ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 2 DIFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki voolata vastavalt etteantud ajale (3 korda 2 min ...
Arvutustega tabel
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM 1 2 4 3 7 5 10 8 6 9 ...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides Kasutatud seadmed 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti Töö käik Kasutades Fyrite Pro gaasianalüsaatorit mõõtsime kui palju sisaldub analüüsitavas gaasis O2 ja CO. Samuti arvutab ja kuvab analüsaato...
Joone mõõtmise täpsus ning parandid 1. Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,17). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34 D= = = 174,17m 2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,17 m ja mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2. Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku ka...
docstxt/14468302240383.txt
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujut...
Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõ...
Nimi Sugu Vanus Juhiload Mait Mets m 19 olemas Mehi: Mati Mets m 14 puuduvad Naisi: Juss Mets m 35 olemas Noorim vanus: Riina Mets n 20 olemas Keskmine vanus: Kaarel Mets m 20 olemas Juhiload puudu: Rolf Mets m 22 puuduvad Juhiload olemas: 5 1 14 21,66667 2 4 Risttahuka karakteristikud a 9 cm b 6 cm c 5 cm S 129 cm2 V 270 cm3 ARVUTADA TÕMBETUGEVUSE VÄÄRTUSED Teras Valem Fm 13600 Kn Rm== *100% Ao 22 mm2 Rm 618,1818 MPa Messing Fm 7900 Kn Ao 20 mm2 Rm 395 Mpa ARVUTADA KÕVADUSE VÄÄRTUS Teras Valem F 40 d 0,4 D 1 HB ...
maht kasum объем прибыль Jan янв 2000 100 veeb фев 1800 120 marts мар 2100 150 aprill апр 2300 170 mai май 2200 120 juun июн 2500 140 Пример гра 3000 2500 2000 объем 1500 1000 500 0 янв фев мар апр объем пр Пример графика 180 160 140 ...
Mg 1 2 3 Mg sis Mg 1 lahus 0,04 0,03 0,03 5 0,033333 5 ug/ml 2 lahus 0,06 0,05 0,04 10 0,05 10 ug/ml 3 lahus 0,08 0,07 0,08 20 0,076667 20 ug/ml Saku Läte 0,04 0,03 0,03 0,0333 Saku Läte Fe absor. konts. 1 lahus 0,404 100ug/ml Proov 0,038 2ug/ml Proov 0,028 Mg 0,09 0,08 Absorptsioon 0,07 0,06 ...
10 А 10 Б 10 В "отстающие" 5 7 8 "хорошисты" 14 12 15 "отличники" 6 10 5 16 1 14 12 10 8 6 6 4 4 2 0 10 C 16 14 12 10 8 6 4 ...
Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind m...
Põld KünnisügavKeskmine saagikus (ts/ha) R*X Ranky d2 1 8 19 10 10 0 2 9 20 #NAME? #NAME? #NAME? 3 10 22 #NAME? #NAME? #NAME? 4 11 23 #NAME? #NAME? #NAME? 5 12 22 #NAME? #NAME? #NAME? 6 13 21 #NAME? #NAME? #NAME? 7 15 22 #NAME? #NAME? #NAME? 8 16 24 #NAME? #NAME? #NAME? 9 13 22 #NAME? #NAME? #NAME? 10 16 25 #NAME? #NAME? ...
docstxt/135085101464.txt
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korruta...
Studied galvanic cell ε Voltage reference cell ε' Nr l AC |l AC−l ´AC| 2 l' AC |l' AC −l '´AC| 2 |l AC −l ´AC| |l' AC −l '´AC| 1. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 2,89· 10 −6 2. 2,965 0,0092 8,464· 10 −5 2,12 0,0017 ...
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...
1. Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid Kõigi reaktsioonide puhul võtsin ca 1 ml iga ainet (kui polnud täpsustust kirjas). Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Pb(NO3)2 + 2 HCl PbCl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus tihe valge pliikloriidi sade, mis kuumutamisel kadus. 2) Pb(NO3)2 + 2 KI PbI2 + 2 KNO3 Joodi-ioonidega moodustus väga intensiivset kollast värvi pliijodiidi sade. Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis o...
