Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg.
Keila Kool Mittestatsionaarne õpe Ungru loss Referaat Koostaja: Alesja Zuk Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2013 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Ungru lossi arhitektuurist ning ajaloost. Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud
........................... 4 Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5 Kokkuvõte ...................................................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1614.aastal Otto Ungern- Sternbergiga. 1646.aastal päris mõisa nende poeg, ooberstleitnant ja vabahärra Otto von Ungern- Sternberg. 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees
Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009) Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid Kiltsi sõjaväebaasi ümbrusesse, mis osaliselt segab loomulikke kohalikke koosluseid (Joonis 11). Ungru lossi taha on ehitatud nõukokogudeaegne hoone, mis ei sobi kokku ümbrusega. Ehitise pärast on hävinud ka Ungru lossi park peaaegu täielikult. Joonis 11. Inimmõju 7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele · Natuura alad suure tähtsusega: sisaldades puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad 9
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, k...
Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. ...
· Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega. Tema tegevust üritavad takistada vene ohvitser Petrov ja paagivahi tütar Mall ning endine krahvi ori Leemet. Tegevusrohke ja dramaatiline sündmustik, ent õnneliku lõpuga. Petrov hukkub krahvi käe läbi. Rannarahvas ja Leemet viskavad krahvi kaljukaldalt merre. · Avaldas mitu raamatut: Nii ajaratas ringi käib, Suu laulab, süda muretseb, Kutse
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...
Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast, Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi Ungru lubjakivi Vasalemma lubjakivi Tagavere dolokivi (antiikpind) Võhmuta karplubjakivi
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa. Vanimateks Putkaste ja Lauka. Praegu on kuulsaim ja tuntuim Suuremõisa loss (joonis 8.), mille hilisbarokkstiilis peahoone valmis 18.sajandi II poolel. Lossi valmimise ajal külastas Suuremõisat ka Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna. Suuremõisaga seondub ka üks kuulsamaid asukaid Ungru krahv ehk parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (joonis 9.). Ta oli osav äri- ja põllumees, tema rukist tunti ka Amsterdami turul. Ta rajas töökodasid, põletas viina ja ehitas laevu. Aitas päästa ka Hiiu madalale jooksnud laevu. Ungru krahv oli oma eluajal suhteliselt ahne mees, sellepärast süüdistati teda päästetasude väga kõrgeks ajamises, päästetud varade kõrvaletoimetamises ja tollimata kaubaga äritsemises.
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tege...
· Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V. Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. Teosed: · Villem Grünthali Laulud (1908) · Kauged rannad (1914) · Ungru krahv ehk Näckmansgrund (1915) · Merineitsit (1918) · Saarnak (1918) · Tuules ja tormis (1927) · Meretäht (1935) · Toomas ja Mai (1924) · Sinine kari (1930)
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja
Võrdlesin seda Knaufi erikõva kipsplaadiga KEK (mõõdud: 3000x1200x12,5mm), mille tehnilistes andmete on tihedus märgitud 800 kg/m³. Tsementfibroliitplaadi katsetulemused näitavad, et tihedus on ρ˳ = 325 kg/m³. Võrdlesin seda TEP-WOOD süsteemi TW1 plaadiga (mõõdud: 3000x600x50mm), kus tihedus märgitud 300 kg/m³. Graniitkivi katsetulemused näitavad, et minu arvutatud graniitkivi tihedus on ρ˳ = 2653 kg/m³ ning poorsus on 1%. Võrdlesin seda Ungru Kivi kodulehel olevate andmetega, kus on märgitud, et graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55…2,7 g/cm2 ehk 2550-2700 kg/m3. Samuti mainivad erinevad tootjad, et graniidi poorsus on vähene, kuid teatud määral võib see siiski vedelikke sisse imada. Keraamilise tellise katsetulemused näitavad, et tihedus ρ˳ = 2000kg/m³ ning poorsus on 25%. TERCA Formaaltäistellis (Mõõdud: 250x85x65mm) brutokuivtihedus on 2100 kg/m³ ning veeimavus: kuni 9% ja veeimavuskiirus: 0,9 kg/m² min.
