. Today, approximately 16 000 people live in Viimsi. Therefore 164 children started first grade this year which increases students amount to 1350. Despite of the fact that Viimsi School was built only three years ago, it already needs some reparation. Many students doesn't seem to respect their school house and thrash it all the time. Walls and floors are scratched, chairs and tables scribbled and so on. Every day teachers in Viimsi Secondary School have to struggle with students, each being brought up differently
Siim Sander Salumaa Tammepõllu tee 21-48 74001 Viimsi Telefon +372 510 7059 E-post: [email protected] Viimsi Noortekeskus Randvere tee 9 15. December 2021. a. 74001 Viimsi Lugupeetud Viimsi Noortekeskus Soovin osaleda Viimsi Õpilasmalevas. Informatsiooni Viimsi Õpilasmaleva kohta leidsin Teie Facebooki lehelt. Leian, et minu tööind, varasemad kogemused ja ettevõtlikus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel õpin Tallinna Kesklinna Põhikooli 9.d klassis, ning vabal ajal tegelen
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Kedi Urbanik TT-09 Situatsioonülesanne 'Kolme pere puhkus' Juhendaja: õpetaja Luule Lipp Väimela 2011 Lp. Karl Markus Reisibüroo Reisid Viimsi SPA Harju maakond Hinnapakkumine 23.06-26.06 2011 Tere päevast! Täname Teid, et tunnete huvi Viimsi SPA vastu. Meie missiooniks on pakkuda klientidele võimalust hoolitseda oma tervise ja heaolu eest professionaalse taastusravi, mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste, meeldivate iluteenuste ja sõbraliku teeninduse kaudu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud kümnele inimesele. TEENUS KIRJELDUS KOGUS HIND INFO KOKKU
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar
Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab
Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme enese loo ära Näitusi on olnud 21, töid on müüdud ka kaugemale, näiteks Inglismaale, Austraaliasse. Tema piltide näitused: 2001. a. Haapsalu Lastekunstikooli galerii. 2001. a. Viimsi Vabaõhumuuseum. 2001. a. Soome, Veiko Suuroneni erakogu. 2002. a. Nõmme Galerii 2003. a. Viimsi hotell Ateena. 2003. a. Haapsalu Toomkirik. 2004. a. Tallinn, galerii Aatrium. 2004. a. Tallinn, Müürivahe 17 2004. a. Tallinn "Kullo galerii" 2004. a. Tallinn "Ericssoni keskus" 2005. a. Rakvere ART Cafe 2005 .a. Pärnu Nooruse Maja 2005 .a. Rakvere Art Café 2005 .a. Pärnu Haigla 2006. a. Tallinn,Müürivahe 17 2006. a. Kuressaare Kunstistuudio 2007. a. Kuressaare Ajamaja 2007. a
ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist pole haisugi, võib-olla oleks aeg nüüd ka sellele tähelepanu pöörata. Sattusime küsitlema ka paari lapsevanemat, kes kõik arvasid, et vana Piilupesa majaga võiks midagi ette võtta, "Mis ta seal niisama ikka seisab, las parem lapsed tunnevad sellest rõõmu," sõnasid nad. Kui olime Ellega juba päris kaua Viimsi peal ringi tiirutanud, jõudsime otsaga taas Grossi poe juurde, kust meie küsitlus alguse sai, siis kohtasime ühte hästi õnnetu moega noormeest, kes ütles meile, et Viimsist puudub üks korralik haigla ja kui me küsisime, et miks ta nii õnnetu moega on, vastas ta, et ta olevat ise just kukkunud ning sellest ilmselt ka selline vastus, mis siit puudub. Kui siiani olime saanud vaid negatiivseid vastuseid, et mis on puudu ja mis on
1 Viimsi Keskool Referaat Läänemeri Magnus Kruusing Juhendaja õp Merike Sepp Viimsi 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Kalad ..............................................................................................................................................3 Linnud.............................................
5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6. RAHAKÄIBE PROGNOOS 13 5.7. KAVANDATAVAD BILANSID 14 5.8. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 15 Ettevõtte nimetus: OÜ "Lõbusad Dinosaurused" Aadress: Viimsi vald, Haabneeme 2 Telefon, faks: +37253879588 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; laenatud vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) OÜ "Lõbusad Dinosaurused" tegevusalaks on lapsehoiuteenus. Tegemist on 1-3-aastaste laste
1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal
Viimsi Keskkool Järv Referaat Autor: Merily Tima Juhendaja: Greta Ammer Viimsi 2013 Sisukord JÄRV..............................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED.......................