Lahendus: Et ei tekiks kavitatsiooni: 2,53 > 1,72 järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatelg asetseb reservuaari veepinnast 6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatava vooluhulga 100 l/s korral on imitorustikus tekkiv survekadu 2,4m. Eeldame, etõhurõhk on reservuaari vabapinnal 0,1Mpa ning pumbatava vee temperatuur on 20C. Pumba kavitatsioonivaruteguri väärtus selgub pumba karakteristikute jooniselt. Kui kõrgele
R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: Silindri ja koonuse valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. NÄIDE: Mitu m2 plekki kulub ilma kaaneta silindrikujulise veenõu valmistamiseks, kui ühenduskohtadele kulub 3% lisamaterjali. Veenõu põhja läbimõõt peab olema 3m ja kõrgus 4m. ANTUD: d = 3m; H = 4m; ja materjali lisakulu 3%
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel.
2. Leia CO ja SO moolide arv 9,031024 molekulis gaaside segus kui ühe CO molekuli kohta tuleb kaks SO molekuli. (150 mol) 3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)? 4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)? 5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva süsihappegaasi maht. 6. Üks õhupall oli täidetud 1 g vesinikuga (H2) ja teine 1 g heeliumiga (He). Näidata arvutustega, kumma õhupalli ruumala on normaaltingimustel suurem. 7. Kummas on rohkem molekule, kas 700 ml klooris või 34 g vääveldioksiidis? 8. Mitu mooli hapniku aatomeid sisaldab: a) 3 mooli vett b) 12 mooli väävelhapet c) 8 mooli Al(NO3)3 d) 2000 g Ca(OH)2 e) 0,56 m3 vääveltrioksiidi. 9. Mitu lämmastiku molekuli on sõrmkübaras (3,0 cm3) olevas õhus, kui mahuliselt on õhus 78% lämmastikku? 10
Alustatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:00 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:23 Aega kulus 22 minutit 33 sekundit Hinne Pole veel hinnatud Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Suure koduelektroonika poe kõrval tehtavatel puurimistöödel vigastati tööde käigus sidekaablit, mille tõttu oli poes keset päeva 6 tundi sidekatkestus. Kuna sel ajal tehnilistel põhjustel kaupa müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas. Kahjusumma arvutamisel lähtus kauplus viimase 30 päeva päevakäivete aritmeetilisest keskmisest ning selle alusel saadi kahjunõude suuruseks ligikaudu 150 tuh kr. Puurimistöid teostanud ettevõtte esindaja aga ...
( 23,2-4,9 )2 0, 2501 + )( 23,2 ( 23,2-4,9 )2 0, 2501 =0,01771 ) Suuruse koguviga æ: æ= æ2j + æ 2h = 0,03957 2 +0,01771 2=0,0433 Järeldused Gaasi erisoojuste suhe ning arvutustega leitud mõõtmisviga: = 1,291 ± 0,043, usaldatavusega 0,95
ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera) Silindri, koonuse ja kera valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. Arvutitel on tähe väärtuse saamiseks olemas klahv ja selle valik on üldjuhul seotud n.ö. ,,teise ringi" klahvide valikuga ja olenevalt arvutitüübist tuleb ekraanile täht ise või selle väärtus. NÄIDE: Mitu cm2 nahka kulub sellise jalgpalli valmistamiseks, mille läbimõõt peab olema 24 cm ja õmblusteks kulub 6% lisaks. ANTUD: d = 24 cm materjali lisakulu 6% LAHENDUS:
SISSEJUHATUS Töö teostamiseks kasutati õppejõu poolt pakkutatud juhendit ning loengute materjali „Stividoritöö korraldamine ja tehnoloogia“ õpeainest. Selles töös on vaja koostada optimaalne mehhaniseerimisskeem, mis võib tagada ülesannega määratud kaubakoguse töötlemist kindla ajaperioodi jooksul. Liini koostamiseks valitakse reaalseid laeva, tõste- ja transpordi seadmeid ning laoplatsi ja selle suurust. Kirjeldatakse kõike laadimis-lossimis operatsioone ja arvutustega tõestatakse, et valitud vahendid võib rakendada elus ja selle järgi teha terminaali, kus on võimalik sooritada ülesannega määratud laadimis- lossimis protsessi. 3 LÄHTEANDMED Kauba liik ja nimetus Konteinerid 20´ (40%) ja 40´ (60%) Kaubavoolu suund Maalt - Merele 75% Merelt - Maale 25%
