Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti loodusgeograafia konspekt (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kutsuti Thuleks ( ?
  • Millal ilmus Eesti maailmakaardile ?
  • Mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154 ?
  • Millest see 318 m tuli ?
  • Kui suur osa tänasel päeval inimesel ?
  • Mida teha saartega ?
  • Miks? Põhjavee puudumine ?
 
Säutsu twitteris
Eesti Loodusgeograafia

03.09


Loengukursus jaguneb kolme ossa :
  • Üldosa – põhineb suuresti raamatul „Eesti. Loodus“, Tallinn, 1995  tuleb läbi lugeda Anto Raukas
  • Regionaalosa – maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul „Eesti maastikud “, Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda
  • Kaarditundmine – 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi.
    Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA
    Tuleb ka kaarditundmise praktikumi , et saada teada kus midagi asub
    19. septemberl kaarditundmise praktikum
    23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa)
    23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü
    Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu
    Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost , ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav.
    Pytheas (tegutses) Massaliast ( Marseille ) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja-Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).
    Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab
    Millal ilmus Eesti maailmakaardile? Arvatavasti esimest korda märkis Eesti kaardile Abu Abd Allah Muhammad al- Idrisi umbes 1100-1165 või 1166. Kui kaart keerata teistpidi , siis muutub kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn ( 1154 ?). Lisaks Pärnu ja Hanila.
    Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast :
    • Mappae mundi – nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid.

    Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd – 16. Sajandil palju-palju kaarte
    Kaardilt jäätumisepiir.
    18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest . Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas . August Wilhel Hupel.
    Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas.
    Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan .
    Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku.
    Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud
    Friedrich Georg Wilhelm Struve . 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa. Meridiaanimõõtmise tähis Simunas, mis kuulub alates 2005. Aastast UNESCO maaimapärandi ninmistusse.
    Geoloog Gregor von Helmersen leidis, et suuri kivirahne ei tohiks lihtsalt ära lõhkud, sest need märgivad jääaega.
    Friedrich Schmidt
    19. sajandi keskel alustati meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatlustega. Tartus on nt üksikvaatlusi ka varem, kuid süstemaatiliselt on vaatlusi korraldatud 1865. aastast.
    Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20. Sajandi algusest. See kaart jäi väga pikaks ajaks plajude uurimistööde aluseks. Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud.
    Johannes Gabriel Granö – esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis „ Eesti maastikulised üksused“.
    1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised.
    Edgar Kant – kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist.
    August Tammekann – Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940.
    Eduard Markus – esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil – kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused.
    Jaan Rumma – mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht.
    August Mieler – uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog.
    Ants Laasi – magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi.
    Anton Parts – magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus.
    05.09

    Eesti asend


    Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
    Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka.
    Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust. Meil on selgelt eristunud aastaajad , mida ei ole paljudes kohtades. Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt madalal taevavõlvil, pikk valge aeg suvel ja lühike valge aeg talvel. Päikese liikumistee lõikumine horisondiga väikese nurga all, videvik suhteliselt pikk.
    Meil ei ole polaarpäeva ega –ööd. Tallinnas pikimal päeval 19 tundi, lühim 6 tundi. Mida põhja poole, seda valgemad ööd. Valgete ööde võimalus 60,5 kraadi
    Valged ööd:
    • Tiviilne valge öö
    • Nautiline valge öö – Eestis väga selgelt olemas. Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil.
    • Astronoomiline valge öö
    • Polaarpäev

    Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale.
    Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril . Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal.
    Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda.
    Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2.
    Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma): Purekkari neem mandril , Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar.
    Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada.
    Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid ). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann – Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Majandusvöönd on territoriaalmerega merega külnev ja tema taga asuv rajoon ja see ei tohi ületada 200 meremiili.
    Saatse saabas Setumaal, kus tee läbib Venemaa territooriumit.
    Kõrgustest
    Eesti kõrgeim koht on Suur Munamägi 317-318 m (ajaloos kõikunud 310-324). Kõikide mägede kõrguste juurde EI TOHI PANNA KOMA !!!! Iga komakoht tähistab reeperi kõrgust. Kui täpne olla, siis tegelikult on Suure-Munamäe kõrgus 317 m.
    Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm.
    Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane . Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel.

