elektriühendustesse. Kas veetarbijad on suletud või ei tilgu (segistid, kraanid, WC-pott jne.). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine peale paigaldamist, kõrvaliste osade sattumine imemistorusse või pumpa (ummistunud või lõhutud tööratas või imemisejektor), ummistunud põhjaklapi sõel või filter pumba imemispoolel, kinnikiilunud põhjaklapp, liiga pikk imemismaa või liiga suur
....................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON.............................................................................................................. 8 2.1.Radoon ehitusmaterjalidest.............................................................................................10 2.2.Radoonisisalduse vähendamise võimalused...................................................................10 KOKKUVÕTE.......................................................................
temperatuuri. Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9- 10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu
ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine
Nõudepesumasinad Meelis Kõiv ja Oliver Uibo Üldiselt Lai valik nõudepesumasinaid - väikesed lauaalused mudelid kuni suured tunnelnõudepesusüsteemideni välja. Nõudepesumasina soetamisel tuleks arvestada klientide arvu peale. On palju eeliseid võrreldes käsipesuga, näiteks: ühtlane pesemistulemus, nõud ei vaja järelkuivatust, ökonoomne, tööjõu ja ruumi kokkuhoid ja kõrged pesemis- ja loputustemperatuurid. Eestlaetav nõudepesumasin Sobib väiksematesse ettevõtetesse (kus toitlustatakse kuni 130 inimest). Kuppelnõudepesumasinad Mõeldud sööginõude ja kandikute pesuks. Sobivad restoranidesse ja köökidesse igapäevaseks kasutuseks. Masinal on 3 erinevat programmi (pikk, lühike ja lõputu) Pesemistemperatuud 55-60 kraadi ja loputustemperatuur 85 kraadi. Enne nõude masinasse asetamist pesta nõud üle survedusiga. Kuppelnõudepesumasinad Pärast masina kasutamist tuleb see ära puhastada: Selleks eemalda jäätmekast, sõelad ning ü...
Juga langeb PõhjaEesti pangalt. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jägala juga Tuhala Nõiakaev Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest.
eelmisele), Mahumass (kg/m3), Soojapeegeldavus Hüdroisolatsioonimaterjalid *Rullmaterjalid - kartong või papp alusel kaet erinevate materjalidega; - klaaskiud. Metallkangast alus fooliumisool, met sool klaaskangaga kaet bituumen polüester klaaskangas. * Kiled * Mastiks (vedel pol, millele lisatud täiteid) eristatakse bituumen, kautsuk, jne. Külm- ja kuummastiksid Kasutamine katusekatmine, basseini ja veemahuti materjal, veesurve all töötavad h isol-d, aurutõkked. Omadused katkemisvenivus, painutatavus (-45C), veeauruläbivus, temp paisumise tegur, veesurve all töötades vee difusiooni tegur, tõmbetugevus, temp püsivus, ilmastikukindlus, nake. Kitid silikoon- (inertsed) , akrüül- (aeglase kiv-ga, katta teise materjaliga), polüsulfiidkitid, polüuretaan-, polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid Liimid ja mastiksid Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks
Juhtseadmesse sisseehitatud lüliti sulgeb vooluringi ning laengud hakkavad energiat transportima tarbijasse ning juhtseade läheb tööle. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper (A).
7 hügieeniline nõgu kumerate nurkadega/ Küpsetuspann elektrilise kallutusega/ Integraalse vee sisselaske ümbris/ Teenuse diagnostika süsteem teatesõnumi automaatse kuvamisega 7. VASTAVUSMÄRGID, HINNANGUD JA SEADISTUS Elektriline ohutus: IEC CB sertifikaat/ Joogivee ohutus: SVGW/ VDE- heakskiidetud järelvaataja juhtimisel/ IPX5 veesurve kaitse/ Maksimaalne temperatuur panni pooltel 70°C/ Võimalik seadistada ka ilma põrandatrapita/ Kõrg-reguleeritavad seadmete jalad 150 kuni 175 mm/ Kõik VarioCooking Centeri seadmed ühilduvad teineteisega 850 mm sügavusega/ Installimis ja seadistuse juhend 8. NÄIDIS VÄLJATULEKUD(ühe panni kohta) Omlett- 80 ports./ tunnis Burgerid- 140 tk/ tunnis Guljass(kõrvetamine)- 3 kg/ pannitäis Guljass(küpsetamine)- 6 kg/ pannitäis Sea välisfilee- 5 kg Läätsed- 3 kg/ pannitäis
Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 910 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti.