teadvusseisundite paljusust ja mina olemust. Edasi räägib ta vabast tahtest, kus leiab, et põhiline küsimus piirdub sellega, et miks inimene tajub vaid enda tahet. Veel arutleb ta ennustamise ja selle võimalikkuse üle. Ettenägemine pole tema arust võimalik, pigem on see oletamine, et kui üks juhtum oli siis on tõenäosus, et sarnastel tingimustel see kordub. Kuid teaduse perspektiivist on ettenägemine võimalik, näiteks on matemaatiliste arvutustega võimalik ära teada, millal toimuvad päikesevarjutused. 1. Eelkujundus seisneb selles, et suudame oma elu ja juhtumisi kestuses seletada läbi matemaatika ja füüsika suhete, ehk teaduse. 2. Eelkujundus seisneb selles, et tulevik pole välismaailmas olevikuga ühteseotum, kui meie enda teadvuses. Bergson püüdis selgitada meie mina vabadust läbi aja ehk kestuse ja erinevate tujude ehk psühholoogiliste seisundite
http://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit (alla laetud 04.02.2010) Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teoreetiliste arvutustega on näidatud, et mõned boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides
täideti kriipsuni destilleeritud veega. Mõõdeti saadud lahuse pH. pH = 3,12 Küllastunud KCl lahus sisaldab 34 g KCl 100 g vee kohta. Lahuse protsendilisus 34%. M(KCl) = 39 + 35,5 = 74,5 g/mol = 1,16 g/ml 10x lahjendusel CM = 0,529M 2 I = 0,529 = 0,841 Ilma KCl lisamata oleks selle lahuse pH CM = 0,000809M 1 aH+ = 0,000809 Mõõdetud pH oli 3,12, arvutustega saadud pH 3,17. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH = 10,06 5. Soolade hüdrolüüs 1) Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 värvusetu punane pH < 7 jah NaCl värvusetu oranz pH = 7 ei
mm 0,4*Fc,90,max = 0,4*22 = 8,8 kN → 0,4*Fc,90,max = 8,0 kN w0,4F = 0,78 mm w = 0,01*h = 0,01*91 = 0,91 mm Fc,90,max = 17,0 kN (graafikult) Graafiku järgi leitud survekoormus Fc,90,max = 17,0 kN erineb 23% (>5%) katsest tulenevast maksimaalsest koormusest Fc,90,max,est = 22,0 kN. Seetõttu ei või Fc,90,max väärtust kasutada survetugevuse määramiseks ning katset peaks kordama kuni väärtus jääb selle hälbe piiridesse. Hetkel jätkan arvutustega kasutades maksimaalse survekoormusena katsest tulenevat maksimaalset survekoormust (Fc,90,max,est). 2.5 Survetugevus risti kiudu F c ,90, est 22,0∗103 f c, 90= = =4,9 MPa b∗a 43∗105 2.6 Elastsusmoodul risti kiudu 6 ( 0,4∗F c ,90, max −0,1∗F c, 90,max )∗h ( 8,0−2,0 )∗103∗91
Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti). Seoses tootmisressursi hinnatõusuga kasvab piirkulu. Selle tulemusena turuhind (tõuseb/langeb) ja
Tartu Kutsehariduskeskus IKT-osakond Johann Jakob Jürgen Eesti elektriturg enne ja pärast avanemist Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Elektrituru avanemine pani turuosalised investeerima mõistlikult ning efektiivsemalt majandama. Seeläbi on tarbial õigus valida omale kõige sobivam elektrimüüja ning elektritootjate vahel tekib konkurents. Konkurents on hea, kuna see peaks loogikas elektri hindu vähendama. Oma mõtted ja arvamused mul üldiselt puuduvad kuna ei olnud ennem selle referaadi kirjutamist asjaga kursis. Sain aru sellest, peaksin koduse energiapaketi ära valima kuna üldteenus on kallim kui pakkujatelt sisse ostetud teenus. 1 ELEKTRITURG ENNE JA PÄRAST AVAMIST Septembris 2011 aastal oli Nord Pool Estonia keskmine hind 40,9 /MWh võrreldes 2013 aasta Septembriga, kus hind MWh hind hind 47,38 . Seega tav...
10025-2 ehk terase- ja masinaehituskonstruktsioonide terased [8.7, lk. 126 ja 122]. Nad on hea töödeldavusega, keevitatavad, külm- ja kuumtöödeldavad. 8.8 Järeldused Prismalise liistliite mõõdud ja tolerantsid on määratud standardiga ISO 2491 [8.6] mille alusel valikud tehakse vastavalt detaili läbimõõdule. Liistliite liistu pikkus valitakse kontrollarvutuste alusel vastavalt momendile mida soovitakse üle kanda. Arvutustega kontrollitakse liistu vastupidavust lõikele ja muljumisele. Kui liistu pikkus peaks tulenevalt arvutustest olema rohkem kui 1,5 korde rummu läbimõõt siis tuleb kasutada kas mitut liistu või muud tüüpi liidet. Liistliite tüüp vaba, normaalne või tihe valitakse vastavalt olukorrale mida soovitakse liite kasutamisel saavutada. Liistliidet kasutatakse, et üle kanda pöördemomenti. Liistliitest ei piisa, et tagada võlli ja rummu telgsuunaline omavaheline liikumatus
Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust 8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on tegemist nn jäiga monoliitse vundamendiga.