koguni saksa keelsetesse aruannetesse.47 Head jutlustajad võisid kuulajad suisa ekstaasi viia. Eestlased korraldasid ka koguduse siseelu. Näiteks saadeti eesti talupoeg, aktiivne vennastekoguduse liige Mäe Rein Ungrust Jõeperre (Kadrina kihelkonda), kus asuti taas vennastekogudusi ülesse ehitama. Vahepeal oli sealne kogudus hooletusse jäänud, kuna seal puudus sobiv juht. See, et Rein Ungru mõisast Jõepere mõisa sattus oli sealsete mõisavalitsejate omavaheline kokkulepe, kes mõlemad olid aktiivsed hernhuutluse pooldajad. Mäe Rein oli lihtne pärisorjast talupoeg, kes oli ka tubli kirjaoskaja, rakendati tööle Jõepere mõisa majapidamises, kuis tema kõrvalülesandeks oli sealsete vennastekoguduste pooldajate juhtimine ja hooldamine, millega viimane sai edukalt hakkama. Tema seal oleku ajal loodi
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head majandajad, siis jäid nad võlgadesse ning olid sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tunud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile. Legendi järgi elab lossis siiani Ungern-Sternbergi kummitus, kelle hing rahu ei saa. 1919.aastal mõis võõrandati ning lossis alustas tööd kool. Nõukogude ajal oli seal kino, algkool, raamatukogu. 1977.aasast rajati sinna sovhoostehnikum. Tänapäeval tegutsevad lossis Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikool, Hiiumaa ametikool. Järgmine peatuspaik on Käina alevik, mis asub Käina vallas, kus lisaks alevikule on veel 34
Gustav Ernesaks (1908-1993): ● Laulutaat; ● Laulupidude üldjuht; ● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu; ● Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand“; ○ Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla. ● Raamatud: ○ „Nii ajaratas ringi käib“; ○ „Suu laulab, süda muretseb“. ● MK – Mu isamaa on minu arm, Hakkame mehed minema. Veljo Tormis (1930): ● Soome-ugri rahvaste folkloori propageerija; ● Loonud suurteose „Unustatud rahvad“;
Piibli scopus = Kristus Hermeneutiline ring 1. samm: Eelmõistmine e. oletused, mida võiks tekst sisaldada. Teksti interpreteerimise lähtekohaks on umbkaudne ettekujutus tema tähendusest. 2. samm: Teksti või selle osa tõlgendamine; eelmõistmise käigus tekkinud oletusi muudetakse või arendatakse edasi; tõlgendaja peab olema valmis oma ennetavat tähendusekirjeldust revideerima. Hermeneutiline ring Herman Sergo: Randröövel. Tln, 1987.,,Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O.R.L. von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele." Hermeneutiline ring Andrus Kivirähk: Sirli, Siim ja saladused. Tln, 1999.,,Lüüriline ja südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja Sirli elavad oma isa ja emaga tavalises linnamajas. Igaühel
Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor” marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4
aastast, kui ta kolis elama otse Väikese viigi kaldale. Iseäranis suurt huvi pakkus talle veelindude jälgimine. Ornitoloog Aleksander Lint, Kreegi sõber ja kolleeg Haapsalu koolidest mäletab, et helilooja oli hoolas ja terane lindude rände vaatleja.Maa poolt ümbritsesid Haapsalut möödunud sajandi esimesel poolel kõrged männimetsad, millest linlaste armsaimaks jalutuskohaks kujunes Eeslaheni ulatuv Paralepa puhas mets ja rannik. Veelgi kaugemale rändajad jõudsid Ungru pargini ja Pullapää rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja salapärase Paralepaga seostas Kreeki ka Mart Saar, kes kolleegi 40. sünnipäeva puhul kirjutas Muusikalehes: ,,Cyrillus Kreek helide nõid, kes viskab joonistusi hämaras
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema ülekuulamiseprotokollidest raamatu; sel aastal peeti Tartus laulupidu; tema ootas inimestega (ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis. Toimus Ridala ärkamine, inimesed läksid kõrtside asemel usulistele kogunemistele. 1884. aastal ristiti esimesed baptistid Ungru jões. 1905. toimus ususallivuse manifest selle järgi võis usku vahetada, enne ei tohtinud. 1923. aastal EAÕK Konstatinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdisktsioonis. 1925. taaralased uue Eesti traditsiooni loomine; nad andsid toetuse nimede eestistamisele, see oli Eesti rahvusliku teadvuse tõstmine (rahvariided). 1925. aastal võeti vastu usuühingute ja nende liitude seadus. Nõukogude võimul õnnestus katkestada paljud usulised traditsioonid. Sellega kaasnes
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