3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel (). Jahutusvedeliku pumba arvutus Jahutusvedeliku pump on traditsiooniliselt ühepoolse pealejooksuga tsentrifugaalpump. Arvutuseks on järgmised algandmed: a) pumba tootlus , (m3/sek); b) pumba veesurve kõrgus , (MPa); c) pumbavõlli pöörlemissagedus , (min-1). Ventilaatori arvutus Vedelikjahutussüsteemis kasutatakse tavaliselt propeller tüüpi ühe töörattaga telgventilaatorit. Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur, c) võimsustarbe tegur, d) staatiline kasutegur. Viimane määratakse kolme eelneva kasuteguri korrutisena. Õhkjahutussüsteemi arvutusalgoritm
rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: · Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesisduvusele, · Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi · Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential-
Teiseks peab uurima, kui kõrgele tõuseb pinnavesi Vanematel majadel niiskustõkkena kasutatud tambitud savi või bituumenvõõp on nüüdseks tihti kahjustunud. Savikihis on oma töö teinud vihmaussid, bituumenit aga paigaldati nõukogude ajal vahel üsnagi suvaliselt. Väga niisketes piiskondades võib niiskustõkkest ümber müüri üksi väheks jääda. Peale pressiv pinnavesi tungib siis keldrisse hoopis isolerimata põranda kaudu. Kui liivase või muu dreeniva pinnase puhul võib veesurve olla hajus, siis savipinnasesse eshitatud vundament on justkui kausus ja pinnavesi koguneb survestama vundamenti 1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaz ka ilma soojustuseta Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaazisüsteem
Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse.
Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel
Espresso tähendab itaalia keeles kiire. Lisaks kohvivalmistuse aja lühenemisele märgati peagi, et kohv on ka paremate maitseomadusteda. 1903. aastal ostis õiguse espressomasina patendile Desiderio Pavoni. Pavoli hakkas Bezzera stiilis masinaid tootma 1905. aastal. USA's paigaldati esimene La Pavoni espressomasin 1927. aastal. Pavoni tõi espresso suurte rahvahulkadeni ning praegu on espressojoogid tuntud kohu maailmas. Hea espresso eeldused: · Puhas masin · Ülessoojenenud masin · Veesurve 9 bar · Vee temp. 88-92C · Filtreeritud ja pehmendatud vesi · Eelsoojendatud tassid · Värske espressouba, mis on tavaliselt tumeda röstiga · Espressojahutus · Kohvikogus 7-8g · Kohvi pressitakse raskusega ca 4 kg, seejärel koputatakse käsipressi käpa pihta ja pressitakse uuesti raskusega20kg, keerates samal ajal 720 kraadi. · Enne espresso valmistamist lastakse grupist läbi ca 2 cl vett, et kohv ei kõrbeks ära. · Voolamise aeg 25-30 sek
veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesiduvusele Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi Üle 3 meetri veesamba survevesi [2] Joonis 3. Survevesi koormusega [7] Joonis 4. Survevesi seisva põhjaveega [7] 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS
gaasist neelata endasse vett. Kapillaarsus - mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarne tasakaaluniiskus - Kapillaarses alas on poori õhu suhteline niiskus 100%. Tasakaaluniiskus esitatakse poorse materjali ühtlustunud niiskussisalduse ja poorirõhu (või poori raadiuse) seosena. 23. Niiskuse liikumise viisid: veesurve mõjul, raskusjõu mõjul, kapillaarsel teel, konvektsiooni teel, pinddifusiooni teel, difusiooni teel, termodifusioon, efusioon, osmoos, elektrokineetilisel teel Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1. Veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; 2. Raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; 3
