Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: ...
ALEOROLIIT AMFIBOLIIT ARGILIIT ASBESTITRIIP GRAFIIT KALKOPÜRIIT KAOLINIITSAVI KLORIIT MALAHIIT OOBULUS LIIVAKIVI MIGMATIIT SVALERIIT
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajandus...
Tund nr. 4 Hiiumaa, Harjumaa, Saaremaa, Raplamaa, Lääne- Paekivi Eesti rahvuskivi Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa 8. Miks muutub Eesti aluspõhja pealmine kiht 1. Mis on paekivi? põhjast lõunasse liikudes järjest nooremaks ? Paekivi on ehitusmaterjalina laialdaselt kasutatav 9. Mis mõttes on paest aluspõhi Eestile karbonaatkivim. Paekivi kõige levinum vorm on VÄÄRTUS- ehitusmaterjal lubjakivi. NUHTLUS põllu peal oli palju kive mida pidi 2. Täienda skeemi: koguaeg koristama. PAEKIVI 10. Paekivi kasutamine ...
Eesti kivimid Taivi Tang 11AH Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara. Tekkinud keskordoviitsiumi ajastikul Settekivim, mis koosneb ½ mineraalosast ja ½ põlevast orgaanilisest ainest Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga, iseloomulik lõhn Põlevkivi Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse toorõli. Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina. Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet. PÕLEVKIVI LEIUKOHAD Fosforiit Tekkis 500 miljoni aasta eest Välimuselt kollakas kuni tumehall Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest (karbisarnased loomad, kes ...
Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobj...
Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint? See on Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, meie maa eluta looduse sümbol, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub Laadoga järveni Venemaal.
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenosfäär- koosneb üles sulanud kivimitest, ei ole vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4
Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad.
Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad.
tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad
klass 1. Eesti asend. · Kirjelda Eesti asendit nii gloobusel kui maailmakaardil. Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid.
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed
siseehitusest b. Pikilained ehk P-lained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk S-lained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(6-7 km/s) 3. ÖÄÖ, ma ei viitsi seda ju vihikust ümber kirjutada. :D 4. Maakoor koosneb peamiselt aluselistest kivimitest. Jaotatakse koostise, arengu ja ehituse järgi ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline Mandriline 3-10 km(u. 7 km) 25-80 km(u. 40 km) Koosneb: Koosneb: a. Settekivimite kiht a. Settekivimite kiht b
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv
Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks.
arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks
Eredaim ε (epsilon) rõngas Epsiloni rõngas Uraani rõngaste süsteem Uraani kaaslased Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi Viis suuremat kuud on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst Kliima Uraanil Päikesesüsteemi madalaima temperatuuriga planeet (- 224 °C) Aastaaegade vaheldumisel on ekstreemsed Uraani lõunapoolkera ligilähedaselt kliimamuutused loomulikes värvides (vasakul) ja lühikestel lainepikkustel (paremal), kus on näha ähmased pilvepiirid ja
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
ÕIGE VÕI VALE A VÄÄR VÕI ÕIGE B 1. Platvorm koosneb pealiskorrast ja 1. Aluskord moodustab aluspõhja. aluskorrast. 2. Pinnakate on pealiskorra pindmine pude 2. Kõik pinnakatte all olevad kivimid osa. moodustavad aluspõhja. 3. Aluskord koosneb kristalsetest 3. Aluskord koosneb settekivimitest. Kivimitest. 4. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul. 4. Ala, kus paljanduvad aluskorra 5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest
kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 2 kilomeetri kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad
2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri
heeliumist ja teistest enamasti gaasilises olekus olevaist elementidest. · Kõikide Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiididest vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. · Maa kivimiline koor on praegu 5- 80 km paksune ja jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. ookeaniline maakoor 2. mandriline maakoor · Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis omn tekkinud basaltse magma tardumisel. · Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard,-sette- ja moondekivimitest. · Kuni 2900 km sügavuseni asetseb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. · Vahevöö ülaosas laiub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. · Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks.
kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest.
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv
madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfäärides eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest.
Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva
elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri · ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär - 660 km kuni 2900 km. Maakoor · Maakoor on maakera kõige välimine sfäär (eraldatud Moho piiriga). · Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas,
Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad?
lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda. Ookeaniline koor on tekkinud magma tardumisel peamiselt värvilistest kivimitest ja simast. Mis tüüpi laamade liikumise korral esinevad ainult madala sügavusega maavärinad? Miks? Madala sügavusega maavärinad esinevad ainult kontinentaalsetes riftivööndites ja ookeanide keskahelikes. Millal põrkusid Gröönimaa ja Skandinaavia alad (animatsiooni põhjal)? Gröönimaa ja Skandinaavia alad põrgusid umbes 280 miljonit aastat tagasi. Millal hakkas tekkima Atlandi ookean? Atlandi ookean hakkas tekkima umbes 180- 170 miljonit aastat tagasi.
PEDOSFÄÄR-mullastik MAA ENERGIA SÜSTEEM MAALE SAABUVA JA SEALT LAHKUVA ENERGIA VAHET NIMETATAKSE ENERGIA PILANTSIKS. Energia pilants võib olla positiivne. (energiat tuleb rohkem kui läheb) Energia pilants on negatiivne. (kui energiat lahkub rohkem kui juurte tuleb) Energia palants on, 0 siis on maa energia pilants tasakaalus. LITOSFÄÄR ehk KIVIMID Laamade liikumist käsitleb laamtektoonika. (teadus mis räägib laamade liikumisest) Maapind koosneb: KIVIMITEST MIS MOODUSTAVAD MAA KOORE. Maakoor koosneb: KIVIMI PLOKKITEST EHK LAAMADEST LAAMA KOKKUPUUTE KOHTATES TOIMUVAD PROTSESSID: VULKAANI PURSKED JA MAAVÄRINAD KIVIMID: Kivimid jaotatakse tekke järgi kolme suurte rühma. Esiteks sette kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid (MARMOR). MAAVÄRINAD Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena.
kuju ja kindla struktuuriga kristallina; Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor); Maak majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal; Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas
Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS. b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid;
Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Aafrika, India-Austraalia, Antarktika ja Vaikse ookeani laam.
Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m näiteks lubjakivi Aluskord koosneb eelkambruni Eesti geoloogiline ehitus kivimitest näiteks graniit Põhja-Eesti pankrannikul paljanduvad lubjakivi liivakivi Eestis leidub fossiile, kuna ja savi Eestis on palju settekivimeid Aluskorra kivimid ei paljandu Pealmiseks pinnakatte materjaliks on moreen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