Kas sa soovitad seda raamatut teistelegi? Ma soovitan seda raamatut 13-15 aastastele, sest minu arust see on lihtsalt noorteraamat. 11. Kas see oli romaan või jutustus? See raamat kuulub romaani alla, sest natuke uurides avastasin ma, et see raamat on järg raamatule "Jumala ja minu vahel on kõik läbi". Kokkuvõttes see raamat natuke ka meeldis mulle. Siin on selle raamatu kohta veel infot: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7763 Pildid on võetud: Gertrud Vahtra 6c Viimsi Keskkool 18.10.2009 Lugemispäevik Emakeel http://www.raamatud.ee/images/books/jumalajaminuvahel.jpg http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0007/763.jpg Gertrud Vahtra 6c Viimsi Keskkool 18.10.2009
Magnus Kruusing Henri Viigimäe Raigo Jerva Mikk Laanes Juhendaja õp Kätlin Puhmaste Merike Sepp 2 Viimsi 2009 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Festivalid.....................................................................................................................................3 Tradisioon................................................................................................................................... 4 Rahvatantsud,Rahvapillid.....................
Motocross Carl Mattias Räägel 11A Viimsi Secondary School About · Extreme sport · Motorsport · Fastest one wins · Timed qualifying · 2 races · Start What you need · Car · Trailer · Bike · Protective gear · Time · Money · Luck with the weather
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
VIIMSI KESKKOOL Margit Praks 11.c MAA MAGNETVÄLI Ettekanne Viimsi 2008 Sisukord Lehekülg 1. Sisukord.................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus............................................................................................................... 3 3. Maa magnetvälja mõju...........................................................................
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad
Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi
Curriculum Vitae Name: Vanessa Maibaum Date of Birth: 25th September 1995 Nationality: Estonian Address: 2 Mereranna Street Viimsi 74001 Email: [email protected] Mobile Tel: +372 538 892 52 Education & Qualifications 2008- Present Pirita Secondary School of Economics, Tallinn Higher Grades Include: Spanish, Business and Marketing, Micro- Economic, Macro- Economics, Business English, Data Procressing, Web Page Creation, Accounting. 2002- 2008 Merivälja School, Tallinn 6 Standard Grades Additional Information Languages: Estonian- Mother tongue English- Fluent written and spoken Russian Spanish
saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse taskaal, konkurents on peamine hinna reguleerija. MONOPOL- Ainus teenuse vi kauba pakkuja turul, seda reguleerib riik, teatud valdkondades puudub sellel alternatiiv nt Elron, Viimsis on Viimsi Vesi. IMPORT- kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. EKSPORT- kaupade vljavedu riigist. INFLATSIOON- kaupade vi teenuste hinnataseme tus, rahavrtuse langus, mdetakse inflatsioonimraga kasutades erinevaid hinnaindekseid. phjused: nudlus letab tootmise, tootmiskulude kasv, riigipoolne sekkumine. mju tarbijatele: ei mjuta koiki vordselt, raha vrtuse ehk ostujou langus, suur moju sstudele, positiivne mju laenuvtjatele. DEFLATSIOON- inflatsiooni vastand
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56...
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivali...
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ...
Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t laht laht LAHED
Viimsi Keskkool 7.g klass RÜHMVÕIMLEMINE Referaat Koostaja: Matilde Sigijane 7.g Juhendaja: Kirke Aitsen Viimsi 2016 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Vahendid ja muusika.......................................................................................................4; 5 3. Liikumised ja tehnika....
Wolfgang Amadeus Mozart Rasad Nadzafov Viimsi Oberschule Deutsch 8. D Wer ist er ? Wolfgang Amadeus Mozart, vollständiger Taufname: Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart, war ein deutscher Komponist zu Zeit der Wiener Klassik. Wann und wo ist der Mozart geboren und gestorben ? Wolfgang Amadeus Mozart ist am 27.Januar in 1756 geboren. Er ist in Salzburg geboren. Wolfgang Amadeus Mozart ist am 5. Dezember in 1791 in Wien gestorben.
Angeli juga! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Angeli juga on Hispaania keeles Salto Angel. See on maailma kõige kõrgem juga, see on 979 meetrit. Ta on tunutud kui ka maailma pikima vee vavalangemisega, takistuseta langus on 807 meetrit. Angeli juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas ehk Veneetsuelas Bolivani osariigis Caroni lisajõel Churunil. Asetseb see veel Canaima Rahvuspargi territooriumil, mis on
Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5
Muusika küsimused ja vastused! Juudi muusika ! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Minu 17.-18. sajandi kunstiajalugu Rasad Nadzafov 8.d klass Viimsi Keskkool Peter Paul Rubens "Maa ja vee ühendus" Mulle meeldis see teos, sest see näitab "maa ja vee ühendust". Ehk kahe erineva soo ühinemist ja selle toimumist. Ma valisin ka seda teost, sest see on kuulus ja äärmiselt ilusasti maalitud. D Velázquez "Õuedaamid" Valisin seda maali, sest siin on ilusasti kirjeldatud õukonnaelu keskajal. Kuninglikud suguvõsad riietusid kõik uhkelt ja kuninglikult. Maalis on ka ilusasti kasutatud värvi.
