Suurimad importijad Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Usa, Hiina, Jaapan, India, Hiina, Jaapan, India Jaapan Lõuna - Korea Kasutamise eelised Suur kütteväärtus, saab Suur kütteväärtus, saab Maakeral varusid palju, transportida suuri transportida mööda kaevandused hästi koguseid tankerite ja torujuhtmeid, ei vaja mehaniseeritud masinad torujuhtmetega puhastamist ehk kaasaegsed saavad ümbertöötlemist, gaasi ei korraga palju toota pea pumpama, tuleb survega ehk lihtne kätte
Läänemere nafta Raido Rinaldi Henri Tors Mis võib õnnetuse põhjustada? · Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga · karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. · Kolmkümmend reisilaeva päevas sõidab põiki üle 100 000tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. · Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOMi andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. · Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib
on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas- Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat.
Naftareostus Siim Taavi Martin Chris Naftareostus allikad Ø Õlitankerid Ø Lekked õli ümberpumpamisel Ø Tahtlik jäätmetest vabanemine Ø Tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø
laevadega ehk liinilaevadega Veetransport muutub ebapraktiliseks kui transporditakse kiiresti riknevaid kaupu. Selle eeliseks on, et on võimalik transportida väikse kuluga suuri koormaid, näiteks sütt, kütust ja põllusaaduseid 90% maailma kaubavahetusest toimub tänu veetranspordile Maailma suurimaid laevad on konteinerlaevad ja tankerid. Tänapäeva konteinerlaevad on umbes 400m pikkused ja võivad pardale võtta 16 000 18 000 konteinerit. Suurimate tankerite kandevõime ulatub üle poole miljoni tonni. Üks suuremaid konteinerlaevu on näiteks CSCL Globe, mis suudab kanda 187 tonni ja see on 400 m pikk. Maailmas on umbes 50 000 kaubalaeva, mis kauplevad ülemaailmselt ja veavad igasugust laadungit. Kõige suurim kruiisilaev on MS Harmony of the Seas, mille kandevõime on 226 tonni ja selle pikkus on 362m ning võtab peale maksimaalselt 6780 inimest pardale. MS Harmony of the Seas CSCL GLOBE
turustamise ja müügiga. Nafta leiukohad: Mehhiko, Saudi-Araabia, Kariibi mere rannik, Põhjarannik. Tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Mehhiko, Iraan, Venezuela Gaasi leiukohad: Venemaa, Katari, Iraan. Tootjad: Venemaa, USA, Norra, Holland,Indoneesia Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas . Iseloomusta naftatööstust Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. Iseloomusta maagaasitööstust. Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest
Riik on OPEC'i teine kõige suurem eksportija ja maailmas suuruselt neljas õli tootja. Iraan on üks suurimate maagaasivarudega riike. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb ka keemiatööstusesse ning palju tarbitakse gaasi ka majapidamistes. Illustration 1: Iraani energiavarude kaart 2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad Iraanis on palju erinevaid elektrijaamasid, millest on väike osa ka alternatiivseenergia jaamad, nagu näiteks päikese-, tuuleenergia (Manjil) ja hüdroelektrijaamad. Riigis on ka tuumaelektrijaamasid (Arak). Kõige rohkem toodetakse elektrit õlist ja gaasist
põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust.
