Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar Purekkari neem Narva Ramsi neem Nootamaa saar Naha talu Ülesanne 1. Ava http://maps.google.ee/, otsi üles Eesti äärmuspunkt, lohista sellesse kohta" oranz mehike ning uuri, milline see paik tegelikkuses välja näeb. 2. Vali üks ilus vaade ning klõpsa klaviatuuri nupule Print Scrn seejärel klõpsa sellele esitluse lehele Paste ja ilus koht saabki kopeeritud sinu töösse. 3
idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip) ·põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused:
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus
Sõrve poolsaare tipp (393 km). *Eestis on 1520 saart. Eesti äärmised punktid välja toodud nii maismaa kui ka saarte osas. Leia sobivad kolmikud, ühenda need joonte abil: neem, punkt saar Purekkari läänepoolseim Ruhnu Naha k. (Krabi k.) põhjapoolseim Nootamaa Narva idapoolseim Vaindloo Ramsi n.(Noarootsi pls) lõunapoolseim Piirissaar *Seleta lahti lause:”Eesti hommik algab Narvas” *Euroopa nimi on tuletatud sõnast „ereb”(loojang, õhtu). Kus on Eesti „õhtumaa”? 2 Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki
pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad
Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania. · Põhjapoolsem punkt Soome lahes Vaindloo saarel, mandril aga Pärispea poolsaare tipus Purekkari neemel. Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste vallas Nahal. Läänepoolsem punkt Nootamaa laiul mandri osas, aga Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart. Eestis ei ulatu aluskord kusagile maapinnale. Aluskorra kristalsed kivimid on kaetud pealiskorra sette kivimite ja setetega. Aluskord koosneb graniititest, gneissidest, 3. kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest
määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2 (Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Eesti territooriumi äärmuspunktid: N 59049’ pl Vaindloo saar 59040’ pl Purekkari neem E 28013’ ip Narva W 21046’ ip Nootamaa laid 23024’ ip Ramsi neem S 57030’ pl Naha küla Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; 4. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; 5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse
4000 aastaga kerkis merest Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu, kuid Virtsu ja Haapsalu olid endiselt u 8m sügavuse 4 vee all. Alles meie ajaarvamise algul, u 2000 a tagasi omandas Eesti rannikuala tänapäevasele sarnased kontuurid. Siinsed rannad on madalad, valdavalt kivised moreenrannad, kuid leidub ka klibu-, kruusa- ja liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank). Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005) 2. Kiima
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Parika oja (pikkus 17 km, jõgikond 99 km2). Rabas asuvad Parika järv ning väiksemad Pühajärv (ka Parika Pühajärv) ja Väikejärv (ka Parika Väikejärv). Soos on turbamaardla ala 2712 ha, kus valdab rabaturbalasund (1913 ha). Leidub ka bituumenirikkaid turbakihte turbavaha tootmiseks 638 ha suurusel alal (paksus 1,0, tooraine varu 1,1 miljonit t). Raba lõunaosas (Kolga-Jaani valla piires) toodetakse 262 ha suurusel freesturbaväljal alus- ja aiandusturvast. 2012. aastal kaevandas AS Ramsi Turvas Parika maardlast 1,6 tuhat tonni hästilagunenud turvast ja 12,0 tuhat tonni vähelagunenud turvast. Raba ja järved moodustavad Parika looduskaitseala. Parika raba on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. (entsyklopeedia.ee) 17 Kuresoo (ka: Kuresoo raba, Leemeti raba on raba Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis, suurem osa sellest jääb Suure-Jaani valla piiridesse, asudes Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahel
linna piirile traataed, piir suleti ning linnas kehtestati öine liikluskeeld.39 Traataed ei jäänud linna ilmet rikkuma siiski kauaks ajaks. 1923. aasta sügisel oli kohaliku piirivalve mureks juba pahaaimamatult üle piiri juhtunud inimesed, kes linna vahel kulgevat väikest piirikraavi tähele ei pannud. Kohalik piirivalveülem, leitnant Miller, tegi selliste juhuste vältimiseks ettepaneku püstida pikki piiri viisaka välimusega puidust või rauast aed Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923 sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga.
Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühim päev aga ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on päevad enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees.
Milleks kasutatakse? --- 40 Tunne kaarti Ookeanid, mered Läänemeri, Väinameri, Atlandi ookean, Vahemeri, Must meri, Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Norra meri, Valge meri, Barentsi meri, Kaspia meri, Joonia meri, Türreeni meri, Egeuse meri, Marmara meri. Väinad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar. Lahed Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva. Neemed Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid. Poolsaared
Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega omakorda määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2(Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Territooriumi äärmuspunktid: Põhjas: 59049’ pl Vaindloo saar 59040’ pl Purekkari neem Läänes: 21046’ ip Nootamaa laid 23024’ ip Ramsi neem Lõunas: 57030’ pl Naha küla Idas: 28013’ ip Narva Maastikku käsitletakse tavaliselt 4-mõõtmelisena, 3 ruumimõõtmele lisandub aeg. 147. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
