VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu
roomajad Devon Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, 395 levik putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur Suured sisemered, Sammaltaimed Esimesed 435 pehme kliima maismaaselgrootud, primitiivsed kalad Ordoviitsium Mandrite vajumine ja Valdavalt Pea- ja lülijalgsete 500 merede pealetung; merevetikad, areng pehme kliima esimesed
Piltlikult öeldes neelas üks suurem rakk alla teisi. Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambrium-Ordoviitsium: loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumisiluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli.
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa.
Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad. Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ordoviitsium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid.
paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaarisetteid ehk pinnakatet. Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Pealiskorra settekivimid Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Kvaternaar Kambrium Kambrium vastab ajavahemikule 542– 488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Silur Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi.
Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a
ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html). Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal ja sellega piirnevas 40-50 km laiuses vööndis, samuti Vormsi ja Hiiumaa põhjaosas. Ladestu paksus on keskmiselt 160-180 m. Ajastu alguses kuhjusid meie alal rannalähedased liivad, seejärel tumedad argilliitmudad ja roheline glaukoniitliiv. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ida-Euroopa platvormi loodeosas moodustusid suured fosforiidimaardlad (I. Arold, 1987) 2.3 Silur Silur on pärinud oma nime muistsetelt Walesi elanikelt siluritelt (I. Arold, 1987). Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas
Vend Kambrium Kambrium Kvaternaar Ordoviitsium Silur Ordoviitsium Devon Silur Devon Vend Kristalne aluskord Lokno-Mõniste
Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm Silur Stromatopoor ainuõõssete või käsnade hulka kuulunud loom meriskorpion Devon 416 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima
Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem,
metallnurgik 600x300mm, 70. kirves 71. pikendusjuhe, kahe pistikupesaga 72. pikendusjuhe metallpoolil, 73. klambri- ja naelapüstol 74. kuvalda 4000g fiibervarrega 75. mõõdulint 76. Kergplokisaag ( teemantteraga) 77. Vesilood 78. Tööriistavöö 79. Kiiver 80. Müürsepa haamer 81. Sõrghaamer ( raketise mehe haamrid): 82. Puusepanurgik: 300mm, , 83. Sõrgkang: 500 mm 84. Mõõdulindid 85. Värvinöör 86. Ripplood 87. Käsisaag 88. Kummihaamer: 600g, 89. Vuugirauad 90. Silur: 480x130mm, 91. Segukast 92. Kühvel 93. Armatuuri Pumpkonks 94. Plekikäärid, 95. Trapetskellu 110x160 96. Kolmnurkkellu 200mm 97. Segukamm 130x280/ 6x6mm, 8x8mm 98. Terashari 99. Silur h-profiil, 100. Krohvihõõruti 101. Sveitsi kellu 102. Meisel 103. Lihvkivi 104. Müürinöör 105. Lõiketangid 106. Pahtlilabidas 107. Akuga plekikäärid 108. Turvavarustuse komp.. 108.1.1. turvarakmed 108.1.2. iselukustuv pidur
väljasuremisi, võime liigirikkust tunduvalt ülehinnata ja samas koosluse ohustatuse taset alahinnata. Teadmine, et liigirikkus on tugevalt seotud pindala ja sidususega, lubab näha koosluste tegelikku tulevikku ning samas annab võimaluse kadumisohus liikide kaitseks veel midagi ette võtta. Nimeta paleosoikumi ajastud, millises ajastus toimus elurikkuse kiire kasv ja kuidas seda nimetatakse? Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. Kambrium Kambriumi plahvatus kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja
545 plahvatus", mereselgrootud, esimesed selgroogsed Ordoviitsium Valdavalt merevetikad, Pea- ja lülijalgsete 495 esimesed areng maismaataimed Silur Primitiivsed Esimesed 440 sõnajalgtaimed maismaaselgrootud: esimesed kalad, lülijalgsed Devon Sõnajlagtaimede Kalade ajastu, esimesed 417 levimine kahepaiksed
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad
Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33
· Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit Ajastu Kivim Näide iseloomustus Plastiline savi, loomade Lääne-Virumaa Kambrium Ordoviitsium Silur savi kivistised (Kunda) Madal meri Harjumaa (Tiskre) liivakivi Vähe kivistisi (jahe meri) Pakri (Harjumaa) liivakivi VANAAEGKOND
Ordoviitsium Merepind kerkis, Merevetikate Lühijalgsete areng 495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised meri ujutas üle pehme poolveelise eluviisiga kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine,
Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/pinnam/pvgravi.html# http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_pinnamood http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7023k/pinnakate%20holotseenis.pdf http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rusukalle2 kuninga.parnu.ee/?download=Pinnavormid.pdf http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/panga_ehk_mustjala_pank.html http://entsyklopeedia.ee/meedia/panga_pank1/mustjala_panga_pank Tänan kuulamast!
· Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud · Ilmusid esimesed õistaimed keskaegkonna lõpus · Sisalikud nii kiskjad kui ka taimedest toituvad · Taimedest valitsevad paljasseemnetaimed
2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil. Kilp aluskord Aluspõhja moodustavad aluskord ja pealiskord Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. Kambrium lubjakivi, liivakivi, graniit Ordoviitsium savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Silur savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Devon lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate 3. Pinnakate Pinnakatte materjalid on: · Moreen kivimiosakeste segu; suuremad kivimid moreenis on rändrahnud. · Mineraalsed (kruus, liiv) ja elutekkelistest (turvas, muda) setetest. Liustikujõgede setted on: · Kruus, jämedateraline liiv; kasutatakse ehituses ja teede katteks Jääjärvede setted on:
Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate. Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi, kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse.
KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer) lamm - üleujutatav osa jõeorust Devon - rauarikas Ordov. - Silur - lubjarikkus Kvantenaar - lähim maapinnale ehk NO3 poleveel filtreerunud Järved on seisuveekogud, mis võivad tekkida mandrijääst, maatõusust randades, meteoriitidest või olla inimeste poolt loodud.
A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad)
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka
Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura
aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veekeemilise ja veereziimi kujundaja, Eesti vanemad kambriumi savi ja liivakivid, nooremad devoni lubjakivi kambrium savi (madala tasemega meri), liivakivi (jõgede pealt settinud), Harjumaa, ordoviitsium lubjakivi (sügav meri, rikkalik elustik, kivistunud jäänused e fossiilid), savi (fossiilid), Viru- Harjumaa, silur lubjakivi (kõvad ja kulumis kindlad, sügav meri), Saaremaa, devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa
Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium Kambriumi ajasu settekivimeid leidub Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium Ordoviitsiumi ajal hakkasid ladestuma lubjakivid. Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur Siluri ajastul jtkus lubjakivi tekke, siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal. 13. Devon Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri.Devonist kvaternaarini allus Eesti maismaa valdavalt kulumisele, seetõttu asetseb Eesti pinnakate otse vanaaegkonna kivimeil. 3) Settekivimiline pealiskord kujunes Palesoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. (pealiskord on settekivimiline ja pinnakate koosneb puredatest setetest). Settekivimid
lääne suunas ning seda mõõdetakse vahemikus 0°- 90° / 0°- 180° · Eesti pindala on 4522 km² / 450 227 km² / 45 227 km² 2. Täida tabel . Ajastu Iseloomulik kivim Mis piirko. Eestis paljandub ? 1.KAMBRIUM 2.ORDOVIITSIUM 3.SILUR 4.DEVON 3. Selgita, kuidas on sattunud Eestisse rändrahnud ? ....................................................................... ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastustevariandile. · Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ja paljanduvad otse
Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359
(kujunes välja meioos ja suguline paljunemine) hulkraksed. Vanaaegkond e. paleosoikum: · Kambrium 545-495 mln. (tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste
miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium(540-495) Ajastu alguses ilmusid toesega varustatud hulkraksed loomad
ja niiske ja see soodustas taimestiku teket Faner Devon D kontimentaaln Härma müürid osoiku 359 -416milj e kliima m Silur S kliima 416 -443milj stabiliseerus,e Sammalloom kvaatori Stromatopoor piirkonnas oli kliima soe ja päikseline ,seal moodustusid
.....................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium......................................................................................................8-9 Silur ................................................................................................................ 9-10 Devon.................................................................................................................11 Karbon ...............................................................................................................12 Perm..............................................................................................................12-13
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1
kandub info nukleiinhappelt valgule. Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad. Uusaegkond: kisjkad,kabjalised,londilised,närilised,ahvid. Neogeen konnad,maod,hiired,rotid,laululinnud,rohttaimed.
Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b. Agueoon – Fotosünteeesivate organismide ilmumine. Tekkis vaba haonik ja osoonkiht. Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. f. Triias – Juura – Kriit – Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimedde teke
Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65 Devon 395 50 Vanaaegkond Silur 435 40 Ordoviitsium 500 65 Kambrium 575 70 Eelkambrium >5000 Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis.
Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium Odroviitsium Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes. 444 Silur Devon Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed 359 Karbon Perm lopsakas maismaataimestik: puukuj. osjad, kollad ja sõnajalalised. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke.
Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ja merede pealtundpehme kliima, valdavalt merevetikad esimesed maismaataimed,pea ja lülijalgsete areng. Kambrium-600 milj. Merevetikad,mereselgrootute levimine esimesed selgroogsedAguaegkond e. Proterosoikm 2600mlj.- mandrijäätumine, eukarüootsete organismide teke,esimeste hulkraksete ilmumine. Ürgaegkond e. Arhaikum- 4200 prokürootsete organismide teke.
Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm
põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad?
39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine. (542-488 mln a. tagasi) 41. Ordoviitsium koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488- 444 mln a. tagasi) 42. Silur koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid. (444-416 mln a. tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng
Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega ( skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Põhja- Eesti rannikul · Ordoviitsium: 488,3 - 443,7 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsuimi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Ordoviitsuimis jätkas Batlika manner liikumist ekvaatori poole. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Põhja-Eestis leidub kivimeid. · Silur: 443,7 416 miljonit aastat tagasi. Kliima oli soe. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti. Baltika liikus endiselt Ekvaatori suunas. Leidub Kesk-Eestis ja Saaremaal. · Devon: 416 359,2 miljonit aastat tagasi. Lõpus jahedam. Eesti oli siis Ekvatori all (piirkonnas). Merevees peajalksedm ja ka kalad. Devonis tekkisid esimesed hulkjaalgsed. Elu põhiliselt maismaal: putukad, sõnajalad jne. Leidub Lõuna-Eestis.
pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega.
Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum) Ajastud: Kvaternaar Neogeen Paleogeen • Keskaegkond (mesosoikum) Ajastud: Kriidiajastu Juura Triias • Vanaaegkond (paleosoikum) Ajastud: Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium • Aguaegkond (proterosoikum) • Ürgaegkond (arhaikum) 9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit? Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Lubiainest mineraalosa on põhiliselt tekkinud lubikodadest ja nende purunenud kildudest.
· Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad · Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen
14. begleiten saatma 15. beklagen haletsev 16. die Berieselung pidev mõjutamine 17. der Berufsverband,-“e erialaliidud 18. der Betreuer,- juhendaja 19. betreuen juhendama 20. die Betreuung,- järelevalve, hoolitsemine 21. der Bewerber,- taotleja, kohasoovija 22. bohren puurima, peale käima 23. die Datenbank,-en andmepank 24. das Debugger,- silur (selle abil parandatakse arvutiprogrammi või riistvara vigu) 25. der Dozent ,-en dotsent 26. drängeln tunglema, trügima 27. drohen ähvardama 28. dumpf ebamäärane 29. das Eiltempo,- kiirtempo 30. Einbetten paigutama, asetama 31. eindämmen levikut tõkestama, ohjeldama 32. der Eindringling,-e sissetungija 33. die Entrümpelung,-en välja selgitamine 34
annaabi.ee 
