Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole
Kaspia meri Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel. See on maailma suurim järv. Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazavin. Kaspia valgla suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.Kaspiasse suubuv suurim jõgi on Volga. Järve vesi on soolane. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Sarmaatia
Kaspia meri Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Üldandmed Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest ookeanist. Maht: 78 200 km³ Pindala: 374 000 km² Soolsus: 11% Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres
docstxt/124145900715939.txt
..................................... 4 VEE ESINEMINE LOODUSES............................................................................................................... 4 Magevesi................................................................................................................................................6 Järved ....................................................................................................................................................6 Kaspia meri........................................................................................................................................7 VEERINGE................................................................................................................................................7 Miks me peame vett kaitsma?............................................................................................................7 Kuidas hoida vett kokku?.............................
docstxt/134791899696.txt
docstxt/13479193847.txt
juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik
Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes
1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir:
suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate
transpordiks Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad Laevade välispind Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis Peamine levikuviis enne teraskeredega laevade kasutusele võtmist Vesiviljelus Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine toiduks Limused, kalad, vähilaadsed Kasvatatava liigiga tahtmatult koosesinevad liigid Kanalid Veekogudele rajatud kanalid, mis ühendavad looduslikult isoleeritud piirkondi Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere piirkonnaga Dekoratiivliigid Akvaariumites, tiikides kasvatavavad kalad, taimed, selgrootud Üks kõige enam kahju tekitanud võõrliik- rohevetikas Sihilikud loodusesse laskmised Kalade toidubaasi parandamine Töönduslikud või harrastuspüügi kalaliigid, vähilaadsed Toiduks tarvitatavate organismide kaubandus Kalad, limused, vähilaadsed Kaubandusliikidega tahtmatult kaasnevad liigid Kalandus Kinnitumine kalapüügivahenditele
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. ·
Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes
hulkharjasussid ning · Suurendab pisiloomade (meiofauna) mitmekesisust. · Keeritsuss jääb konkurentsist alla balti lamekrabile. · Rändab teistesse regioonidesse peamiselt avaveelise vastsestaadiumina laevade ballastveemahutites. Rändkarp (Dreissena polymorpha) · Looduslik leviala: Kaspia meri · Läänemeres alates 19. saj. algusest. · Läänemeres inimtegevusele negatiivset mõju täheldatud pole · Rannakarbi sarnane · Eelistab magevett Vöötkirpvähk (Gammarus tigrinus) · Looduslik levila: Põhja-Ameerika. · Sisse toodud tõenäoliselt laevade ballastvees. · Talub saastatud keskkonda. · Kõrge reproduktiivsusega. · 1975 esmaleid Läänemerest. Tõrjub välja kohalikud kirpvähid. On varjulisema eluviisiga kui kohalikud
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega,
jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit
Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed:
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe
Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5. Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Nafta on põhjustanud sõdasid. Lahesõda (1990-1991), Iraagi sõda (2003- 2011), Tsetseenia sõda (1994-1996). 6. Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid? Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes. Kaspia piirkonnas on kaevandamise ja transpordi kulud suuremad. 8. Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Gaasi transporditakse vedelas olekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1. Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon. 2. Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-210 °C, diisel 200-350 °C, kütteõli 230-360 °C. 3
GEOGRAAFIA UURIMISTÖÖ IRAANI KOHTA 1. Geograafiline asend: Iraan on riik Lähis-Idas. Piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E. 2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest. 3. Looduslikud tingimused: kliima on peamiselt kuiv, poolkõrbeline, lähistroopiline piki Kaspia mere rannikut. Maastik on kaljune, mägine. Loodusvarad on nafta, maagaas, süsi,
Pikkus on umbes 6800km, tema valgala on 7.8milj km/2 ning ta suubub Atlandi ookeani. Voolushulk on keskmiselt 220 000 m³/s millest kõige suurem mais ja juunis 240 000 m³/s ja kõige väiksem oktoobrist detsembrini 120 000 m³/s. Amazonas asub vihmametsade alal ning sademete hulk on võrdlemisi suur läbi aasta. Volga jõgi Euroopas/Venemaal Suudmele lähim vaatlusjaam: Volgograd Power Plant. Pikkus on 2449 km, valgala 1348501 1348501 km2 ning ta suubub Kaspia merre. Suurim voolushulk on mais 24 000 m³/s ning väiksem detsembrist märtsini 4000 m³/s. Voolushulk on enmajaolt väike, sest jõgi on lumevangis ning hiljem tase tõuseb korrkas hüppeliselt, sest jõgi toitub kuni 60% lume sulamisveest.