    06.09

    Aluskord

    Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard - ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis . Pealiskord – kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga aluskorrakivimitel lasuv põiksalt kihilistest setenditest. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt.
    Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja  aluskorra  kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub  pinnakate . Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda
    Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal
    Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener .
    Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest.
    Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennošarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida-Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne).
    Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas
    Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal
    Aluskorra kivimeid katavad settekivimid , millest vanimad kuuluvad eelkambriumi.

    Eesti aluskord


    Selle moodustavad peamiselt proterosoikumi moondekivimid , mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorrast tekkis Paleoproterosoikumis (2.5…1,6 miljardit aastat tagasi), millal Eesti ala oli ilmselt saarkaar nagu Jaapan täna. Oleme läbinud nagu Himaalaja mäetekkeprotsessi. Toimus kivimite sügavamale vajumine ning moondumine. 800 m. a. ajavahemik oli valdavalt kulutusprotsessid.
    Aluskorrakivimite pealispind madaldub põhjast lõuna suunas pea kogu Eesti territooriumil (Eesti monoklinaal). Kuramaal kuni 1000 m (Balti sünekliis). Erand on Kagu-Eesti Mõniste ümbruses kirde-edela suunaline künnis, mis kerkib ligi 400 m.
    Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu . On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel , Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m.
    Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela –suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu- Tapa murrang.
    Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine.
    Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega . Puudub kooskõla liikumiste tausta .
    Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi.
    Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe.
    Mercalli skaala.
    Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole „tööstuslikku tähtsust“, vähemalt praeguse seisuga.
    Meteoriidid
    Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall . Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun - Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe , vello Lõugas, Tanel Moora , Anto Raukas, Siim Veski .
    Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila . Tema läbimõõt on umbes 3 km.
    Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall – mandrijää poolt siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead).
    Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju.
    II loeng
    Aluspõhja settekivimid
    Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus
    PEAB TEADMA:
    Esinemisala – kivimi esinemisala
    Avamusala – peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal)
    Paljandusala – kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid ), nt merepõhi
    Vaata järgi geoloogiline ajaskaala!
    Noorem kui Devon Eestis ei esine.
    Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis
    Salumäed ehk korallrihvid
    Aluspõhja settekivimid
     on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi
     Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4
    m langust 1 km kohta)
     settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Valmiera -Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite joonis Eesti lõikes
    Põhja-Eesti – Vallaste juga tehislik – paest läbi raiutud
    Vendi ladestu
    • Vanim statisgraafiline üksus
    • Kõige vanem settekivim
    • Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis
    • Enamasti pinnase all
    • Matsalust siia poole ei esine
    • Setendid Eestis ei paljandu
    • Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad
    • Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega
    • Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust

    Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse.
    Kambriumi ladestu
    • Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood
    • Osa vendi setteid aknti minema
    • Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki
    • Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad
    • Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi , Lääne-Eestis liivakivi)
    • Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides
    • Ligi 150 m paksune lasund
    • Tuntuim on Lontova kihistu
    • Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil
    • Aseris (drenaažitorud) ja Kundas ( tsement ), Tallinnas ja Loksal tellised
    • Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud
    • Nt Pakri pank

    Ordoviitsiumi ladestu
    • Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist
    • Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega
    • Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid
    • Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal
    • Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad : Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid
    • Oluline põhjaveevarude seisukohalt
    • Lubjakivi kasutusel ehituskivina, killustiku valmistamiseks, tsemendi ja lubja tootmiseks

    Fosforiit
    • Sobib väetiseks
    • 1924. aastal Ülgastel kaevandati
    • 1940. aastal Maardus
    • Pakerordi lademes
    • Loobuti, sest Põhja-Eesti oleks vene keelseks – II KK aktsioon

    Graptoliitargilliit (diktüoneemakilt)
    • Tumepruun kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi
    • Ei loeta maavaraks
    • Kütteväärtus väike
    • Sisaldab raskemetalle (nt uraani)

    Sillamäe uraanikaevandus, tehas ja jäätmehoidla (1949 – 1952). Tänu sellele asutati ka Sillamäe asula.
    Jäätmehoidla – Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil
    Põlevkivi e kukersiit
    • Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika
    • Maardla u 3000 km2 suurusel alal, Tapal halva kvaliteediga
    • Kütteväärtus 3600 kcal /kg
    • Tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa 7 kukersiidi kihti ja6 pae vahekihti
    • Kihi paksus 2,7 – 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas
    • Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks)

