Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega
MAA ON üks üheksast hiigelsuurest ja peaaegu ümmargusest taevakehast, mis tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti
(graniit, basalt) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. (lubjakivi, fosforiit, liivakivi) Moondekivimid on tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. (marmor, gneiss) 6. Kivimite ringe (joonis) 7. Vulkaanide esinemine ja näited a) laamade servaalal – kõige rohkem on neid laamade lahknemise aladel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine)
MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1
Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi. suurimad järved Järvi on Argentiinas vähe: Buenos Airese järv ja Fagnano järv. PAIKNEMINE LITOSFÄÄRI LAAMAL kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/) Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Maavärin toimus 20 aprill 2013 19:14:33, 4
muutused jätkuvad. Suktsessioon –koosluse/ökosüsteemi muutumine sadada kuni tuhandete aastate jooksul. Ökoloogiline taasatmine - ökoloogilise looduse taastamise eesmärgiks on viia inimese muudetud ökosüsteem tagasi võimalikult looduslähedasse seisundisse. Häiring – iseloomustatakse sageli kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Sagedus mõõdab häiringute arvu ajaühiku kohta. Ulatus näitab, kui suur ala on häiringu poolt mõjutatud. Servaefekt – ökosüsteemi servaalal või oleluskeskkondade piirialadel avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine. Väljasuremisvõlg – liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärjel. Väljasuremiskünnis – seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb.
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( soma...
Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased. Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints:
MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE Positiivne Negatiivne Inimesele Taimedel viljakad tingimused, Kodud hävivad, eluohtlikud maavarad, kui riigid saadavad olukorrad, mis põhjustavad abi, võib tekkida uusi töökohti, suuri vigastusi ja surma,
.. 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m. Karula rahvusparki jääb Kaika kuplistik pisikeste ümarate tihedalt paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009). 3
sulamisveesetteist koosnevad, keerulise ehitusega (näiteks moreenkünkal asub mõhn ) suurkünnised ja -künkad, mille suhteline kõrgus küünib 40–50 meetrini. Mõnel hajusalt paikneval pinnavormil (näiteks Kuutsemäel, Pöidlamäel, Savimäel) on tasane savine lagi ja jäärakutega nõlvad. Neist 4 madalama rühma moodustavad 10–25 m kõrgused keskmised ja väikekõrgendikud ,mida katab 1–2 m paksune moreenikiht. Eeskätt kõrgustiku servaalal paiknevad väiksemad alla 10 meetrised künkad koosnevad enamasti ainult punakaspruunist moreenist. Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad
ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega kuplilaadseid pinnavorme nim seda ka Karula kuplistikuks. Kõrgeim tipp on 137 m Tornimäel. Suuri orge sellel kõrgustikul pole. Suuremad järved on Ähijärv ja Aheru. Saadjärve voorestik – asub Pandiverest kagus ja ulatub Tartu lähisteni. Selle kõrgemas põhjaosas on Laiuse mägi kõrgusega 144 m. Iseloomulikeks
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on esindatud nii männid, haavad, lepad, pärnad, kased, kuused ja vähesel määral ka muud liigid. Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud, mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased
Ortograafilised (– silmapunkt asublõpmatuses ja projekteerivad kiired on paralleelsed (ekvidistantne kujutis), astronoomilised kaardid Välised – silmapunkt asub Maa ja lõpmatuse vahel (konventsionaalne kujutis), Stereograafilised – silmapunkt asub Maa diameetri teises otsas (konformne kujutis), serva moonutused kasvavad kiirelt. Gnoomonilised e. tsentraalprojektsioonideks - silmapunkt asub Maa keskpunktis (konventsionaalne kujutis), servaalal on suurimad moonutused, mõõtkava suureneb projektsiooni servaalade? Poole. Tähtsaimaks omaduseks on suurringjoone kaarte (ortodroomide) kujutamine sirgjoontena. Kasutatakse polaaraladel ja merede ülevaatekaartidel Joonisel lk 84 on skeemid. 37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide paigutus ning numeratsioon? Tsiviilkaartidel kasutavad põiksilindrilisi projektsioone paljud suure meridiaanisuunalise ulatusega maad
sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 6 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja
kunagi kasutusel luhaheinamaadena, millele andsid kauni maastikulise ilme põlistammed. Kevadisel tulvaperioodil on jõelammid linnurikkad, kuid haudelinnustik on seal üsna vaene. Soomaa soised metsa ja lammid on väike-konnakotka, musta- 11 toonekure armastatud elupaigaks, soosaartel pesitseb kaljukotkaid. Haruldastest imetajatest leidub Soomaal lendoravat ja laane-karihiirt (Kuresoo, 1998). Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on sealse looduse suurim väärtus. 1981 aastal võeti soostiku keskosa kaitse alla (Leito, 2003). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Jääaja lõpul laius sel alal Endla soostiku kohal jääpaisjärv ning pärast seda mitmekümne ruutkilomeetri suuruse veepeegliga Suur-Endla järv. Nüüdseks on Pandivere kõrgutiku
Reseedaliblikad on levinud Euraasias, Saksamaast Kuriilide ja Jaapanini. Paljunemisala põhjapiir asub Tatra mägede lõunanõlvadel ja Valgevenes. Lõuna- ja kagutuulte toetusel rändavad nad Eestisse. Soodsatel aastatel leitakse kümneid isendeid. Tiibade sirulaius on 3,6-4,8 cm. Liblika tiibade põhivärv on valge, esitiibade tipud on mustade tähnidega mis moodustavad lihtsaid mustreid. Esitiiva ülaserva keskosas on must tähn mida poolitab valge laineline joon. Emaste isendite alatiiva servaalal esineb musti ja hallikaid laike.Mõlema sugupoole tagatiibade alaküljed on kaetud rohekas- hallide täppidega. Reseedaliblikat võib kohata meil juunist augustini, augustis lendavad ka kevadise rändelaine kohalikud järglased. Lendab orunõlvadel, raudteetammidel ja teeservadel. Liblikad peatuvad nektari imemiseks õitel (lutsern). Röövikud toituvad reseedaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (valge reseeda, kollane reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk
sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru- Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe
turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht.
Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 24) Liustike ja nende sulamisvete geoloogiline toime.Eestis on kokku viis jää kestvamaid seisakuid ja ajutisi pealetunge tähistavat vallide, seljakute, künniste ja küngastega markeeritud mandrijää servamoodustiste vööndit: Haanja, Otepää, Sakala, Pandivere ja Palivere. Loomulikult ei pruugi pinnavormid ühe ja sama vööndi servaalal olla rangelt ühevanuselised, sest kohati võis liustik ühes kohas peatuda, teisal taanduda, kolmandas kohas hoopis edasi tungida. Liustiku taandumisaega nimetatakse hilisjääajaks ehk hilisglatsiaaliks. Eestis hõlmab see ajavahemikku umbes 13 5000 kuni 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi. 25) Mäeliustikud ja nende tüübid (rippliustikud, orvandliustikud ja oruliustikud). Lumepiir, kionosfäär, firn
53 toimus Haiti lääneosas maavärin magnituudiga 7, mille kolle asus 13 km sügavusel. Maavärina epitsenter jäi pealinnast Port-au-Prince´ist 25 km kaugusele. Haiti pealinn muutus rusuhunnikuks, hukkus üle 200 000 inimese. (osaülesanne 76) Selgitage, mis on maavärin. Maavärin on maakoore kivimite järsk, lühiajaline/laineline liikumine, mis tekib seoses murrangu ja pingete vabanemisega. (osaülesanne 77) Miks esineb Haitil tugevaid maavärinaid? Selgitage pikemalt. Asub laamade servaalal, kus üks laam nihkub teise suhtes. – 1 punkt. Sellistes kohtades tekivad maakoorekivimites tugevad pinged, mille vallandudes tekib maavärin. (osaülesanne 78) Mis asjaolud põhjustasid suure hukkunute arvu Port-au-Prince`s? Üks õigesti nimetatud asjaolu andis 0,5 punkti. 1) tihe asustus; 2) kehva kvaliteediga hooned; 3) maavärin oli väga tugev; 4) epitsenter asus pealinnale väga lähedal; 5) ei suudetud kiiresti päästetöid läbi viia jms.
valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi.
· Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal · Kütiorg kõige sügavam org Eestis Otepää kõrgustik
Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
