Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv
lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus
kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Juuli keskmine temperatuur on 23 °C, veebruaris 2 °C, sademeid 310 mm aastas. Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda (mõned üksikud ka Läänemere vesikonda). Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Rossi, Samara ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina#Ajalugu http://impressaclub.com/pics/upload/ukraine_2.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ukraina_varjekass.htm https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/up.html Ukraina rahvastik. Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem.
Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääres on 6 riiki : Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Gruusia · Suuremad linnad on: Istanbul, Odessa, Tulsea, Jalta
Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke
Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja savi Alates 19601990a. on elektrienergia tootmine tõusunud peaaegu 11 korda. Üleliidulise tähtsususega põllumajandusharud on piimaja lihakarjandus, kus peetakse veiseid, sigu ja
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
lühikesed jõed pikad jõed suured jõed kiire vool aeglane vool kiire vool suur lang laiad madalad lammorud lai soostunud org ei jäätu jäätuvad ei jäätu pole üleujutusi esinevad üleujutused suured üleujutused arvukalt kärestikke, koski ja pole kärestikke kärestikulised jugasid Volga, Dnepr, Petsora, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Maas, Seine, Loire.
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad
46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari V vabariik Volga Saimaa Vü vürstiriik Don K kuningriik Dnepr Wisla
on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja- Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Siseveekogud Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Taimestik ja Maavarad Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud.
meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine
(4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne- Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest. Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km. Valgala pindala, pikkuse, äravoolu ja hüdroenergia potentsiaali järgi jaotatakse Ukraina jõed suurteks, keskmisteks ja väikesteks. Suurimate hulka kuuluvad Dnepr, Doonau, Dnestr, Severski Donets, Lõuna-Bug, Prõpjat ja Desna. Kõik muud jõed kuuluvad keskmiste ja väikeste jõgede hulka. Seoses klimaatiliste, geoloogiliste ja muude tingimuste erinevusega Ukraina territooriumil erinevad ka riigi erinevate piirkondade jõgedevõrku arengutase ja tihedus. Kõige tihedam jõgedevõrk on Karpaadides (kuni 1,10 km/km²) ja Donetsi kõrgustikus (kuni 0,5 km/km²). Riigi lõunaosa mõnedes piirkondades jõuab see näitaja nulli.
Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades). Hüdroenergia Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, Jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
kaoliini, savi, pruunsöe, ilmeniit-apatiidi maaki ja muude värviliste, vääris- ja haruldaste metallide leiukohti. 2007-ndal aastal tuli 47% Ukrainas vaja minevast energiast söest ja gaasist. 25% kasutatavast vedelgaasist on pärit Ukrainast. Maast võtab põllumaa on enda alla 45%, mets 30% ja heinamaad 20%. Tasandikud hõlmavad 40% maast ja tasandikest 75% on haritav maa. Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau. MAJANDUS Ukraina SKT on 3007 USD elaniku kohta (2010). Iive on -1,4% (2010). Imikusuremus on 11 imikut 1000st (2010). Keskmine eluiga on sünnihetkel 69 (2009).Täiskasvanute kirjaoskus on 99,7%(2011). Põllumajandus hõlmab 17,5% SKTst, tööstus 42,7% ja teenindus 39,8%. Tegu on tööstusriigiga, kust ei puudu ka tugev toorainesektor. Ukraina kuulub WTOsse alates 16. Maist 2008
alla näiteks Kariibi merele (2 777 000 km2), Põhjamerele (565 000km2 ). Samas on suurem kui Balti meri (419 000km2 ), Kollane meri (416 000km2 ). Keskmine sügavus on 1315m, maksimaalne sügavus 2210m. All järgnevas tabelis on Must meri võrdluses teiste merede keskmise ja suurima sügavusega: Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias Rioni ning Türgis Kýzýlýrmak, Sakarya, Yesýzýlýrmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab
FORMATION OF MEDIEVAL kARELIA · WHAT WAS BEFORE MIDDLE AGES · WHAT CHANGES OCCURRED WITH IT HOW KARELIA LOOKED LIKE WHEN NEW · ERA DAWNED IN 16th CENTURY GEOGRAPHY OF KARELIA AND ITS RELEVANCE Click to edit Master text styles Major changes in prehistoric times in Second level Karelia Third level Transgression of Ladoga Birth of Vuoksi 3700 BCE Fourth level Birth of Neva 1300 BCE Fifth level Land rise during entire period from Ice Age till today, leading most notably to changes in Vuoksi river's flow Crossroads of trading routes White Sea/Arctic Ocean Upper Volga / Caspian basin Baltic Sea basin Dnepr / Black Sea basin Daugava Waterways: Gulf of Finland, Ladoga, Onega, White Sea, Neva, Vuoksi, Svir, Volkhov, Vyt...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................3 AUTOTÖÖSTUS................................................4 MASINATÖÖSTUS.............................................5 KÕRGTEHNOLOOGIA.......................................6 METALLURGIA................................................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedes...
kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli.
Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite
õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht. Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger. Hüdroenergia: Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes- tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur
Paljud neist jäävad talveunne. Põline loomastik on hävitatud: Tarpaneid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi
aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20
talvekülmade ajal kirdes. Joonis 2. Näeme Odessa digrammi, kust saame välja lugeda erinevad kuude keskmised õhutemperatuurid ning sademed. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. [4] Joonis 2. Odessa kliimadiagramm 5 Sissevool Jõed toovad aastas 320 km3 magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna- Bulgaaria Dnepr, Gruusias Rioni ja Türgis Kizilirmak, Sakarya, Yesilimak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ning Kuban. [4] Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km3 merevett aastas. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. [4] Vee omadused
- Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1
sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
jõgede kohta. ,,Suur Joonis" ei jõudnud meie aegadeni, kuid ,,Raamat Suurele Joonisele" on tuntud mitmete koopiadena. See annab usaldusvääset ettekujutist ,,uuest joonisest" ja ,,null- joonisest". Need olid teedekaardid, mis näitasid kõik mingil määral tähtsaid asulaid, kõige tähtsaid teid ja rohkema täiuslikkusega jõgesid-looduslikuid liiklusteid. Joonis hõlmas suurt territooriumit: läänes tema piirdeks olid jõed Dnepr ja Daugava, loodes Tana jõgi Laplandias, idas jõgi Ob; lõunas ,,Joonis" levis Buhhaarale, Gruusiale ning Krimmile. Kohanimede arv joonisel natuke ületas poolteist tuhat. ,,Suur Joonis" ja ,,Raamat Suurele 8 Joonisele" olid mitte ainult vene rahvuse suurepärase töö lõpptulemuseks XVI. sajandil, kui ka olid selle rahvuse kõrge kultuuri tunnistajaks.
*Eestlased olevat osa võtnud poollegendaarsest Bravalla lahingust kahe rootsi hõimu vahel, svealaste ja gtalaste vahel 8 saj, eesti mereröövlid aga on vangistatud ja orjaks müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi. Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke *7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu
Arvuti väiksem kombinatsioon, parem töökidlus ja madalam hind tegi teise generatsiooni arvutid populaarseks ostjatele. Aastal 1956 ehitasid Belli Laboratooriumid transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun. Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. 1966. aastal hakati tootma suurarvutit -6 (töökiirus 1 miljon op/s) Tuntumad transistorarvutid: -4, -6; Ural-11, Ural-14, Ural-16; Minsk 2, Minsk 22, Minsk 23, Minsk 32; Ruta, (Leedu); Naiirid (Armeenia); Dnepr, Mir, Kiiev (Ukraina), Roboton 300 (Saksa DV) r Ameeriklsed ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid, et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta, siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinavat tüüpi arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitasid nad suured ja võimsad, mis olid väga head
jälje nii Moldova inimestele kui ka majandusele. Selle tõttu loetakse Moldovat praegu Euroopa vaeseimaks riigiks. Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 17 Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa kaguosas, naaberriikideks on idas Ukraina ja läänes Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti. Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld, mis on enamjaolt ka põllustatud. Ilmastik on Moldovas põllumajandusele ideaalne. Pehmed talved ja soojad suved teevad riigist
Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid Sklaviinid- laiendasid oma asula Balkanile, kus Aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes Bulgaaria riik. Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi
levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) 6400 km Jangtse 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) 6275 km Jenissei (Angara ja Selengega) 5539 km Eesti: Võhandu (Pühajõega) 168 km Pärnu - 144 km 9.Järvede teke, levik ja liigitused. Järv veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega.
t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu.Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite
uhkusest lõhkemas: mul on poiss, pärija. Poisike oli juskui järve sünnitataud. Järv oleks endale justkui võtta süü isata poisi sündimise pärast. Rollan Seisenbajev (1946) Lõpetanud Semipalatinski Tehnoloogiainstituudi. Mitme jutustustekogu, romaani ja näidendi autor. Rindelaulud Sadõr Beibarõssov on raamatupidaja, endine rindemees (talle meenus jõe kaldal töökaaslasega trimbates Dnepr ja selle forsseerimine, millest ta oli osa võtnud. Ta oli tõstnud vankrisse ühe haavatud tütarlapse, tundes käe all tema sooja rinda. Ta oli siis esmakordselt puudutanud tütarlaspe keha). Ta oli abielus. Pärast tööd armastas ta minna töökaaslase Gülbarsini poole, seal trimbata ja pärast laulda. Ta trimpaski vaid seepärst, et pärast laulda. Naaberkorteri lapsehoidja kuulas Jelizaveta Petrovna kuulas rindelaule ja talle tuli meelde enda sõjanoorus. Äkki tuli külla ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
