docstxt/134791899696.txt
poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre.
2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Koola poolsaare keskosa Kildini 1000 tõsiselt (Venemaa) ohustatud Koola poolsaare lääneosa Kolta 500 tõsiselt (Venemaa) ja Sevettijärvi ohustatud (Soome) Lapi (saami) Inari 400 tõsiselt Inari (Soome) keeled ohustatud Põhjalapi 30 000 ohustatud Norra, Soome ja Rootsi põhjaosa Luulelapi 2000 tõsiselt Rootsi ja Norra põhjaosa ohustatud Lõunalapi 500 tõsiselt Norra ja Rootsi keskosa ohustatud
ROLL BUFFET Pakkumine on koostatud 10-15´le inimesele. MAKI Aki roll - Lõhe, lehtsalat, seesamiseemned, vürtsikas majoneesi kaste 10tk Hana roll - Lendkalamari, lumekrabi , kurk, avakaado 10tk Samurai roll - Lõhe, kurk, avakaado, angerjakaste 10tk Wakame roll - Wakame goma seesamivetikas, surimi, kurk, punane karri 10tk Sakura roll - Lõhe, kreemjuust, kurk, seesamiseemned 10tk Origami roll - Tuunikala, kurk, lehtsalat, tsilli-ingveri kaste 10tk Geisha roll - Kurk, avakaado, paprika, takuan, lehtsalat 10 tk Tatami roll - Aburaage, kurk, lehtsalat, jääsalat, seesami-seemned 10tk Heian roll - Hiidkrevett, surimi, aburaage, tobiko, paprika, jääsalat 10 tk Yuki roll - Kurk, avakaado, kreemjuust, lehtsalat, seesamiseemned 10 tk HOSOMAKI Avakaado 6tk Kurgi 6tk Vürtsika kurgi 6tk Wasabi lõhe 6tk NIGIRI Wakame goma 10tk Inari 10tk Spicy Surimi 10tk
Samasugust rõhupanemist koostööle võib kogu jaapani kultuuris täheldada tänapäevalgi. Nii ei tehta Jaapani firmades ühtki otsust, enne kui kõigi osaliste vahel on jõutud kokkuleppeni. Pühamud Sintoistlikud pühamud võivad olla nii suured hoonekompleksid, nagu näiteks Ises, kuui ka tagasihoidlikud väikesed pühamud kalju või puu lähedal. Kõige rohkem austatakse sellistes pühamutes Inari-nimelist kamit, keda peetakse riisikasvatuse, kodu ja kauvanduse kaitsjaks. inari pühamutes leidub sageli rebasekujusid, sest usutakse, et Inari saadikuks on rebane. Kuna paljud sinto pühamud on väikesed, siis ei ole ka kogu aeg preestrit kohal. Selliste pühamute eest kannavad hoolt kohalikud elanikud, kes annetavad toitu, avavad hommikul pühamu uksed ning sulgevad need õhtul. Puhastusrituaalid on sintoismi väga oluline osa. Neid võidakse sooritada selleks, et lepitada rahutuid kamisid. Isiklikuma iseloomuga puhastusrituaal on puhastamine veega
kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383] 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu
Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispolaarne kliima, ülejäänud territoorium asub parasvöötme alal. Sademeid on Rootsis keskmiselt 500 - 800mm, mäestikes kohati üle 2000mm. VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1
Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. ........................................................................................................................ ................................................................................
Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari V vabariik Volga Saimaa Vü vürstiriik Don K kuningriik Dnepr Wisla
a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed. b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud.