jääb samal ajal madalamaks. Joonis . Metos Master KP 151S Allikas: Metos Master KP 151S Potipesumasinad on põhimõtteliselt samasugused kui ühepaagilised nõudepesumasinad. Nende ehitus on vaid tugevam ja ringleva vee kogus ning surve suurem. Masinas on pesu- ja loputusetapid. Pesuaega nagu vee survetki on mõnigates seadmetes võimalik reguleerida. Eriti mustadele nõudele valitakse pikem pesuaeg ja suurem veesurve. Enne pesu eemaldatakse nõudelt toidujäätmed. Pesu- ja loputusaine doseerimine on automaatne. Luugil olev lüliti seiskab masina, kui pesuprotsessi ajal avatakse
Infrapunasauna kasulikud toimed organismile: · Vähendab kroonilist väsimust · Vähendab lihasvalu · Tugevdab närvisüsteemi · Vähendab stressi · Tugevdab südant ja vereringet · Parandab oluliselt enesetunnet · Vähendab tselluliiti · Aitab vähendada kehakaalu · Lubatud ka südamehaigetele VANNIPROTSEDUURID Meie igapäevases elus on kasutusel mitmesugused vanniprotseduurid, mis on erinevad nii vee temperatuuri, veesurve, vanni liigi kui vanni lisatud toimeaine järgi. Vannis käimine tagab hea enesetunde ja lõõgastumise. Just soojad vannid on tõhusa lihaseid lõdvestava toimega. Langeb lihaspinge, paraneb verevarustus, intensiivistub ainevahetus, tugevneb organismi kohanemisvõime. Vannireeglid Sobiv aeg vanni minemiseks on hommikune aeg, kuna keha on siis veel ühtlaselt soe. Unehäirete korral sobib ka õhtune vanniskäik. Vanni ei tohiks minna, kui keha on jahe
Nimi HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtusli...
halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid 9 tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned
19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks
6) Kus: H nooda seina kõrgus rakendatult, m; h nooda alumise selise uppumissügavus, m Vajaliku ülemise selise ujuvuse arvutamisel lähtutakse nõudest, et ülemine selis ei tohi uppuda. Kui noodalina on valmistatud veest raskema erikaaluga materjalist (näiteks polüamiidkiust, 1.14), siis peab ujukide üleslükke jõud Q olema: Q = Q1 Q2, kg (11.7) Kus: Q1 noodaosa mass vees, kg ja Q2 veesurve mõjul tekkiv uputusjõud, mis on võrdne kinnitusotsas tekkiva jõu (pinge) vertikaalse komponendiga T T = Rkl/cos , kg (11.8) Rkl T Q2 lkl Kus Rkl noodaosa veetakistus ja ankru H
· kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? · difusioon liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse · konvektsioon niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega · kapillaarne kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. · veesurve mõjul · raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? · ehitusniiskusest · pinnase niiskusest · sademetest · ekspluatatsioonilisest niiskusest · hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) · kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? · vähendab välispiirete soojapidavust
• kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse • konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega • kapillaarne – kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. • veesurve mõjul • raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? • ehitusniiskusest • pinnase niiskusest • sademetest • ekspluatatsioonilisest niiskusest • hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) • kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? • vähendab välispiirete soojapidavust
38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus).
Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9-10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal).
Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna columbiakivi on ilmastikukindel. Seina ja pinnase vahel kasutatakse vett dreneerivaid materjale või lahendusi, mis võtavad seinal veesurve maha ja juhivad liigse vee drenaazini. Joonis 20 Seina ja vahelae joonis: 21 Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioonil on põhiliselt kahesugune eesmärk takistada vee tungimist seina ja juhtida seina tunginud vesi sealt ohutult välja. Vesi võib seina tungida niiskusena, auruna või puhtalt veena. Hüdroisolatsioon peab kaitsma seina nii tuule survel sisse tungiva vee kui ka pinnasest vundamenti
Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes. Temperatuur 50- 70 kraadi. Mõjub pingeid ja stressi maandavalt, muudab naha pehmeks ja siidiseks. Jätab nahale veidike suitsuse aroomi. Vannid. Meie igapäevases elus on kasutusel mitmesugused vanniprotseduurid, mis on erinevad nii vee temperatuuri, veesurve, vanni liigi kui vanni lisatud toimeaine järgi. Vannis käimine tagab hea enesetunde ja lõõgastumise. Just soojad vannid on tõhusa lihaseid lõdvestava toimega. Langeb lihaspinge, paraneb verevarustus, intensiivistub ainevahetus, tugevneb organismi kohanemisvõime. Vannihoolitsused ergutavad närvi- ja südame- vereringesüsteemi talitlust ja vähendavad stressi. Sobiv aeg vanni minemiseks on hommikune aeg, kuna keha on siis veel ühtlaselt soe.
veekasutus 450 liitrit tunnis. Selle järgi saab arvestada, kui palju kulub vett dusi all käies, jälgides ainult aega kui kaua pesemiseks kulus. Tavakasutuse korral läheb väga palju vett lihtsalt raisku. Igati mõistlik on piirata vee hulka, mis lihtsalt kanalisatsiooni jookseb. Optimaalse vee kasutusega oli dusi all käies keskmine kokkuhoid 42 protsenti. 7.2 Auto pesemine Auto pesemisel võrreldi pesemist voolikuga jooksva veega ja survepesuriga pesemist. Voolikuga pesemisel on veesurve umbes 4-6 bar'i sellise survega ei eemalda vesi mustust piisavalt hästi, ning tänu sellelele kulub palju vett ning ka rohkem käsitsi pesemist. Survepesuri töösurve on 100 bar'i selline surve eemaldab mustuse lihtsamalt ning kulub vähem vett ja aega. Kuna autode pesemine on igakorde erinev, siis ei pidanud vajalikuks ka siin tuua välja konkreetsete pesemise tabelit, vaid on ainult veekulu võrdlus tabel. Tabel 8. Veekulu võrdlus auto pesemisel.
Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10 cm erinev öösel ja keskpäeval. R = (h12 h22) / h12; Toimimisvõime arvulisteks hindamiskriteeriumiteks on pakutud ka suhet: h2/h1. Heaks loetakse suhtarv 0,2; rahuldav 0,2...0,4; nõrk 0,4...0,6 ja puudulik >0,6. R muutub ühel ja samal süsteemil 2(3) korda, mida ei saa seletada toimimisvõime tegeliku muutusega. Veesurve dreeni juures sõltub dreeni veevastuvõtuvõimest ning juurdevoolava vee kogusest, mis oleneb rõhust h1. Veesurve h2 suurenemisel R väheneb. Arvestades R väärtuse ulatuslikku varieerumist on soovitatav aluseks võtta näitaja, mis on määratud kuivendusnormile lähedase põhjaveesügavuse juures. 68. Millised on kuivenduse puuduliku toimimise põhjused, pinnavee tekkepõhjused, kõrge põhjaveetaseme tekkepõhjused. Kuivenduse puuduliku toimimise põhjused:1
raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus). • Koormuste suurust ja asetust. • Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve taset). • Olemasolevat ja planeeritavat maastiku reljeefi. • Pinnase külmakerkeohtlikkusest. • Ehitise arhitektuurset ja tehnoloogilist lahendust (keldrite ja süvendite olemasolu). • Olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavust ja plaanilist paigutust. • Perspektiivsete uute ehitiste ja rajatiste asendit ja iseloomu. • Kommunikatsioonide (esmajoones kanalisatsiooni) asetust. Kõiki ülaltoodud tegureid tuleb arvestada üheaegselt.
Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Näide Sõltuv muutuja nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: Veesurve Nõudepesuvahendite kvaliteet Nõudepesija kogemus Valgus Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st Uurime kuivõrd individualistlikud ja ilmalikud väärtused vormivad antud riigi poliitilist kultuuri Suletud klassistruktuur ja riigi kõrge majandusliku sõltuvus naaberriikidest on
Kuivõrd vedru pikkus ei muutu, jääb jõud selles muutmatuks ja kogu jõu N võtab vastu vesi. Kraani avamise järel hakkab vesi rõhkude vahe tõttu silindris ja atmosfääris välja voolama ning kolb vajuma. Kolvi vajumine põhjustab vedru lühenemise ja seetõttu see pingestub. Osa jõust N kantakse nüüd silindri põhjale vedru kaudu. Samavõrra väheneb surve vees. Vee väljavoolu kiirus on otseses sõltuvuses veesurvest ja järelikult hakkab vähenema. Protsessi jätkudes veesurve pidevalt väheneb ja jõud vedrus suureneb kuni vedru võtab vastu kogu jõu N ja kolvi vajumine lakkab. Antud mehaanilise mudeli juures imiteerib vedru pinnase skeletti, vesi poorides olevat vett ja ava pinnase poore, mille kaudu toimub vee äravool. Jõud vedrus on analoog efektiivpingele pinnases ja surve vees poorivee survele, neutraalsurvele pinnases. Seega toimub järkjärguline efektiivpinge suurenemine nullist kuni N-ni ja neutraalpinge vähenemine algsuurusest u = N/A kuni nullini.
53 50 Kasekamp, E. (26.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 51 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1998). Virumaa Teataja. Tamsalus kasutatakse katlakiviga võitlemiseks NASA tehnoloogiat. 52 Samas. 53 Samas. 19 Tehnoloogia juurutajad väitsid 1998. aastal, et seadme töö tulemusena taastub torude läbilaskevõime, suureneb veesurve, sanitaartehnilised seadmed saavad tagasi oma esialgse töövõime (suurendades ka nende eluiga) ja vähenevad kulud sooja vee saamiseks.54 Kahjuks selgus uurimistöö käigus, et selline prognoos pole 16 aastat hiljem täielikult realiseerunud ja seadme kasutegur on osutunud üpriski minimaalseks.55 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL 2001. aasta mais sai Tamsalu katlamajast üks esimesi katlamajasid Eestis, mis läks üle biomassiga küttele
· -pesuvesi: dusid, saunad, pesumasinad(100) · -merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid. Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Joogi- ja pesuvee süsteem 1- el relee 2- kaitseklapp 3- tarbijad 4- tühjendusklapp 5- filter 6- tagasilöögi-klapp 7- pump 8- el mootor 9- tagasilöögi-klapp 10- mahuti (hüdrofoor) Reo- ja heitveesüsteemid
ladestuvad põhjas. Märgalade tüüpe on palju olenevalt taimestikust, vee juurdejuhtimise viisist, rajamise tehnoloogiast jne. 16)Vesiehitised vooluveekogudel: paisud pinnaspaisu konstruktsiooni põhimõte. Vooluveekogule veetaseme tõstmiseks, veehoidla rajamiseks, veevõtmiseks rajatakse pais. Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest. Sõltuvalt paisu ristlõikest ja ehitusmaterjalist liigitatakse nad: a) ühest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; b) mitmest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; c) tuumaga paisudeks ja tammideks; d) diafragmaga paisudeks ja tammideks ja e) ekraaniga paisudeks ja tammideks.
Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus vähendab allikate toiteala pindala ja seega väheneb ka allikate veerikkus. Kui põhjavesi on kõrgseisus, on allikaid umbes 10, madalseisu alal kahaneb nende arv 2-4-ni. --- 92 ((Foto: Tuhala Nõiakaev "hakkab keema" siis, kui Tuhala jões on vooluhulk vähemalt 5000 liitrit sekundis. Nõiakaev on unikaalne seetõttu, et veesurve tekib maaaluses veesoones ja kaev on rajatud survelise põhjavee väljakiildumise kohale.)) Et karstialadel imbub vesi kiiresti maapinda, on need alad kuivad ja väheveelised. Mõned jõed koosnevad seal vaheldumisi maapealsetest ja maa-alustest osadest. Meie pinnases on Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite avamusalal ligi 50 karstiõõnsustesse kaduvat salajõge. Tuntumad lõigud on Jõelähtme jõel (voolab Kostivere läheduses 2,5 km maa all) ja Kuivajõel (Harjumaal Kose-
-pesuvesi: dusid, saunad, pesumasinad(100) -merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid. Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Reo ja heitvee süsteem : Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise)
“Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi. - Sõltuv muutuja (dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud. “Sõltuv”, sest sõltub teiste muutujate väärtusest. Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: - veesurve - nõudepesuvahendite kvaliteet - nõudepesija kogemus - valgus… Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad (sõltumatud – keeleoskus, kodakondsus, elukoht, haridustase, staatus, vanus; sõltuv – tööalased võimalused) Veel muutujate liike • Vahemuutuja (intervening variable) – sõltumatu muutuja mõju sõltuvale on vahendatud kolmanda muutuja kaudu • Eel-muutuja (antecedent variable) – eelneb sõltumatule ja sõltuvale muutujale
Koosneb vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele või kandevõime saavutatakse pinnase ja vaia vahelise hõõrdejõuga. Kui sügavale vundamenteerida: Ehituskoha geoloogilised uuringud Koormused: suurus ja asetus Hüdrogeoloogilised tingimused (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelisele pinnasevee olemasolu ja veesurve tase Maastiku reljeef (olemasolev ja planeeritav) Pinnase külmakerkeohtlikus Ehitise arhitektuurne ja tehnoloogiline lahendus (keldrite ja süvendite olemasolu Olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavus Perspektiivsete uute ehitiste asend ja iseloom Kommunikatsioonide paiknemine. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalik, mitte liigse varuga
10.12). 2c K a - zc h + hK a + 2 c K a Joonis 10.12 Surve seinale nidusas pinnases Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu = -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joonis 10.14). h1 h1Ka Veepind h2 w h2 h1Ka + h2Ka Joonis 10.14 Pinnase aktiivsurve pinnasevee esinemise korral 24. Omakaalupinged pinnases. Vundamendi laiuse mõju. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z
ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joon6.14). olla mitu erinevat varuteguri miinimumkohta (joon 5.9). Katsetamisega kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest. On aga 6.4.6 Maapinna ja seina kalde ning hrde arvestamine Juhul tuleb leida selline, mis annab väikseima varuteguri. Arvutuse muudabki konstruktsioone, näiteks tunnelid ja torud, mille puhul on oluline ka kui sein ei ole vertikaalne, maapind horisontaalne ja seina ning pinnase
Veeaur liigub alati kõrgema aururõhu tasemelt madalamale. Kui soklikorruse maa-aluse osa konstruktsiooni välimine pealmine kiht on osaliselt küllastunud – s.t. seinal/põrandal puudub välimine hüdroisolatsioon, siis võib esineda kaht imandumist: auru liikumine tühjade pooride ning vedeliku liikumine läbi osaliselt täidetud pooride kaudu. Nüüd kui siseruumis on nn. kuiv õhk, toimub veeauru kombineeritud liikumine ruumiõhku, vt. Joonis 13.5. Joonisel on sein “kuiv” veesurve suhtes alumisel pinnal ja “märg” veesurve suhtes ülemisel pinnal. Toimub veeauru eraldumine seinapinnalt ruumiõhku. Sellest lähtuvalt toimub soklikorruse ruumide seinte saneerimismaterjalide valik. Ruumi kasutustarbes piiritletud nõuetest lähtuvalt on vaja kaaluda ka seinte ja põrandakonstruktsiooni täiendava õhkvahe teostust. Joonis 13.5 Vee liikumine läbi konstruktsiooni. 13.1.1.3.1 Keldriseinte niiskus-saneerimistööd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