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaaviKaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina jaMongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. 1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Venemaa Föderatsiooni Riigihümn hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 vene keel ja Ametlik(ud) vabariikides keel(ed) kohalikud keeled Rahvaarv 141 904 000 (2009)
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda
2)Liitkohanimed kirjutatakse - Lääne-Eesti New York
3)Kohanimi mitmes kohas
Iraan Nimi Lipp & Vapp Kaart Üldinfo Pealinn Teheran Rahvaarv 66 429 284 Pindala 1,636 miljonit km2 maad 12 000 km2 vett Naabrid Aserbaidzaan, Armeenia, Türgi, Iraak, Türkmenistan, Afganistan, Pakistan Maakondlik kaart Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak,
ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türkmenistan Türkmenistan on Türkmenistan on merepiirita riik Kesk- maagaasivarudelt Aasias . neljas riik maailmas. Piirneb Kasahstani, Pealinn on Aþgabat Usbekistani, Afganistani ja Iraaniga. Temast läände jääb Riigikeel on türkmeeni Kaspia meri, väljapääsu keel maailmamerele ei ole. Usbekistan Pealinn on Toshkent Usbekistani Vabariik on merepiirita riik Kesk-Aasias Esimesed Kesk-Aasia Usbekistani naaberriigid on elanikud olid iraani Afganistan kagus, keeli rääkivad Kasahstan põhjas ja läänes, rändrahvad Kõrgõzstan ja Tadzikistan idas ning Türkmenistan lõunas.
Zoological Park A Shout-Chinese tiger mother, "Le Le" (which means happy in Chinese) with her cubs. VÄLJASURNUD TIIGRID kaspia tiiger Panthera tigris virgata pilt 6 - www.google.com Kaspia tiigri elupaigaks olid kunagi Afganistan, Iraan, Türgi, Mongoolia ja Venemaa Kesk-Aasia regioon. Välja surnud tõenäoliselt 1950-ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid tõenäoliselt Põhja-Iraanis Mazandarani rajoonis. Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib arvatavasti pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile. Kasutades armeed, puhastati edukalt Kaspia mere äärseid alasid. jaava tiiger Panthera tigris sondaica Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava
mis sai nime Osmanite dünastia järgi. · Valitsusvorm: Monarhia · Pealinn: Adrianoopol (1365-1453), Kostantinoopol (1453-1923) Lipp Vapp Riigi kujunemine · Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat, mil Osman I kuulutas end Seldzukkide riigi valitsejaks. · Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu- Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni. · Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (Ýstanbul), mille Osmanid vallutasid 1453. aastal. Valitsemine · Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383. aastast sultani tiitlit, Osmanite riigi esimesed valitsejad kandsid bei tiitlit. · Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I. · 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi iseseisvussõja järel kuulutati 1923. aastal välja praegune Türgi Vabariik. Haarem
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel al...
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltööd...
kuhu viikingid rajasid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandia. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki Venemaad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Viikingid etendasid ka tähtsat rolli Vana- Vene riigi tekkes. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja seal edasi Vahemerele. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944
töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõnedneist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest)ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid
Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega
lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi
Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud
11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude
................7 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 8 Sissejuhatus. Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp. Karpkala on kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu. Bioloogia. Süstemaatiline kuuluvus. Karpkala on karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ) kuuluv kala. Välimus, iseloomulikud tunnused. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset
4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. (lisa2) KLIIMA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
