1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud.
Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? - Kuidas moodustuvad settekivimid? - Milliste parameetrite põhjal jagatakse settekivimid? - Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal? - Mis on allotigeensed/autigeensed settekivimi komponendid? - Millised on kolm kõige levinumat settekivimite koostises olevat mineraali? - Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur?
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse
Kaktused jõudsid Aafrikasse pärast Ameerika avastamist.Need kasvavad Aafrikas sama hästi kui Ameerikas.Kõrbetaimedele on kaste enam vähem niiskusega varustaja.Öösel langeb kuivas kõrbeõhus leiduv niiskus maapinnale ja taimedele..Kõrbetaimedel puuduvad lehed ja kui on siis on need väga väkesed ja nahkjad. Vett oma lehtedesse ja võrsetesse koguvad taomed on mahlased .Sellepärast on paljudel kaktustel okkad,mis kaitsevad nei veeröövlite eest. Kõrbed , liiv ja luited Kõrbeliiv on vee ja tuule väsimatu töö vili.See pärineb enamasti ürgmeredest.Miljonite aastate joooksul uhtusid lained rannikuäärsei kive liivaks.Kui mered aegade jooksul kadusid jäi järele liiv.Kõrbetes tekivad liivaluited.Need on suured liivahunnikud,mida tuul on kokku kandnud.Kohtades kus tuul puhub pidevalt ja ühes suunas võivad tekkida suured mitmekümne meetri kõrgused luited, mis moodustavad km pikkusi küngastikke.Tähekujulised luited tekivad siis,kui tuul puhub
ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. Luited Tuuletekkeline pinnavorm Luited jagunevad mandri- ja rannaluideteks Luited koosnevad teralistest setetest Sootasandikud Elutekkeline pinnavorm On tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Aitäh vaatamast!
pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär
ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontsakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht, vall,paraboolluited. Mõned luited ei liigu üldsegi, mõni jällegi 20m aastas. Luitevallide pikkus ulatub mõnest kilomeetrist kuni 10 kilomeetrini. Erinevad luited võivad olla erinevate kõrgustega. Tähtluited on näiteks 80m kõrgused, Gobi kõrbes on aga enamasti 5 45meetrised luited. Põhilised mullad on kõrbe pruun, hall, pruunikashallidmullad. Gobi on
Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa) Karstivormid Eestis · Eestis esineb karst peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning Pandivere kõrgustikul · Suurimad on Kostivere, Uhaku ja Tuhala karstialad Karstivormid Virulase koobas Tuhala karstialal Käikude kogupikkus 90m Peakäik 58m Kostivere karstiala Kurisu Kostivere karstiala Tuuletekkelised pinnavormid Smolnitsa luited (Peipsi järve põhjarannik) Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa) Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid
6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 12 m kõrgused. Rannabarrid
Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja mererandadest, kuid ka sinna on see saanud mäestikest jõgede vee abiga.Suurim katkematu liivakõrb asub Araabia poolsaarel. Tal on kurja kuulsusega nimi- Rub al-Hali. See võtab enda alla 647500 ruutkilomeetrit.Mitte miski ei too kõrberomantikat paremini esile, kui merena laiuvad liivalagendikud oma kaunite lõputute laineahelikega. Liivakõrbega kaasnevad alati ka liivaluited. Tuul võib luidetele mitmesugust kuju anda. Mõnda tüüpi luited, nagu näiteks täht- ehk püramiidluited, on suhteliselt püsivad, teised aga, nagu näiteks barhaanid liiguvad aastas kuni 20 meetrit. Liivaluited kujunevad sinna, kus on mingi takistus, näiteks taimepuhmas või suurem kivi. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide kasvab järjest suurema hooga, sest mida rohkem on seal liiva, seda suurem on tuuletõke.Vall-luited kujunevad
liivaluited või luiteahelikud. Tugev tuul suudab edasi kanda suurel hulgal liiva, mis kuhjub põõsaste, puhmaste jt. takistuste ümber väikesteks kuhikuteks luideteks. Aegade jooksul võivad luided omavahel liituda ja nii kujunevad üsnagi pikad ja kõrged luiteahelikud. Eesti suurimad luitestikud on Narva-Jõesuus, Vääna- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestes, Saaremaal, Hiiumaal ja Peipsi põhjarannikul. Läti ja Leedu luidetega võrreldes on Eesti luited väiksemad (tavaliselt 5-15 m kõrgused, 75-150 m pikkused). Suurte luidete kujunemist on Eestis takistanud madal meri ja sopiline rannajoon, mis ei lase meres tekkida liivarohketel settevooludel. Samuti ei kanna meie väikesed jõed merre kuigi palju liiva. Muutliku suunaga tuuled, niiske ja jahe mereline kliima ning kerkivad rannikud on samuti ebasoodsad tegurid suurte luidete tekkeks. Maapinna kerkimise tõttu on rannajoon aegade jooksul
peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustise kompleks (astangud, rannavallid, luited). Aluspõhi Vaatamata väikesele põhja-lõunasihilisele ulatusele (ligi 45 km), moodustavad vaadeldavad rajooni pealiskorra 11 lademe paekivid, alates Orduviitsiumi ladestu Jõhvi ja lõpetades Siluri ladestu Adavere lademega. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalise Põllumäe kõrgendikul, mis on osa setendite alla mattunud meteriidikraatri ringvallist. Palukülas paljunduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid. Pinnamood Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga
Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega.
- inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. Algselt oli väike Peipsi (Ürg-Peipsi), hiljem Suur Peipsi
edelasuunalist kriivat, mis avanevad Iisaku-tagustes Luiska, Pootsiku ja Võhma metsades. Kriivad asuvad soostunud alade keskel, mistõttu kriivade kõrgust on raskemäärata, kuid matkalisele on see ala kindlasti põnevaks piirkonnaks (Eesti Loodus, 2008; matkajuht.ee). Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood, millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011). Nimetuse seletus Kriivat polealati sellisena kirjutatud kohaliku loodusgeograafilise nimetusena. Kasutusel on olnud nii kriiva kui ka griiva. Arvatakse et see pärineb venekeelsest sõnast кривой, mis tähendab kõverat, mis on muutunud Iisaku piirkonna murdesõnaks, mis liivaseljandikke (vt.väike murdesõnastik http://www.eki.ee/dict/vms/). Eesti Looduse (2010, 8) väljaanne
Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. Maasäär- Tekib siis, kui laietus ei liigu rannajoone suunas otse, vaid nurga all. Luited- Tekib siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu purunevad takistuse juures liivaterad maha. Noored mäestikud- kõrged, nende kõrged tipud on sageli kaetud lume või jääga, nõlvad on järsud ning mägedevahelised orud kitsad ja sügavad. (esineb tugevaid maavärinaid ning tegutsevad vulkaanid). Vanad mäestikud- madalad, tastaste lagede ja laugete nõlvadega ning laiade orgudega. (ei esine aktiivset vulkanismi).
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne.
3,6mln inimest -kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 4500ruutkm. ohus oleks 6,1 mln inimest. -tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö -kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. -häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. -mitmed lined (aleksandria,port said jt) -puhketurism saaks hävitava lööögi -põhjavesi muutuks soolaseks RANNIK *rand,rannik,rannajoon,luited,rannavall,leetseljakud e parri,ajurand,ajuvesi,rannanõlv,pagurand,ajurand *kõrge vesi-ajuvesi *madal vesi- paguvesi *rannikute ilme sõltub: -ranniku reljeefist(järsk, või laugrannik) -geolooilisest ehituses(kivimid,setted) -kliimast(mõjutab murenemisprotsess,setete ärakanne jm.) -ranniku avatusest(kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) -veetaseme muutustest(pikemal perioodil rannala-ala kerkimine-vajumine,lühemal perioodil tõus-mõõn) *Rannikul toimuvad protsesse mõjutab:
Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisontaalid -põllud ja luited; vertikaalid -puud, kellatornid KAZIMIR MALEVITCH 1878 -1935 nimetas oma töid "suprematismiks"; võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi; suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad. Pilt: kompositsioon, must ruut valgel pinnal, valge ruut valgel TEKKIMISE PÕHJUSED kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile
võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu) inimene-kaevandus, karjäär, turbaväljad meteoriit-kaatrid, korallid, korallrahn
suur. Hommikused madalad temperatuurid ja kõrge õhuniiskus asendub päeval üle 40 0 C temperatuuriga ja kuivusega . Kui puhuvad kuivad ja kuumad tuuled idast, siis võib temperatuur tõusta veelgi kõrgemale. Need tuuled valitsevad peamiselt talvel aprillist augustini ja on väga tugevad ning kuumad. Nad kannavad kaasa taimede ja putukate jäänuseid ning on väikeste luidete tekke allikaks. Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus, näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Tuulepealne nõlv on lauge, tuulealune aga järsk.
Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m, suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka rändrahne ja kivist kallast
Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo
See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust.
setetena mitmesuguseid vett. Mullaorganismid aineid. toodavad CO KLIIMA Kivimite murenemise kiirus, Karmi kliimaga aladel Maailmamere vee Taimkate (vööndiline Inimeste riietuse tuule tekitatud luited ja lained. muldkatet ei teki. Igikelts. temperatuur ja jääolud. paiknemine jälgib kliima valik, põllumajandus, Temperatuuri kõikumine, Mulla niiskus, temperatuur, Merevee soolsus, iseärasusi). Loomade hoonete ehitamine ja põhjavesi, tuule erosioon. õhutakistus ja sademete hulk. sademed
kliente vastu üle 40 aasta ja nende teenused on ajaga lihvitud perfektsuseni. Päikesetõusust loojanguni pakub iga kuurort oma klientidele unikaalset romantilist elamust. Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille Coral Garden korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Lopsakad troopilised nõlvakud ja orud on kaetud õitsva hibiskusega ning palmidega luited ümbritsevad laguuni kui hinnaline kaelakee. Lühidalt öeldes Bora Bora on maailma ilusaim saar. Bora Bora bangalod
härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud. Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 4. Kõrbe tüübid Suure Liivakõrbe peamine tüüp on liivakõrb ehk erg, millel kulgevad mööda maastikku piklikud luited. Lõunaosas esineb ka kivikõrbesid. 5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii). See taim on kitsaste sulgjate lehtedega, et need auraks vähem. 2) Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike, üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). Selle
Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud, 2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale rannamoodustised ja mereluited, mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008). Järved. Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus vaid 1 m. Tema kaldad on ääristatud õõtsiku või tiheda kaldataimestikuga (Mäemets 1977). Luidetest ja rabast ümbritsetud 237 ha suurune Tänavjärv ( Tänna, Tenna) on Eestis ainulaadne
veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse. · Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni) · Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50.
2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue
Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis. Haavio ettekanne kummutas ühelt poolt muistendi lipu sisseõnnistamisest Ir kirikus ja teiselt poolt andis lipu värvide algupärase seletuse (roheline niidud, valge luited, sinine meri). Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernstreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt. Järgnes seltskondlik koosviibimine suitsulestade ja Riias pruulitud Sovetskoje Sampanskojega. Liivi hümni ei lauldud, filme ei vaadatud, ühegi liivi ansambli
Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED
Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim
Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb
Õhk sisaldab vähe niiskust.Sellisel alal ei saa inimesed elada. Loomadest saavad elada seal ainult mõned. Antarktist nimetatakse sageli maakera külmkapiks. Seal on registreeritud kõige külmem temperatuur meie planeedil. Kliimavöötme mõju maale Mõju maakera pindmisele osale ja pinnamoele. Otseselt sõltub kliimast päikesekiirgusest. näiteks kivimite murenemise kiirus. Paljudes kohtades maakeral on tuul oluline pinnamoe kujundaja, selle ilmekaks tulemuseks on luited Mõju mullale. Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki, sest elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad
(Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega
erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega.
Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas.
Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud
rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. * SALAJÕED:tuntuimad kastivormid, mis kaovad maa alla, ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena, võivad uuristada voolusängi niiet see sisse variseb, moodustades langatuslehtri.*Eestis on 30 karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal.*LUITED:tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa pooe. Ranna- ja manriluited.rannaluited:Narva- jõesuus,nõval mandriluited:alutagusel.*SOOTASANDIKUD:tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soodepinnavormid on rohu- ja samblamättad,älved ja laukad. 3.) Üleminukuline e paraskontinentaale kliima tuleneb eesti asendist euraasia mandri loodeosas
Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil.
1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv
(14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. (17) 15. Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.Oruliustikud ehk mäestikuliustikud (19) 16. Luited koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Kui tuul kohtab oma teel takistust, siis tema jõud väheneb ja tuule kantud liivaterad pudenevad maha tekib eelluide. Takistuseks võib olla kasvõi põõsas. Luide kasvab ja matab takistuse enda alla.Kui eelluide on küllalt suureks kasvanud, hakkab ta tuule mõjul liikuma. Tuulealusel serval olevaid osakesi puhub tuul mööda luidet edasi, kuni nad jõuavad üle luite tipu ja kukuvad oma raskuse mõjul maha,
on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad
Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas Laugas- älvest võib kasvada rabas Märe- märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi maapinna tasemel( oode servadel)
annaabi.ee 