80 Kumulatiivne kulukate (%) 60 40 20 0Liha Kala Piim Leib Sai Jahu Puuvili Köögivili Õli Muna Tooted Kulude arvestamine mida, kuidas, kellele? Traditsiooniline kuluarvestus Tegevuspõhine kuluarvestus Algandmed Tabelid arvutustega Tulemused koondtabelisse Tulemuste analüüs Järeldused kategooria juhtimise kohta Traditsiooniline kuluarvestus Enamus ettevõtteid liidab kaudsed kulud tootele või toodete kategooriale kindlaksmääratud protsendi ulatuses. Näiteks 10 000 suuruse tegevuskulu võib jagada ühe kategooria viiele erinevale tootele, kus siis igaüks neist on 20% ehk 2 000 . Meetodi eeliseks on arvestamise lihtsus. Paraku eeldab selline lihtne arvestamise meetod, et
Järeldused 11 N Traadi elastsusmoodul: E=(1,98 ± 0,12)10 , usutavusega 0,95, suhteline viga 6,1%. m2 Graafikult on näha, et punktid on paigutunud (ligikaudu) lineaarselt ning Hooke'i seadus seega kehtib. Võib väita, et katses olnud traadi puhul tegemist on terastraadiga, kuna viimase elastsusmoodul on ~210 GPa ning arvutustega leitud traadi elastsusmoodul saab maksimaalselt olla 210 GPa. Väike erinevus võib olla tingitud katses olnud traadi korduvast kasutamisest ja selle omaduste muutumisest aja jooksul. Selline metoodika on siiski sobiv materjali elastsusmooduli määramiseks.
Kuidas korraldada piima ärataatmist, kas vedu on sobiva hinnaga? Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad ? Igale piimatootjale antakse luba teatud hulga piima tootmiseks 7. Eelarve koostamine, tulu ja tasuvuse arvutamise üldpõhimõtted. Mida suurem majapidamine, seda olulisem on pidada raamatupidamisarvestust, tootmist ja müüki planeerida ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada. Arvutustega saab enne raha väljaandmist selgitada, millised võiksid olla majapidamise arendamise võimalused ja millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu. Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ......................................................................................
Ot = Hp · (100- At -Wt)/100 = 42,8 · (100—0,4-20)/100 = 34,0688% Nt = Np · (100- At -Wt)/100 = 0,6 · (100—0,4-20)/100 = 0,4776% Kontrolli mõttes liidetakse tarbimisaine koostise protsendid, mis peab andma terviku. Wt + At + Ct + Ht + Ot + Nt = 20% + 0,4% + 40,198% + 4,8556% + 34,0688 + 0,4776% = 100% Seega on tarbimisaine koostis 20 % niiskusega puidule tuvastatud ja saab jätkata sellele tuginevate arvutustega. 2. Kütuse alumise kütteväärtuse arvutuslik määramine tugineb tarbimisaine elementaarkoostisele. Eelmainitud kirjandusallika [1, lk. 28] valem (2.12). Tänu tüvepuidu põlevaine koostise muutumatusele saab kasutada lihtsustatud valemit (2.13) Qat = 18900 - 214 · Wt – 189 · At = 18900 – 214 · 20 – 189 · 0,4 = 14544,4 MJ/kg. 3. Kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhuvajadus leitakse raamatu „Soojustehnika aluskursus“ [2, lk
võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või
kliendile. Ettevõtte loodab saada tulu kokku 12 milj kr, kuid see laekub kahes osas. Esimene osa (6 milj) laekub teise aasta lõpus ning ülejäänud summa viie aasta pärast (aasta lõpus). Samas peab ettevõtte tegema ka ise kulutusi. Kohe kulutatakse 4 milj krooni, esimese aasta möödudes veel 2 milj ning seejärel täpselt kolm aastat pärast lepingu sõlmimist veel 3 milj krooni. Näidake arvutustega, kas ettevõttel tasub sõlmida selliste tingimustega leping kui oodatav tulu investeeringust on 15% aastas (liitintress). 2. Kevadeti on Juku pea täis suurepäraseid äriideesid ning seetõttu otsustas ta alustada oma äriga. Probleem on aga selles, et Jukul on kevade hakul kõigest 1000 eurot, mille ta just äsja pani Ilmapanga kontole, et see teeniks liitintressi 13,3% aastas pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul. Äri alustamiseks
ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. 1) Polykleitos "Odakandja"(Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal tüüp, mille müütmed kujunesid kehtivaks normiks e kaanoniks. Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatiliste arvutustega. 2) Myron- "kettaheitja" u 450 eKr pronks kuju, tahtis ja suutis kujutada liikumist. 3) Pheidias andis suurima panuse klassikaliseajajärgu kreeka skulptuuri, vabaskulptuurid ja ehitusplastika, hiiglaslikud zeusi ja Athena kujud,Ateena akropoli kaunistamine. Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest)
Terad koosnevad vulkaanilisest klaasist ja kristallilistest osadest. [1] 4.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstus Liiva kasutatakse mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks; silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 4.3 Kasutatud liiva liik ja päritolu Tegu on jämeliivaga. 4.4 Liiva katsetamise tulemused koos arvutustega 4.4.1 Puistetihedus 1. katse: m1-m = 1565 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1565 kg/m3 2. katse: m1-m = 1569 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1569 kg/m3 Liiva mass Anuma maht V Puistetihedus oL kesk [kg/m3] m1-m [g] [cm3] [kg/m3]
....................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................10 SISSEJUHATUS Teen oma referaadi germaaniumist. Germaaniumi avastas saksa keemik Clemens Winkler 1886. aastal. Element on nimetatud Saksamaa (ladina keeles Germania) järgi. Esialgu kavatses Winkler nimetada uut elementi neptuuniumiks, sest astronoom Leverrier oli arvutustega põhjendanud selle taevakeha eksistensti. Siis aga loobus Winkler sellest nimetusest, sest selgus, et 1850. aastal olevat USA-s avastatud mineraal ja sellest uus element neptuunium. Selgus aga, et tegemist oli eksiavastusega. Winkler otsustas aga nimetada uut elementi oma kodumaa nimetuse järgi germaaniumiks. Elemendi omadusi ja isegi saamisviisi ennustas (1870-72) ette D. Mendelejev, kes nimetas veel tundmatu elemendi ekasiliitsiumiks (analoogia põhjal räniga). See on
Soolhappe lahuse 5x lahjenduse molaarsus: CM + CM 2 + CM 3 0,116464 M + 0,116966 M + 0,115962 M CM HCl = 1 = = 3 3 0,349392 M = = 0,116464 M 3 Korrutades saadud tulemuse viiega, saan tõmbe all valmistatud soolhappe lahuse molaarse kontsentratsiooni. CM HCl = 0,116464 M 5 = 0, 58232 M Järgnevate arvutustega leian tõmbe all valmistatud soolhappe lause teoreetilise molaarsuse. Tean varasemast, et soolhappe mass mHCl = 1, 915 g M HCl = 1 + 35, 5 = 36,5 g / mol mHCl 1,915 g nHCl = = = 0, 0525 mol M HCl 36,5 g / mol nHCl 0, 0525 mol CM HCl = = = 0,525 M VHCl lahus 0,1 dm3 Arvutan katse suhtelise vea.
Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20, Ra40. Näiteks reas Ra10 on reaga R10 võrreldes arvud 1,25 ja 3,15 asendatud arvudega 1,2 ja 3,2. Joonmõõtmed on standarditud vahemikus 0,001...20000 mm . Nimimõõtmed tuleb ümardada võimalikult hõreda Ra eelisrea väärtuseni. Reale Ra40 tuleb eelistada Ra20, Ra20-le Ra10 ja viimasele Ra5. Eriti on see oluline täpsete istamispindade nimimõõtmete normimisel ja hoiab kokku tootmiskulutusi. Kui arvutustega on selgunud, et nimimõõde peab olema piirides 65...75 mm, siis valitakse või ümardatakse see mõõtmele 71, kuna see on eelisarv! 23. Mida nimetatakse tolerantsiväljaks ja kuidas seda kujutatakse skeemil? Ülemine ja alumine hälve moodustavad kokku tolerantsvälja . 24. Tooge mitmeid näiteid kellindikaatorite kasutamise kohta? Treimise juures on kõige tähtsam asi, mootorratastel süüte panekul näiteks. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
