* taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42
Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus - Kulutus ehk erosioon – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon - Setete transport - Setete kuhjamine ehk akumulatsioon – delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb
siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike
3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast
Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta. 43. *Veepide - geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti(savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte
aluskorral juba kloriidset vett. Lõpetuseks loeks kokku Eesti põhilised põhjavee ladestikud: · Kvaternaaris sisaldavad kõik settetüübid rohkem või vähem põhjavett ja üldjuhul on tegemist pinnaseveega, sageli moodustab kvaternaari pinnasevesi aluspõhja veega ühtse põhjaveekihi · Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni · Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis on vettkandev ülemises, maapinnale kõige lähemas kuni 70 meetrises osas · Ordoviitsimi-kambriumi veeladestik paikneb samanimelistes liivakivides ja on oluliseks tsentraliseeritud veesaamise allikaks, eriti kui ülemised ordoviitsiumi veekihid on saastunud · Kambriumi vendi veeladestik jaguneb ida Eestis kaheks : voronka ja gdovi põhjaveelademeks. Kuna tegemist on kuni 70 m paksuste sinisavidega kaetud põhjaveega,siis on tegemist ka parimaga. Gdovi lademe põhjavesi idas on üle
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani HOOVUSTE TÄHTSUS · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad- savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Rannikud ja rannaprotsessid VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat vett 1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub
Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 33. Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi. 34. Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt üles tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusvast veest, veekogudest (inversioon)
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