    Põlevkihind – joonis!
    Siluri ladestu
    • Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus
    • Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur
    • Lubjakivid
    • Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga
    • Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART!
    • Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis
    • Näha enim Saaremaal
      Panga pank
      Suuviku pank
      Salevere Salumägi Matsalus
      Üugu pank
    • Lubjakivimaardlad
      Orgita
      Kalana
      Kaarma dolomiit – populaarseim
    • Karstivormid ja allikad KAART

    Devoni ladestu
    • Terrigeenne settimine
    • Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel
    • Liivakivid peamiselt
    • Klaasiliiv ( Piusa ) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud.
    • Devoni savisid kasutatud telliste põletamiseks ja Devoni lubjakive ehitusmaterjalina
    • Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega
    • Piusa
    • Koopad tekkinud sufosiooni tulemusena peamiselt Devoni liivakivis. Nt Neitsikoobas Taevaskojas. Kokku umbes 50 koobast ja 150 uuret , 35 looduslikku koobast ülejäänud läbi inimkäe

    09.09
    Aluspõhja reljeef ja pinnakate
    Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted ( Karbon , Perm, Triias , Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg- Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi.
    Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on „viimasel jääajal“ või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorg peab olema lõikunud (Kvaternaari) aluspõhja setetesse. Ürgorgude puhul teame geoloogilistel andmete tõttu. Tartu linna puhul tegelikult Tartu linna kohal ristuvad mitu ürgorgu. 2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei ole ühtegi paljandit. Kui Vanemuise juures lüüa labidasse pinnasesse, tuleb liivakivi kohe vastu, Toomemäel tuleb umbes 100 meetri juures alles.
    Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu.
    Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada:
    • Mikrovorm – näiteks jääkriimud
    • Pisivorm
    • Väikevorm
    • Keskvorm
    • Suurvorm – klindiesine tasandik . Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod.
    • Hiidvorm

    Eesti aluspõhja suurvormid : Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik , Viru-Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu.
    Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk-Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu
    Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut.
    Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga.
    Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu jaguneb holotseeni (jäävaheaeg) ja pleistotseeni (jääaeg) ajastikeks. Stratigraafilisel liigestamisel pole esikohal loomastiku ja taimestiku arenemisel põhinev vaid paleoklimaatiline s. o jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine . Tekib probleem, et jääaegade hulk on ebaselge (mida lugeda jäävaheajaks?). On teooriad, et me elame praegu jäävaheajas või jääaja lõpus (poolused on ju jäätunud).
    Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari ladestu on väga ebaütlase paksusega. Põhja- ja Kesk-Eestis enamasti alla 5 m, paepealsetel kohati puudub. Põhja-Eestis on tegemist enamasti kulutusega. Eestis on kõige paksema pinnakattega on meie kõrgustikud. On olemas kohti kus Kvaternaari setted puuduvad, nt loopealsed (Saaremaa). Kõige paksem on kvateternaari setetekiht ürgorgudes.
    Jääajad
    Geoloogilises mõttes on jääaegu väga palju olnud. Peamiselt räägime Kvaternaari ajast. Räägitakse, et Kvaternaari jooksul olnud 5-6 jäätumist. Keskaja lõpus räägime väikesest jääajast.
    Jääaegade terminoloogia on suhteliselt segane. 18 000 aastat tagasi oli jäätumise maksimum.
    Siberi alad pole olnud jäätunud. Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust. Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske.
    Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest ).
    Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale.
    Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest.
    2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted – moreenid . Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla.
    Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi , kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult.
    Eesti on praegu kerkiv ala, mille on põhjustanud maasisesed protsessid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti loodusgeograafia konspekt #1 Eesti loodusgeograafia konspekt #2 Eesti loodusgeograafia konspekt #3 Eesti loodusgeograafia konspekt #4 Eesti loodusgeograafia konspekt #5 Eesti loodusgeograafia konspekt #6 Eesti loodusgeograafia konspekt #7 Eesti loodusgeograafia konspekt #8 Eesti loodusgeograafia konspekt #9 Eesti loodusgeograafia konspekt #10 Eesti loodusgeograafia konspekt #11 Eesti loodusgeograafia konspekt #12 Eesti loodusgeograafia konspekt #13 Eesti loodusgeograafia konspekt #14 Eesti loodusgeograafia konspekt #15 Eesti loodusgeograafia konspekt #16 Eesti loodusgeograafia konspekt #17 Eesti loodusgeograafia konspekt #18 Eesti loodusgeograafia konspekt #19 Eesti loodusgeograafia konspekt #20 Eesti loodusgeograafia konspekt #21 Eesti loodusgeograafia konspekt #22 Eesti loodusgeograafia konspekt #23 Eesti loodusgeograafia konspekt #24 Eesti loodusgeograafia konspekt #25 Eesti loodusgeograafia konspekt #26 Eesti loodusgeograafia konspekt #27 Eesti loodusgeograafia konspekt #28 Eesti loodusgeograafia konspekt #29 Eesti loodusgeograafia konspekt #30 Eesti loodusgeograafia konspekt #31 Eesti loodusgeograafia konspekt #32 Eesti loodusgeograafia konspekt #33 Eesti loodusgeograafia konspekt #34 Eesti loodusgeograafia konspekt #35 Eesti loodusgeograafia konspekt #36 Eesti loodusgeograafia konspekt #37 Eesti loodusgeograafia konspekt #38 Eesti loodusgeograafia konspekt #39 Eesti loodusgeograafia konspekt #40 Eesti loodusgeograafia konspekt #41 Eesti loodusgeograafia konspekt #42 Eesti loodusgeograafia konspekt #43 Eesti loodusgeograafia konspekt #44 Eesti loodusgeograafia konspekt #45 Eesti loodusgeograafia konspekt #46 Eesti loodusgeograafia konspekt #47 Eesti loodusgeograafia konspekt #48 Eesti loodusgeograafia konspekt #49 Eesti loodusgeograafia konspekt #50 Eesti loodusgeograafia konspekt #51 Eesti loodusgeograafia konspekt #52 Eesti loodusgeograafia konspekt #53 Eesti loodusgeograafia konspekt #54 Eesti loodusgeograafia konspekt #55 Eesti loodusgeograafia konspekt #56 Eesti loodusgeograafia konspekt #57
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina Tamm Õppematerjali autor

