KOHANIMED 1) Otsida välisriikide kohanime andmebaasi abil nimi Malyy Anyuy. Kirjutada välja koha liik, asukoha riik. Kas tegemist on põhinimega? Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Tegemist ei ole põhinimega. Tegemist on nimevariandiga. 2) Otsida Eesti kohanime andmebaasi abil nimi Sälliku. Kirjutada välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas tegemist on põhinimega? Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (P20#H7924) Maakond: Ida-Virumaa Vald: Iisaku Koordinaadid: 59°03’20"N : 27°17’21"E Tegemist on põhinimega (P). 3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Koordinaadid: 43°14’27"N : 45°24’28"E Tegemist on põhinimega, samas ka rööpnimega, millele on antud ametlikult põhinime kõrval rööpnime staat...
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa ...
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega
juhul, kui nad moodustavad kindla mõiste. Lahku kirjutatakse need omadussõnad mille võid asendada sõnaga väga Ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED Liigisõna kirjutatakse nimest lahku liigisõnaks on tänav, jalg, plats, puiestee, põik , väljak. Kohanimi on kasutusel ka iseseisvana. Kohanimi on omadussõna mida saab käänata. Liigisõna kirjutatakse nimega kokku liigisõnaks on maa, kohanime esiosa ei ole kasutusel eraldi kohanimena, kohanimes on omadussõna mida ei saa käänata.
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva ...
2. kirjuta nimed õigesti. rakvere linn - Rakvere linn kuressaare loss- Kuressaare loss lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme
Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). ...
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. -- Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra (lööming), soodom (suur segadus). Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri-
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Posti...
Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga . Nõukogude ajal pandi Eestis palju mingit abstraktset ajastu sümbolit tähistavaid nimesid, nt Nõukogude väljak, Võidu väljak, Saluudi tänav, Oktoobri t, Komsomoli t, Pioneeride t . Siin oli oma osa arusaamal, et nimi peab olema kasvatav, ajastu üllaid ideaale kajastav (ja seepärast ei kõlba nt Kiriku plats, Vaimu tänav, Kloostri t jms) . Sellest nimepaneku motiivist on nüüd loobutud .
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse ...
aastast 7 8. Eesti topokaart aastatest 1935- 1939 8 9. Eesti baaskaart aastatest 1994- 1998 9 10. NL topokaart 10 11. Katastrikaart aastatest 1978- 1989 11 12. Kultuurimälestised Pühaste- Kure tee ääres sub kultusekivi ( I aastatuhat e. m. a. ) 12 13. Kohanimed 13 Kasutatud allikad http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis (Külastus 16.10.2013) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullakaart/Varvikoodide- tabel-p174.html (Külastus 16.10.2013) http://www.eestigiid.ee/?CatID=295&ItemID=3909 (Külastus 20.10.2013) Raamat: Ümber Võrtsjärve/Merike Mäemets (Loetud 20.10.2013)
Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint? See on Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, meie maa eluta looduse sümbol, mida
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1
Aadressiandmete rakendus Mina uurisin aadressiandmete rakendust ja leidsin, et kaardirakendus muudab kõigile kättesaadavaks ADS- haldussüsteemis olevad aadressandmed. Rakenduses on võimalik uurida aadresseerituid objekte üle kogu Eesti. Aadressandmete rakenduses on juurdepääs teenustele: aadressiandmed(kaart), aadressiandmed(päring), kohanimeregister(kaart), kohanimeregister(päring) süsteemidele. Avalikustatud ametlike objektide aadressid on näiteks: väikekohad, tänavad, kohanimed. ADS- haldussüsteem käivitati 01.01.2009. Ka uurisin ma erinevaid aadresse, kas süsteem loeb need välja ja näitab õiget kohta. ADS- haldussüsteem võib olla igapäevaselt vajalik inimesele kes reisib enda jaoks tundmatus linnas. Sisestades endale vajaliku aadressi, võib ADS-haldussüsteem aidata inimesel antud aadressile kohale minna ilma suurema vaevata. Omaltpoolt arvan et sama haldussüsteemi kasutatakse ka mõningates nutitelefonides ja GPRS seadmetes.
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli ...
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a)...
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat
Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesi...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev
Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil. 2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest.
(nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed: o toponüümid = kohanimed: vete, asulate, mägede jne nimed - kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed;
Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Se...
Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40 50 N, 23° 9 14 Ekoordinaadid: 58° 40 50 N, 23° 9 14 E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina. Nimi Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad
7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, oo-tan, ii-ris 8)Liitsõnu poolitatakse sõnade liitekohalt. puu-labidas, tee-rist, tule-tõrje MINA MA SINA SA TEMA TA MEIE ME TEIE TE NEMAD NAD Sõnades ma, sa, ta, me, te, nad kirjutatakse täishäälik ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-, tuttavate-, loomade-, lindude nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Mulle meeldib meie gümnaasium. Minu onu Antsul on kass Mirri ja tädi Ellel koer Pontu. Talveks lendavad ära pääsukesed, kured, haned. Sõna ja silbi alguses kaashääliku ees ning sõna või silbi lõpus kirjutame i isa, ilus, igav, imestama tõi, võti, appi, Mari
Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas! Vanaisa jättis ju mulle laeka! Me peame teada saama, kus ta on! Vaja on kiiresti joosta võõrastemajja. ----------- Hohloma jt on kohanimed, kus seda käsitööd palju tehakse ja neid asju nimetetakse nende kohtdade järgi nende kohanimedega.
- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. ·...
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number.
MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15.
nt. sealtpoolt, siiapoole, nõndamoodi, niimoodi, ülaltpoolt 3) käändsõna osastava käände järel kirjutatakse pidi lahku nt. sanga pidi Arvsõnad Reegel: koos kümned, -teistkümned ja sajad · Kui geograafilise koha ees on nimi, mis on päriselt olemas, siis kirjutatakse lahku nt. Tallinna lath, Viljandi järv · Kui esimene pool iseloomustab või eraldi nimena ei esine, siis lahku nt. Pühajärv, Võrtsijärv ERANDID: Peipsi järv · Välismaised kohanimed nii, nagu on kokku lepitud nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma · -maa liitega sõnad kokku nt. Baltimaad, Saksamaa, Mafalmaad · Päriselt eksisteerivad alad, mille alla kuuluvad mitu erinevat maad on lahku nt. Skandinaavia maad, Araabia maad, Balkani maad mannekeen, parabool, veteran, magistral, fenomen, psühholoog, arheoloog, amatöör, plastiliin, martsipan, paragrahv, ulgumerel, haruharva, afise, bors, jazz,
· suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU · vaja ülal pidada
NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa). *Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm).
toetatakse innovatiivsemaid lahendusi ja aina enam leiavad toetust ka näiteks erinevad soolised enesemääramised. Traditsioonid on jäänud rohkem selja taha, tähistatakse vaid olulisemaid pühi ja sündmusi, näiteks peetakse laulupidu ja tähistatakse jaanipäeva, kuid mitte enam väiksemaid tähtpäevi. Rohkelt ühiskondlike uuendusi viidi Eestis läbi 19.sajandil, kui võimule tuli Aleksander III. Tema valitsusajal avati rohkelt venekeelseid koole ja isegi kohanimed muudeti venekeelseks. Tänapäeval on see aeg tuntud Venestusajana, ning eestlaste vaatepuntktist oli tegu küllaltki negatiivsete uuendustega. Samas viis positiivseid uuendusi läbi Aleksander III vanaonu Aleksander I, kelle valitsusajal said talupojad õiguse olla oma koduse vara omanikud. Seda kajastav regulatsioon algab tuntud väljendiga ,,Iggaüks...'' ja on tänini üks olulisemaid verstaposte Eesti ajaloos. Seega
Käsitöölised ja kaupmehed asusid elama ______________, mis olid ümbritsetud müüriga ja kus asusid ka valitseja loss, templid ja turuplats. Pea- mise töö tegid Idamaades ______________. Lisaks neile kasutati ______________, kes olid sõjavangid. Juutide usk erines teiste Idamaade rahvaste usust, sest nemad uskusid ainult ______________. 2 Õpetajale 5. Kaardil on numbritega tähistatud järgmised kohanimed: 6 punkti Vahemeri, Balkani poolsaar, Kreeta, Ateena, Sparta, Olümpose mägi. 6 2 4 5 1 3 Kirjuta kohanimi sobiva numbri juurde. Kaardile ära kohanimesid kirjuta. 1 __________________ 2 ________________ 3 __________________
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, ja...
com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Wikipedia Algne nimi oli d'Escouperie, Prantsusmaa 2. Mis on Pitcairn'i ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? R. Pääsuke [email protected] Keeleveeb, kohanimede andmebaas, välisriikide kohanimed, tagasi, kohaliik: pealinnad ja riik: Pitcairn. Pitcairni, Hendersoni, Ducie ja Oeno saar, pealinn: Adamstown 3. Millal viimati muudeti loomapidamismaksu määramise korda? Milline seadus seda reguleerib ja kes on selle väljaandja? Riigiteataja. Täpne otsing, tekst ,,loomapidamismaks" Muudeti: 01.01.2012.Väljaandja: Riigikogu. Reguleerib: kohalike maksude seadus. 4. Millal ja kus sündis A. P. Tsehhov? Millise teose eest sai Tsehhov Puskini auhinna
· Kui inimesed on jaotatud klassidesse (the rich, the poor, the Social Democrats) · Kui kindel asi esindab kogu klassi (The fork is used for eating.) · Muusikainstrumendid, kui neid mängitakse (I can play the violin.) · Ühendatud riigid (The United States) · Jõed, kanalid, mered, ookeanid, regioonid · Lahed, väinad · Mäeahelikud, saarestikud, kõrbed · Ilmakaared · The president of the United States, the director of studies · Ajalehed · Filmide, raamatute pealkirjad · Kohanimed, kui on väljend of (the University of Leeds) · Ülivõrre · First, next, only, right, same, wrong väljendites · Hotellide, pubide, teatrite, kinode nimed · Üldistavate terminite seletamisel · Leiutiste ees · Televiisor, raadio asjadena · The press, the media · The police · Mille läbi on miski tehtud (Apple are sold by the pound.) · Teatud väljendid (in the morning jne) · Enne ,,same"-i (the same story)
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
v Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. v ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia Miksike
kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