Araabia Ühendemiraadid 69,9 69 Venemaa 60,0 18 Venezuela 52,4 50 Nigeeria 35,3 39 Liibüa 33,6 - EKSPORTIJAD JA IMPORTIJAD EKSPORTIJAD: Saudi-Araabia Venemaa Iraan Araabia Ühendemiraadid Norra Kuveit IMPORTIJAD: USA Hiina Jaapan Saksamaa India Lõuna-Korea NAFTA KASUTAMISE EELISED Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega Kasutatakse mitmeks otstarbeks NAFTA KASUTAMISE PUUDUSED Puuraukude rajamine merre keeruline; Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest Vajab ümbertöötlemist
Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideerimisest merel. Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini: umbes niipalju on hinnanguliselt hetkel voolanud naftat Mehhiko lahte. Nafta on kõrge hinna tõttu väga olulist rolli mängimas globaalse majanduse jaoks. Kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse . Kõrges naftahinnas on ka palju positiivset. Naftavarud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad on EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%
leidmine võib viia ka inimeste ümber kolimiseni. Inimesed peavad kuskil mujal alustama uut elu, mis pole kõigi kerge nii moraalselt kui majanduslikult. Naftat transporditakse tankeritega ja torudega. Tankeritega saab transportida naftat suurtes kogustes ja see on odav, kuid läbi torude naftat vedades puuduvad kogustel piirid. Mõlema transpordi viisi suureks miinuseks on üüratud reostused. Naftat tankeritega transportides võib nafta reostus tekkida laevade kokkupõrkel või tankerite lekkimisel. Õnnetuse tagajärjeks on merevee reostus, ulatuslikud rannajoone reostused, mereloomade ja –lindude hävimised ja samuti kalasaagi vähenemine. Torudes transportides võivad torud roostetama hakata ja sealt kaudu lekkima, selline lekkimine kahjustab maapinda ja lõpuks jõuab reostus ka põhjavette. Mõne suurema reostuse või konflikti tekkimine võib mõjutada ka nafta hind, mis omakorda viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka
. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka
3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust · Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. 5) Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad? · Suure mahu tõttu on naftatööstus erinevate majandusharude kompleks, mis nõuab palju kapitali ja annab suurt kasumit. See aga soosib suurfirmasid. 6) Iseloomusta maagaasitööstust. · Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid
inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem
õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse,
Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne.
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga k...
hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Merereostus Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreiimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus. Meri reostub ka kõikvõimalike kemikaalide merre laskmisel(radioaktiivsed jäätmed, raskemetallid)
geograafilisest asendis ja toitumisest, voolu kiirus vee liikumise kiirus voolusängis, oleneb maapinna kaldest, jõe langus jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe, väljendadatke meetrites, vee energia varud arengumaades. Nafta 40%, mootorikütus, soojus ja elektrienergia, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, Kesk ja Lõuna Ameerika, Aafrika, Saudia Araabia, Iraak, Kuveit, eelis: kõrge kütteväärtus, vedada suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega, puudus: puhastamine lisandidest, tootmine on koondunud merele, avarii korral merevee reostud, Maagaas 28%, elektri ja soojusenergia, mootorikütus, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, SRÜ, Aasia, Venemaa, Iraan, Katar, eelis: suur kütteväärtus, väike saastatus, odav ja tõhus transportida torujuhtmetega, puudus: suure rõhu all vedamine kallis ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia
Põlevkivi kasutusvõimalused-kütusena, elektri tootmisel, energiatööstuses on Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad
1 · Märgi joonisele puuduvad nimetused. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega. saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis
atmosfääri alumine kiht niinimetatud kasvuhooneefekti toimel soojeneb. Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja osatähtsus keskkonnaprobleemid Nafta -40% Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre Taastumatu Transportida saab suuri koguseid keeruline; ammutamise käigus suur tankerite ja torujuhtmetega oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid Taastumatu puuraukudes surve all, pole vaja pidi, ka veeldatult, mis kallis ja
õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast
puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade
120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud
eksportimisele, nagu näiteks mobiiltelefonid. 4.4 Tselluloosi ja paberi ning puidu ekspordilt on Soome maailmas esimeste hulgas 5. Soome juhib maailma keskkonna jätkusuutlikkuse edetabelit. Soome peamiseks keskkonnaprobleemiks on happeline kaevanduste kuivendamine, mis mõjub halvalt põhjaveele ning hävitab maapinna kvaliteeti. Üheks Soome peamiseks mureks on ka Soome lahe liikide säilitamine ning veepuhtuse hoidmine. Soome lahes on kõrge eutrofeerumise tase ning pidev tankerite liiklus, mis kujutab endast ohtu reostuse näol. Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV kiirguse tase on oluliselt ohtlikum
2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. 9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export.
õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Enamus tankerite ja laevade poolt põhjustatud reostused on tekkinud õnnetuse või inimliku eksimuse tagajärjel. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Senini on Läänemerd õnnistatud ja pole juhtunud suuri reostusi. Viimase kümne aastaga on aga suurenenud ligi kolm korda naftatransiit Läänemerel, siis ei olegi enam nii kindel, et meid ei taba mõni suur reostus
Naftast töödeldakse nii palju erinevaid tooteid, et neid on kulukas töödelda ja transportida. 9. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 10. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too näide! · Ammutamine: põhjavee reostumine, pinnavee saastumine · Transport: tankerite avariid reostavad merevett, õlireostused. · Kasutaine: kasvuhooneefekti tekitamine, tekib bensiini põlemisel; autosõidul eralduv pollutsioon. 11. Selgita, mis määral ja kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda? · Nafta leiukoha paiknemine mida kaugemal tarbimiskohast, sügavamal maa sees, seda kallim hind. · Varude suurus mida suuremad on varud, seda kauem saab sealt ammutada, hind on soodsam.
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, j...
allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud ülejääkidest ja jõgede väljakandest, sellepärast on kontrollid ja arvepidamised rasked ning täpsed analüüsid on kallid. Seetõttu ei ole meil täpset ülevaadet, kui palju reaalselt naftat veekogudesse satub. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad toksilised ained. Naftat levitab enamasti inimene, ei olda piisavalt tähelepanelik ja võib sattuda mingi hulk naftat merre, mis hakkab horisontaalselt igas suunas levima. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest, jõgede reostumise tagajärjel jne. Igaüks, kes
18) Eestis pole suure languga veerikkaid jõgesid. 19) 20) 21) LISA 22) Energiaressursside kasutamise eelised ja puudused. 23) Energia 24) Kasutamise eelised 25) Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid liik 26) Nafta 29) - suure kütteväärtusega. 32) - puuraukude rajamine merre keeruline; 27) taastumatu 30) - hea transportida tankerite ja 33) - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. torujuhtmetega 28) 34) - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist 31) - kasutatakse mitmeks otstarbeks 35) Gaas 38) - suure kütteväärtusega. 40) Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal
Alternatiivsed: vee-energia, tuuleenergia, bioenergia, loodete energia, maasisene soojus, päikeseenergia. 6.Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk)
Laevaehituses spetsialiseerus Taani teiste Põhjamaadega ühises tööjaotuses keskmise tonnaaziga laevade valmistamisele. Peagi avastasid aga Taani laevaehitajad uue toodangu ülisuured tankerid. Kuna spetsialiseerumine ei olnud sellel alal otsustatud, alustasid taanlased nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga. AUTOTÖÖSTUS Taanis puudub autotööstus puudub selline tööstusharu, kus toodetaks
taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. kko Maagaas Elektriene Venemaa,I Venemaa,U Venem Jaapan Fossiilsetest Raske mööda merd 28% rgia,soojus raan,Saudi SA,Kanada,I aa,Kan ,Lääne kütustest transportida,suure
Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid
Põhjavee reostusoht sõltub: vee liikumisest maapinnalt põhjaveekihti(puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel) Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid). Reovee puhastamine:1)mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid,
Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast). Enne uue lasti pealevõtmist tuleb õline ballast pumbata sadama õlise ballasti mahutitesse, kui sadamas sellised on. Õlise ballasti pumpamine merre pole ei sadamas ega mujalgi lubatud. Mere õlireostuse vältimiseks ballastveega kasutatakse tankeritel eraldatud ballastitanke, puhta ballasti tanke ja lastimist tankide pesuveele. Tankide pesuvesi säilitatakse tankerite pardal eraldi tankides, mida nimetatakse pesuveetankideks (slop tanks). Pesuveetankide mahutavus peab olema piisav kogu pesu- ja muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub tankeril kasutatavast tankide pesu meetodist: avatud tsükliga pesemisel peab
ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub. Põhinedes HELCOM-i (Läänemere keskkonnakaitse komisjon) näitajatele liigub Läänemerel pidevalt kaks tuhat suuremat laeva, milledest kahesaja lastiks on ohtlikud naftatooted ja 3 kemikaalid
tehas ühtne meeskond. Autotööstuses ühinemise põhjused Turg üleküllastunud, tootmiskulud kasvavad Kulutused tööjõule kasvavad, toimub üleminek uuele tootmisviisile tojotismile Enam autostunud piirkonnad, põhjaameerika kahe inimese kohta üks auto, euroopa 1000 inimese kohta 250 – 500 Lõuna kagu aasia alla 10 auto 1000 inimese kohta Autostumise mõju keskkonnale Väga suur CO2 allikas, allergia probleem, nafta tankerite õnnetused Kõrgtehnoloogilised harud Bio tehnoloogiad ravimid geeni teadus Mikroelektroonika, arvutid Sidevahendid Kosmose jatuumatehnika, satelliidid Sõjandus, relvad Kõrgtehnoloogiline tootmine on riikliku tähtsusega valdkond Kõrgtehnoloogiast oleneb kogu majanduse areng Kõrgtehnoloogia valdkonnas jäävad ellu suured ettevõtted sest ühe toote väljatöötamine vajab palju raha ja palju aega Kõrgtehnoloogiaga kaasneb risk läbi kukkuda
tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab kolmkümmend reisilaeva päevas põiki üle 100 000-tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. Ja asi alles võtab tuure: Venemaal on plaanis ehitada uusi sadamaid, paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest
Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport. Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on näiteks Umm Qasr, mis asub Pärsia lahe ääres. Iraagis on ka umbes 113 lennujaama millest suurim asub Bagdadis. Et Eestist Iraaki jõuda on kõige mõtekam kasutada lennutransporti kuna see on kõige lihtsam ja kiirem. Turism Iraagi kahjuks toimub seal sõda ja ma arvan, et ei leidu eriti palju turiste kes sinna puhkama kipuvad ja selle tõttu ei ole ta peaaegu üldse tuntud turismimaa. Kuigi on maailmas mõningad turismi firmad kes pakuvad sinna ka reise.
2 · Miks kasutatakse taastumatuid energiaressursse tunduvalt rohkem kui taastuvaid. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka
õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et
Setete jalamile kuhjumine Rannikumere reostumine ilmneb tiheda asustuse ja suure tööstuskontsentratsiooniga piirkondades ning madala mere tingimustes. Kõige reostatum on just rannalähedane meri. Põhilised on naftareostused, mis on põhjustatud tankerite avariide poolt. Avamerel on naftareostuse likvideerimine väga raske ja sageli isegi võimatu. Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt selliseid puhastusviise: Mehhaaniline reoveest eraldatakse ujuv praht ja kõik muu mis kerkib puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogiline mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet.
sealhulgas keskkonnaprobleeme . Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh selle keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
Kokkuvõte Eestis on levinud väärarusaam, et sõna "julgeolek" tähendab ainult sõjalist kaitset. Kuid tänapäeva maailmas tähendab julgeoleku tagamine kõikide nende riskide vältimist, mis võivad ohustada Eesti inimese heaolu ja rahulikku elu. Nende julgeolekuriskide vältimisel pole Eestil abi oodata NATOlt, vaid Euroopa Liidult. Just Euroopa Liit toetab rahaliselt idapiiri kindlustamist ning arendab politseikoostööd ja nõuab Venemaalt keskkonnaohtlike tankerite keelustamist Läänemerel. NATO neil teemadel kaasa ei räägi. Jüri Luik võtab oma jutu lühidalt kokku: "Eesti julgeoleku tagamiseks on NATO ja Euroopa liit lihtsalt sama mündi kaks erinevat külge."
Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