Siberi katk Kristiine Mäss ja Marie Pappel Viimsi Kool 10.a 2011 Haigusest · Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi · Ülemaailmselt levinud imetajate nakkushaigus · On tingitud spoore moodustavast Bacillus anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Mi casa y mi habitación Mi casa no es muy grande con tres plantas, pero es muy cómodo. Está en un edificio moderno, en Viimsi. La casa tiene también un jardin pequeño. En la planta baja hay un recibidor, una sauna, grande área de fumadores, un servicio y muy grande cuarto de baño. En la segunda planta hay tres dormitorios y un cuarto de baño, una cocina, y un servicio, tambien tiene grande salón. En la planta de arriba hay muy grande oficina. Mi habitación es grande y cómodo. Hay una sofá, un equipo de música, una mesa y silla, un armario, una libería con muchos libros y hay una ordenador tiene
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete muutumist happeliseks tekib happevihm. Vääveldioksiidi...
GEORG OTS Maria Rander Viimsi keskkool 8.b ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor...
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, i...
ajalood Mihail Lustin 7E Viimsi Keskkool 2011 Mis on kajalood? Kajalood on vahend, mida kasutatakse vee sügavuse mõõtmiseks ja kala vee all leidmiseks. Kajalood püüab kinni kõik mis liigub vee all, tuvastades akustilise energia impulssite kaja. Kuidas see töötab? Kajalood kastutatakse spordi, kaubandus ja harrastuskalapüükides. Tegu on seadmega, mis saadab paadi alla paigutatud kiirguri (anduri) kaudu impulsse (helilaineid) ning arvestab, kui kaua kulub aega signaali jõudmiseks veekogu põhjani ja sealt tagasi kiirgurini peegeldumiseks. Mida lühem on signaali tagasijõudmiseks kulunud aeg, seda madalm on veekogu. Kui impulsse on rohkem kui üks, siis võib arvata, et tegemist on kalaga või muuga vees oleva objektiga. Kes kasutab? Kajaloodid jagunevad enam-vähem kolme rühma: *Sügavusmõõtjad : Näitab ainult vee sügavust ( kasutatakse tavaliselt purjetamisel ) *Kalaleidjad : Mõõdab sügavust ja joonistab ekraanile ka põhjareljeefi...
Galileo Galilei Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas. Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võim...
Raimond Valgre! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Raimond Valgre sündis 7. oktoober aastal 1913 ja suri 31.detsember 1949 Tallinnas . Ta suri vanaaastaõhtul alkoholi tõttu aga paljud räägivad, et ta tõugati trepist alla ja, et tema neerud said väga raskelt kahjustada. ! Muidu oli Valgre üks Eesti tuntumaid heliloojaid ja oli muusik. Tema laulud on muutunud üldrahvuslikeks lauludeks. Raimond oli noorpõlves
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas
loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltöö, mis näitas Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu, mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala Viimsi vallas on tagatud läbi valla üldplaneeringu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis
Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel
Ta otsustas minna vaatama milline see veski on,.mida Juku ehitab. Kuna ta ei tea teed küsib ta ühelt tüdrukult,kes oma aias on teed. See tüdruk on Sombu peretütar. Paadis rääkis veel Jannu,et pühapäeval toimub etendus Sõrrul. Toomas ütles tüdrukule,et ta läheb sinna ning küsis kas tüdruk ka läheb. Siis tulid juba Jannu ja Hilda ning nad lahkusid Sõrrult. Nende teed läksid lahku. Hilda läks koju ning Jannu saatis Toomase Viimsisse. Viimsi Kui ta Liisi juurde tagasi jõudis rääkis Toomas talle,mis vahepeal temaga juhtus ning läks lõpuks oma tuppa tukastama.Tal tekkis aga janu ning ta pidi uuesti alla minema,et juua. Siis ta läks järve äärde istuma ning vaatas kaunist loodust ning mõtles elu üle järgi kuid järsku ta silmas kedagi. Öised juhtumised See oli Metskass. Nad läksid järvele sõitma ning kui nad kaldale jõudsid palus Hilda,et Toomas teda kaitseks Madjaku eest
Heaoluspaa | | (+372) 452 4710 Arensburg spaa teevad eriliseks hubasus ja privaatsus. Spaa menüüs on hoolitsused-massaažid naistele, meestele, lastele, noorukitele ning lai valik erinevaid vanne. Kasutame 100% orgaanilise… Elemis spa Heaoluspaa | | (+372) 600 0616 Elemis spa on täiuslik paik meelte lõõgastamiseks ja keha kosutamiseks. Asume hotellis Telegraaf, otse vanalinna südames. Pakume laias valikus professionaalseid massaaže, keha-, näo-, ning… Tallinn Viimsi Spa Spaa | | (+372) 606 1000 Tallinn Viimsi Spa asub looduskaunil Viimsi poolsaarel ja´Tallinna kesklinna sõidab auto või bussiga umbes 15 minutit. Pakume oma klientidele võimalust hoolitseda oma tervise ja heaolu eest… Kubija hotelli spaa- ja saunakeskus Spaa | | (+372) 786 6000 Kubija hotell-loodusspaa terviseteenused sobivad suurepäraselt kliendile, kes hindab rahu, vaikust ja teenuste kõrget taset ning individuaalset lähenemist. Kubija spaa- ja saunakeskuses on 5 erineva…
annaabi.ee 
