Iirimaa Iirimaa saar · Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude
Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus
Sahara kõrb 1. Asend: Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. 2. Pinnamood: Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. 3. Kliima: Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. 4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides...
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Rub al Hali RUB al HALI (KHALI) "tühi neljandik". Liivakõrb Araabia poolsaare kaguosas, peamiselt Saudi Araabias. Ulatus põhjast lõunasse umbes 500 km, läänest itta umbes 1200 km, pindala ligikaudu 700 000 km 2 (maailma suurimaid liivakõrbeid). Asub suures nõos, pinnamoelt idast läände kerkiv tasandik (100200 meetrist 5001000 meetrini). Umbes 80% territooriumist hõlmab tuiskliiv, hiigelbarhaanide (kaarluidete) kõrgus ulatub 150300 meetrini. Lõuna ja idaosas leidub naftat. Kuiv troopiline kliima (sademeid alla 100 mm/a). Päeval tõuseb kuumus 55°C, öösel on 2°C. Taimestik liigivaene, kasvab kaameliohakas ja okasmalts. Õhtuti võib näha lendamas mõnda lindu, vilksatamas sisalikku või siuglemas madu.
LIHULA GÜMNAASIUM 4.klass Andro Aavik Sahara Kõrb Referaat Juhendas: õpetaja T.Jukk Lihula 2006 S ahara on maakera suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning me...
teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul. Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub ...
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad ted...
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...
Geograafiline asend Kreeka asub Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel. Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas. Tema naaberriigid põhjas on Albaania; Makedoonia; Bulgaaria, idas Türgi; läänes Itaalia ja lõunas Liibüa (Aafrika). Ümbritsevateks veekogudeks on Joonia meri; Egeuse meri ja Vahemeri. Loodus Kliima jaotatakse kolmeks: Vahemere-, Alpide- ja parasvöötmeliseks. Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud. Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s.
Mõõdukas kliima Saksamaa kliima on piirkonniti üsna ühesugune .Alpides valitsevad suhteliselt karmid talved ning pehmed ja vihmased suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske; Põhja- Saksa madalrannikul valitseb niiske mereline kliima-taevas on sagedasti pilves. Talvel kõigub temperatuur 1 kuni 6 kraadi vahel. Kõige mõnusam aeg Saksamaad külastada on juulikuus, sest siis püsib temperatuur 16 kuni 20 kraadi piires. Saksamaa jaguned pinnamoelt ja maastikult kolmeks suureks alaks. Kolmandik maast hõlmab Põhja-Saksa madalrannik, mida iseloomustavad järvede ja suurte jõgedega künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides
Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi. Rootsis on parasvöötme mullastik. Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. 4. Riigi arengutase SKT - $41,700 (koht tabelis: 22) (2012 seisuga) Hõivatus põllumajanduses 1,1 % (187) (2008)
kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on
lennujaamu Schiphol. Suuremad linnad Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000. Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi kõrgeim (112,3m) Elanike arv: 284 000. Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi peakontor asub seal. Elanike arv: 212 000. Pinnamood Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sa...
kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist lõunas paikneb Lõuna-Eesti ainulaadne 28 km pikkune läänesihiline savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves). KLIIMAOLUD Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud
lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal. Kliima, pinnamood ja kasvatus: Iglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on vahemikus 0 5 0C; suvel teperatuur on vahemikus 15 10 0C. Pinnamoelt on suurbitannia mäginemaa valdaval osal. Pealinn on rajatud ajaloolise tähendusega Thamesi äärde mis asud idapoolsel küljel, mille pinnamood on tasasem, kui põhjapoolne Sotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. . Õpilase nimi: Sven Anderson Kool: Sindi Gümnaasium SKT inimese kohta PPSis majanduse kogutoodang standardi järgi Klass XI b
lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama seega praegune kellaaeg on sama mis Inglismaal. Inglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on vahemikus 0 5 0C; suvel teperatuur on vahemikus 15 10 0C. Pinnamoelt on suurbitannia mäginemaa valdaval osal. Pealinn on rajatud ajaloolise tähendusega Thamesi äärde mis asud idapoolsel küljel, mille pinnamood on tasasem, kui põhjapoolne Sotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus
25% hüdroenergia: 0.11% tuumaenergia: 4.27% muud: 5.37% (1999) Elektri tarbimine: 97.76 miljonit kWh (1999) Elektri eksport: 3.97 miljonit kWh (1999) Elektri import: 22.407 miljonit kWh (1999) 9. Põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal (nt. Rotterdami piirkond on 6m allapoole merepinda). Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas.Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. Valitseb parassoe mereline kliima, keskmine temperatuur juulis 18-19 kraadi
Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7. Rahvastiku tiheduse poolest asub Holland Lääne-Euroopas esikohal, kuna rahvastiku tihedus on 328 inimest 1 km 2 kohta. Üle poole hollandlastest on katoliiklased ja umbes 40% on protestandid. Pinnamoelt on Holland madalik, umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal. Tänu sellele võib Hollandis kohata kõrgeid tammesid, mis peavad Hollandit kaitsema mere pealetungi eest. Liigse vee pumpamiseks on alates 15. sajandist kasutusel tuulikud ja neli sajandit hiljem võeti kasutusele pumbajaamad. Hollandi keskosas asub palju moreenikünkaid ja Hollandi kõrgeim punkt on 321 m. Kogu Hollandi pindalast hõlmavad põllumaad 70% ja metsad kõigest 8%
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
na hÉireann / suaitheantas na hÉireann) on iirimaa riigi- ja rahvuslipp, mis on kasutusel alates 1919. aastast. Ametliku staatuse riigilipuna sai see alles 1937. aastal. Iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor, mille värvid on roheline, valge ja oranž. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. vapp Iirimaa vapp on iiri vabariigi vapp, mis on kasutusel alates 1945. aastast. Vapil on kujutatud Asukoht kaardil Pinnam ood Pinnamoelt on Iirimaa suur tasandik. Kõrgeim on 1041 meetrit kõrge Carrantuohill maa edelaosas. Iirimaal voolab ka Briti saarte suurim jõgi Shannon, mis on 345 kilomeetrit pikk. Saarel leidub ka üsna palju järvi, mille nimes on sõna „lough“, mis on inglise keeles „järv“. Atlandi ookeani rannik on järsk ja liigestatud- seal asub palju saari ja poolsaari. Rahvastik on koondunud idarannikul asuvasse pealinna Dublinisse
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Gröönimaa...................................................................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................................................................3 Asend ja kliima....................................................................................................................... 3 Taimed ja loomad....................................................................................................................4 Inimene Gröönimaal.................................................................................
Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia 2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. 3. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared.
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud, arvates, et nad ei tohi vabaturumajandusse sekkuda. Loodus ● Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Kliima ● Mereline parasvöötme kliima.
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...
· valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus · pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal · seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m) · riigi kõrgeim koht asub äärmises kaguosas 321 m Vaalserberg Kliima · mereline kliima · temperatuurid jaanuaris 2-3, juulis 18-19 · sageli sajab ja on udu · sademete hulk aastas 650-700 mm · päikesepäevi aastas keskmisel ainult 35 Loodus · palju on jõgesid
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
ka ekvatoriaalne kliima (mitte küll terves Kongos), mis toob endaga kaasa tohutuid vihmasadusid ning äikesetorme, mis omakorda teevad Kongo maailma kõige äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima vastavalt maastikule – madalad jõeäärsed alad (ehk suurem osa Kesk-Kongost) on kuumad ja niisked, mägised alad külmad ja kuivad. Üldjoontes on kõige kergem kokku võtta Kongo geograafia jagades selle viieks osaks. Pinnamoelt – Kesk-Kongo on madal ja tasane jõeäärne ala, mis on kaetud vihmametsadega; idast on see ümbritsetud mägismaaga; põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad; läänest jällegi mägismaadega; lõunast mägismaadega, mis lähevad üle savannideks. Kliima – ekvaatorilähedane ekvatoriaalne kliima; seda ümbritsev mussoonkliima; troopiline savannikliima; niiske lähistroopiline kliima; lähistroopiline kõrgmäestiku kliima.
Asub ühe kolmandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvel, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või
kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad savannid, kuivalembesed hõrendikud ja heitlehised metsad. Riigi loodeosas levivad kõrbed ja poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik. Himaalaja maailma kõrgeim mäestik piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia laamaga. Ka praegu esineb seal maavärinaid, mis ajuti põhjustavad katastroofe. Ulatuslikud
Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...
uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku Rannar Jantson küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida- osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäestiku küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Aluspõhi ja mullastik Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
asustustihedus 6390in/km2. Kõrgmäestikud ja kuiva kliimaga Sise-Aasia alad moodustavad 55% riigi territooriumist aga seal elab 5% rahvastikust. Üle 1/3 rahvastikust elab linnades ja nende arv kasvab pidevalt. Hiina piirneb Vaikse ookeani Kollase, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredega. Ainus suur saar on Hainan, suurimad poolsaared on Shandong ja Liaodong. Hiina on mägine maa--58% asub kõrgemal kui 1000 meetrit. Pinnamoelt jaguneb Hiina kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuv kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ning madalmäestikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda Nepali piiri ja seal asub ka maailma kõrgeim tipp Dzomolungma 8846 m. Enamik Hiina alast asub seismilises vööndis ja seega on suur maavärina oht. Hiina kliima põhikujundajad on vahelduv pinnamood ja paikkonna kaugus merest
)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