    Mõisted

    regionaalosa, kaarditundmine, mappae mundi, august tammekann, eduard markus, kompleksprofiil, jaan rumma, august mieler, ants laasi, anton parts, taiga, nautiliseks, eesti pindala, tammekann, piiriga, lähtejoon, majandusvöönd, pealiskord, kraaton ise, paikneb ida, aluskorraga, 1602, aluskorraga, kraatritele, kraatri ringvall, settekivimite kompleks, vanaaegkonnast kvaternaarini, avamusala, paljandusala, ürgmandrite, valmiera, jäätmehoidla, kaarma dolomiit, kugenud ürg, ürgorg, mikrovorm, suurvorm, aluspõhja reljeef, jääaegadega, ladestu, geoloogilises mõttes, mandrijää tekkimiseks, valdavaks, pinnakatteks, pinnakate, moreenid, deltakujuline liiva, diatomiit, kasutatav täite, kõrgusvahemikku 50, kõikide lõuna, vooremaal, üksikuid voore, moreentasandik, siluri klint, männikvälja, läänemeri, muld, mullageograafia, noodijoonestikus, mullakaart, eestimaa mullakaart, mullageograafia, moreenkate, leetumine, mullad, kaltsium, agrogeoloogilises jaotuses, voiman, leet, glei, glei, madalsoo, raba juures, pandivere, lehtpuudest, metsamullad, botaanilis, eesti taimestik, eesti flooras, invasiivsed liigid, tõlkjas, endeemne flooraelement, taimegeograafiine rajoneerimine, vegetatsiooni, tänane taimkate, märgala, muutustele, hästisäilinud siirdesood, lageraba nigulas, soode areng, maailma suhtes, märjamaal, peipsi valgala, o laugasjärved, o sootjärved, väikejärvedes, järved, järvede läbivool, järved, hea kala, erilist kala, väikese puhke, oru asula, o haja, o tartu, o iseloomulik, suur taevaskoda, kaks vagumust, maastiku eripäraks

    Kommentaarid (1)

    Suggis profiilipilt
    Suggis: Väga mahuks
    17:40 11-04-2015


    Sarnased materjalid

    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    14
    doc
    Eesti geograafia
    26
    doc
    Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
    80
    doc
    Euroopa ja loodusgeograafia
    8
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused
    16
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
    5
    doc
    Eesti loodusgeograafia küsimused
    10
    docx
    Eesti loodusgeograafia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun