Kasutatud kirjandus Põlva maakond · http://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_maakond Põlvamaa metskond · http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/p olvamaa-metskond Võhandu jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõgi Ahja jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi Meeninkunno maastikukaitseala · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/mee nikunno_est.pdf Taevaskojad · http://www.taevaskoda.ee/ Ilumetsa meteoriidikaatrid · http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html Piusa koopad · http://www.piusamaa.ee Räpina polder · http://www.rapinapolder.envir.ee/ 12
Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks. Neitsikoobas Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Väiksemaid liivakivipaljandeid leidub veel mujalegi Ahja jõe kallastele. Merioone Väga ilus loodus on ka Tilleorus, kust Ahja jõgi läbi voolab.
Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool See on üks Eestimaa kaunimaid järvi, milles paikneb Väike-Emajõe lähe Nii järve kui ka selle tekkimise kohta mitmeid legende ja rahvamuistendeid neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 5 Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivi paljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas Tuntumad taevaskojad Põlva maakonnas asuva Ahja jõe ürgorus Suur ja Väike Taevaskoda neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 6 Viljandi lossimäed Endisest linnusest ei ole kuigi palju säilinud, aga see-eest avaneb mägedest kaunis vaade Viljandi järvele ja ehk ka paadimehele. Lossimäed on suviti mitmete ürituste toimumispaigaks neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 7
............................................................................................. 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad................................................................................................................. 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum........................................................................
Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum Lõunakeskus Õllesummer ausammas Vembu-Tembu Maa A.H. Tammsaare Järva- XXI VILJANDI Muuseum Viikingite Küla Eeden
tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on SuurTaevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit,
............................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! Eesti Maanteemuuseum
Valga nõost väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike- Emajõe orund. Eesti kuulub geoloogiliselt nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid on mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad ja müürid), Neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud pinnavorme. Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks
56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, meie puhul paleosoikumi settekivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid -- järsakuid -- võime leida vaid mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad). Kõiki neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Kuigi pinnakattega kaetud, avalduvad Eesti pinnamoe põhijoontes aluspõhja iseärasused, eriti aluspõhja vastupidavus erosioonile. Iseloomulik on aluspõhja reljeefi suurvormide paigutus. Soome lahe põhja lauge sügavnemine põhjast lõunasse kajastab kaljupinna sukeldumist Soomest Eesti suunas ja lahepõhja järsk tõus Põhja-Eesti paelava suunas vastab settekivimitesse erodeeritud
Pealiskorra kivimites võime vahel näha Vanaaegkonna (Paleosoikumi) veeorganismide jäänuseid, seda eriti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivikihtides. Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav
annaabi.ee 