Õhtupoole külastame Euroopa ainsat Tankavaara kullamuuseumi Golden Worldi, kus saab näha ülevaadet nii kogu maailma (20 eri riigi) kullakaevandustest ja suurimatest leitud kullapaladest (koopiad) kui ka kohalikest leiukohtadest, kus on toimunud nii Soome kui Maailmameistrivõistlused kullauhtmises. Võimalus on proovida ka ise kullaliivast omale suveniiriks mõni tera kulda välja uhta, mis on tavaliselt paljudel ka õnnestunud. Õhtul suundume öömajale läbi Inari linna, mis asub samanimelise Soome suurima järve kaldal. Väike peatus järve kaldal. Öömaja puhkemajakestes.3.päev Hommikul suundume Norra Karasjoki linna. See on saamlaste pealinn, kus asub ka Saamimaa Parlament. Karasjokis paikneb Norra Saami Vabaõhumuuseum ja Saami Kultuuripark. Teedel liiklemine muutub ettevaatlikumaks, sest järgnevate päevade jooksul kohtume nii üksikute põhjapõtrade kui ka suurte põdrakarjadega. Peale lõunat jätkub sõit
shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kami ' deks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne.) Kaks kamit, Izanagi ja Izanami, lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras sogunitelt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema nii edendati sintoismi abil keisri - ja impeeriumikultust. Jaapani valitsejat nimetati Tenno e. "taevavalitseja". Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keskus.
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põ...
SAAMID Mariliis Kallion TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulene...
(Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC.
Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Tähtsaim tööstusala Soomes ongi läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega.Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid.Siseveekogusid kasutatakse transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks.
Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI. Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte Jõed pole pikad. Pikimad jõed: KEMI, TORNIO KLIIMA Asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal Põhjaosas on lähispolaarne kliima, ülejäänud jäävad parasvöötmesse. Lõunaosas keskmised temperatuurid suvel +18C, talvel -5C. Põhjaosas on talvel külmem. Keskmine sademete hulk ~600mm aastas. TAIMKATE
4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses. 10
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekes...
puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine)
puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha
-järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine)
jõgi (400km). Lule jõgi saab alguse Suurest Lule järvest (Stora Lulevatten). Kõik need jõed asuvad Rootsis, saavad alguse Skandinaavia mäetiku nõlvadelt ning suubuvad Läänemerre(vt lisad Joonis ). (Atlas, Wikipedia) Tornio jõest ida ja põhja poole jäävad jõed asuvad juba Soomes. On tasasemal pinnal, seetõttu madalama languga ja vaiksema voolulised. Nendest suuremad on Kemi jõgi (550km), Kemi lisajõgi - Ounas jõgi (299.6 km), mis suubuvad Läänemerre ja Inari jõgi, mis on Tana lisajõgi (vt lisad Joonis ).(Atlas, Wikipedia) Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi (254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis ) (Atlas, Wikipedia) 5.2. Järved Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest. Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate Lapimaa järvedega ja Altevatnet
Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel Toitumisega seotud jumalatest on tuntud enim INARI (riisimees). Kujutatakse valge rebasena punase pudipõllega. Hilisemal ajal on tema tegevuspiirkond arenenud, nii et ta tegutseb ka elektrijaamade kaitsejumalana Veel on tuntud jõukuse jumal DAIKOKU 6. Palvetamine Palvetatakse nii pühamutes kui kodus. Palvetamise mõte jumalad annavad palvetajale õnne ja edu maises elus. Edu äris, turvalist liiklemist, head saaki, tervist, abieluõnne, abi abielu partneri valimises, abi valimistel
Sisukord Lühidalt rebasest Rebase välimus ja ehitus Rebase levik Rebase liigid Rebase elupaik Rebase toitumine Rebase paljunemine Rebase pesakond ja kasvamine Rebase eluiga Rebase käitumine Rebase vaenlased Rebase kasulikkus Rebase kahjulikkus Rahvajutud rebasest Rebase looduskaite ja jaht Kokkuvõte rebasest Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljud...
Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda hoiumetsadeks, milles metsaraiet ning uuendamist viiakse läbi ülima hoolega. Haldusalad Põhja-Soome on jagatud 56. põhjapõtrade karjatamise piirkonnaks, millest antud töös
ajaks oli sintosim eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud. Jumalad ja uskumused Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kamideks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne). Kaks kamit, Izamagi ja Izanami lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said Jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid pantenonis pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. aastal, mil keiser Meiji haaras sogunilt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema - nii edendati sintosimi abil keisri- ja impeeriumikultust. Tenno e. taevavaliseja. Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keiser. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945
perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha
Neid võidi austada korraga isegi ühe ja sama inimese poolt. 15. Millise kahe mõiste vahel teevad hiinlased vahet? chia (tsia) tähendab mõttesuunda, filosoofiat, suuri mõtlejaid ja nende õpetusi, ka "suuri traditsioone"; chiao (tsiao) õpetust, religiooni, religiooniga seonduvat, ka teid, mis rahvast "suurte traditsioonideni" viivad. Jaapani usundi kontrollküsimused 1. Kuidas nimetati Jaapanis "Riisimehena" tuntud jumalust? Inari 2. Kuidas kutsuti päikesejumalannat? Amaterasu - "Taevas särav" päikesejumalanna 3. Kuidas kutsuti esimest jumalatepaari? Izanagi ja Izanami 4. Kes oli jumalus Amaterasu lapselaps? Ninigi 5. Kuidas nimetatakse Jaapanis valitsevat kõige vanemat usundit? Jaapani kõige vanemaks usundiks on sintoism. 6. Kuidas nimetatakse templi väravaid, mis on ka Jaapanis valitseva usundi sümboliks? torii 7
perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha
UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umeå saami Piteå saami Luleå saami põhjasaami Inari saami Kemi saami (hääbunud 19. saj) koltasaami Akkala saami Kildini saami turjasaami LÄÄNEMERESOOME KEELED
UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaam i Umeå saami Piteå saami Luleå saami põhjasaam i Inari saami Kemi saami (hääbunud 19. saj) koltasaam i Akkala saami Kildini saami turjasaami
makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse:
sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi, kamassi, matori.
romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori).
Jaapani kroonikad o Yamato dünastia ajalugu · Izanami & Izanagi ema/isa ?? - Rahvas pärit jumalikust päritolust - Amaterasu päikese kami keisri suguvõsa esivanem o keisrid pärit sealt PÜHATEKSTID: · Shinto Gobusho - 13.saj - jaapan = püha maa PÜHAMUD: · Inarinimelist Kamut austatakse - Riisikasvatuse, kodu ja kaubanduse kaitsja - Inari pühamutes rebasekujud Inari saadikuks rebane PÜHAMUTEENISTUS: · Rituaalne pesemine enne pühamu territooriumile minekut - Sisemine ja välimine puhtus · Verega kokkupuutuvatel inimestel teenistusele minek keelatud · Looma vaim, kelle aasta on tugevdab kamit · Enne pühamusse sisenemist helistatakse kella või plaksutatakse käsi, et kutsuda kami oma lähedusse · Pühamutes kamide kujud · Kami SÜMBOL peegel
Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia
· romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki,
•keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
· bihaari · sindhi · nepali · singali iraani keeled · pärsia · kurdi · pustu Uurali e soome-ugri keeled · Saami keeled · lõunasaami · Umeå saami · Piteå saami · Luleå saami · põhjasaami · Inari saami · Kemi saami · koltasaami · Akkala saami · Kildini saami · turjasaami · Läänemeresoome keeled · liivi · eesti · vadja soome · isuri · karjala · anuse · lüüdi · vepsa · Mordva keeled · ersa · noksa · Mari keeled · Permi keeled · udmurdi · permikomi
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. *Üle 60 000 järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. * Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). *soine- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt Pohjanmaal ja Lapimaal. *Okasmetsad, peamiselt mänd ja kuusk. 1/3 riigist ongi mets. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.
rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. 106. Uurali keeled nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki,
Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav vahiloom. Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo-e). Torii-tunnel Kytos Fushimi Inari pühamu juures Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu
Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Kõige kaugemal lõunas kõneldakse tänapäeval saami keelt Rootsis Dalarna maakonnas Idres ning Norras Rörosi piirkonnas. Koola poolsaare idarannikul asuv Sosnovka küla on kõige idapoolsem koht, kus elab üksikuid saami keele kõnelejaid. Soomes nimetatakse saami alaks nelja kõige põhjapoolsemat valda, milleks on Sodankylä, Inari, Enontekiö ja Utsjoki vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt. Administratiivselt peetakse Norras saami aladeks Finnmarki, Tromsö ja Nordlandi maakonda ning osi Nord- Tröndelagi ja Hedmarki maakonnast. Rootsis elab umbes pool saami elanikkonnast Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonnas (need maakonnad on ka administratiivselt saami alad). Vene Föderatsioonis on enamik Koola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
