Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen
Kus elavad piisonid Piisonid elasid Põhja-Ameerikas preeria aladel. Tänapäeval on neid igal pool maailmas loomaaedades kus võivad elada kuni 50 aastaseks. Vabas looduses on neid rohkem Aafrikas ja Ida- Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe
Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turvas" (värsslugu, 1950) "Veskilaul" (värsslugu, 1959) aastal Vanemuises) "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, lavastati Vanemuises 1974, 1983) esmatrükk valimikus "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986) "Lastenäidendeid", 1977) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969)
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude
Selle laulu muusika kirjutas Felix Bernard ja sõnad Richard B. Smith. Eestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja eesti keeles on seda laulu esitanud Birgit Õigemeel, Karavan, Meie Mees, Noorkuu, Kare Kauks. See laul on kirja pandud Londonis, Central Pargis. Laulu kirjutaja kujutas ette, et pargis on lumemehed ja seal sajab paksu lund. Ta pani oma mõtted kirja ja siis saigi sellest laul. Laulu sõnad loovadki maagilise nägemuse lumest jõulude ajal koos traditsioonilise lumemehe ehitamisega. Läbi aastakümnete on seda laulu salvestanud üle kahesaja erineva artisti. See on üks populaarsemaid jõululaule.
◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raskesti lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaha platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ning ajaline võit on märgatav. Samuti vähenevad kulutused raketisele ning puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele.
Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond
Kärbse talv Sügise möödudes lund hakkas sadama, varsti kattis maad valge lumevaip, talveunne end hakkasid mõned, siis sättima, vaid mõnel pool märgata laike veel tumedaid, langeb ja langeb ikka seda lumekest Jukul ja Mannilgi põsel nüüd jumekest, lahtise akna all istun ja mõnulen, karget talveõhku sisse ma hingan valge lume taustal kiikan siis naabri rõdule, seal lumest seinale visatud suur ring on. Mõtlen, mis tähendab see ring seal, mõtlen ja mõtlen, kuid ikka ei tea, mõtted olid otsas, kui järgmine päev ma kohtasin naabrit, kes sosinal seletas, et tervel eelmisel ilusal päeval ta oli istunud aias ja lumepalle veeretas ringi oli ta seinale pallidest loopind seal kui tüütut kärbest märkas maja voodri peal. Kärbes see lendas ja lendas ja lendas ringiratast ringi ta lendas,
Inuitid e. Gröönimaal elavad eskimod on Gröönimaa pärisrahvaks, nad on väikest kasvu ja tõmmud. Praegu leidub ligikaudu 100 000 inuiti keele kõnelejat kolme eri tähestikku ladinat, kirillitsat ja kolmandat, spetsiaalsete tähemärkidega süsteemi, millel on lisaks kuus regionaalset versiooni. Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast.
Porsumine- keemiline murenemine, põhj. peamiselt vesi ja selles lahustunud ained. On ülekaalus niisketel aladel. Karst- nähtus, põhj. pinna- ja põhjavee keemiline ja meh. Toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kip, sool vm). Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus
Kiudbetooni eelised: · Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll jne · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav.Kulutused raketisele vähenevad. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid.
aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, tutttihaseid, sootihaseid, sinitihaseid, sabatihaseid. Kõik nad turnivad osavasti okstel, ripuvad kasvõi pea alaspidi. Iga puu ja põõsas uuritakse läbi äkki on kusagil mõni putukas peidus. Söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Nimetus tihane ja kõik selle variandid tiane, tiha, tihake, tihalane, tialane on sõnad, mis annavad edasi linnu häälitsust.
Oli lõppenud tavaline päev ühes väikses maakodus. Öö oli rahulik, lumi kattis maad ja taevas võis näha tuhandeid tähti. Maja oma lumest mütsi all nägi välja nagu oleks postkaardilt maha joonistatud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostus riidekapist veidrat norinat. See imelik hääl äratas ema. Ta puges voodist välja ning avas kapi ukse. Ja siis ta kiljatas! Kapist vaatasid vastu kaks helendavat silma. Silmade omaniku näha ei olnud. Ema läks lähedamale ja vaatas kes seal on, seal olid kaks kummalist last. Neil olid suured silmad, tuttmüts ja neil oli kaasas väga suur kohver
kasvu, kõrvaldatakse basseinivee filtreerimisega. Hooldaja peab tagama, et filter oleks korras ning filtreerimine kindlustaks vee läbipaistvuse ja selguse. NÄIDE: Tõime kausiga tänavalt lund. Toas sulas lumi veeks. Valasime sulanud vee läbi paberfiltri klaaspurki, osa vett jäi kaussi. Vaatlesime filtrit pärast kurnamist. Võrdlesime filtreeritud ja lihtsalt sulanud vett. Järeldused: paberfiltril ja otse lumest sulanud vees olid prahiosakesed. Lumest sulanud vesi on saastunud. Sellist vett ei tohi juua. Filtreerimisest üksi vee puhastamiseks ei piisa. Joogivett puhastatakse erilistes puhastusseadmetes ( vee destilleerimine jms.). Destilleerimine-vedeliku eraldamine kahusest aurustamisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel(kondenseerumisel) Desinfitseerimine See, et paljud haigused võivad levida veega, see tähendab ka joogiveega, pole tänapäeval enam mingi uudis ega saladus
Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada
või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonants nähtus- kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.(kiikumine, auto lumest välja lükkamine) Laine- võnkumiste edasikandumine ruumis .(kannab edasi energiat ja laine tekitamiseks peab olemas olema keskkonna tasakaaluasend, mida häirida saab. Ristlaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Pikilaine- laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Peegeldumine- laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine- lainete levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul.
Viimsel hetkel tulnud pääsemine. Küsimused artikli põhjal. Kus elavad piisonid? Ameerika piisonid elavad Põhja-Ameerika rohtlas, preerias. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise kasvatavad. Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning
M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 U mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad S veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. M A PILVEDE KOOSTIS: A a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, T kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad U veepiiskadest, lumest, rahest, jt
muuta. Kiudbetooni eelised · Tavaarmeeringuga seotud kulutused ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. · Ehitusprotsessi lihtsustamine ja kiirendamine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe-, ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine.
Ilm oli fantastiline kui mägedesse jõudsime. Peaaegu kõik valisid laskumiseks järsu nõlva sest keegi ei tahtnud teistest kehvem olla. Ehk oleks mõni pidanud ettevaatlikum olema sest kõik pole ju ühesuguste võimetega? Kukkumisi oli aga midagi ei juhtunud. Nägime juba päikest loojumas aga öömajale ei tahtnud keegi veel jääda. Pidime siiski kiirustama sest õhtusöök ootas ja väsimuski andis natuke tunda. Puhastasime kämpingu juures suusad ja ka endid lumest ning viisime suusavarustuse kuuri. Oli see mõnus rahulolu imeilusast kordaläinud päevast või koduigatsus kuid kõik olid söögilauas teetassi taga istudes kuidagi vaikseks jäänud. Mina kujutasin ette et olen kodus oma pehmes soojas voodis kuid ema on veel teises toas üleval sest tal on alati palju tööd. Lõpuks said vist kõigil oma mõtted mõeldud. Tõusime üksmeelselt lauast ja läksime tubadesse. Jõudsime mõttes veel homsed suusaplaanid ära teha siis võttis uni võimust.
Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka
Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks). Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis).
Külmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt
Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis. Nüüd tatsata võib jalad villi. Kõrgel taevas paistis päike, Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea.
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud
rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted. -Langrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tagajärjel tekivad rannavallid. *Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et: -setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi. -liustikujääst -tulvast -vihmast -sulanud lumest **Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub:
sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese taimestikuga kaetud kohad. Aprillis liiguvad lumepüüd oma talvitumispaikadest kõrgemalasetsevatel aladel paiknevatesse pesitsuskohtadesse. Kõigepealt lendavad kohale isaslinnud ning hõivavad territooriumid. Kõige meelsamini otsivad nad hea nähtavusega kohti, et oleks võimalik märgata oma võistlejaid ning üle lendavaid emaslinde. Pesas on harilikult 6-9 muna. Umbes 3,5 nädala möödudes kooruvad munadest pojad
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd )
· Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimine · Väikekiskjate (eelkõige kährik, rebane, mink) küttimine; · Vareste ja ronkade küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole
Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud.
" Rebane vastab:" mul on sõber vares ,ta võib sind lendama õpeteda ,aga enne seda kui ma varese kutsn peame kõhud täis sööma." Rebane andis linnupojale söökiks liha aga linnupeog seda ei tahtnud . Rebene küsis:" mida sina siis sööd?" Linnupoeg vastas:" ma söön teri, marje ja usse. Nad läksid otsima ja leidsid seda ,mida tahtsid. Siis kutsus rebane varese ja vares hakkas teda lendama õpetma ,aga ta ei saanudki lendamist selgeks .Seepeale rääkis vares linnupojale jõuludest ja lumest ja ütles:" et jõulude ajal tuleb soovida midagi ja see võib täide minna ." Ja linnupoeg mõtles ,et võiksgi soovida midagi ja ta soovis ,et ta oskaks lennata ja et tema vanemad tulekisd tagasi . Paar päeva läks mööda ja olidki jõuldu käes ja linnupoeg ärkas oma pesast üles ja mõtles ,et läheb rebase juurde ja hakkas pesast alla hüppama proovis tiibu liigutada ja järsku ta lendas ja kui ta rebase juurde jõudis olid seal tema vanemad
Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 7080 cm sügavuselt, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega. Eesjalgade sõrad on terava serva ja nõgusa pinnaga ning muutuvad talvel laiemaks.
toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvadkokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Jaanuaris sünnib emakarule tavaliselt 2 3 poega. Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu
Tallinna Pedagoogiline Seminar Tervisesport noorsootöö osana Mäesuusatamine Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Mäesuusatamine · Sissejuhatus · Ajalugu · Võistlused · Spordiala tublimad (mehed, naised) · Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E ...
pinnasvesi maapinna lähedane. Savikad pinnased; 27. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 28. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 29. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 30. Mis on kate
Trepikojavanem hoolitseb, et kõik oleks korras ja ei oleks midagi katki. Vahepeal toimuvad ka koosolekud, kus me arutame, mis tuleks ettevõtta, et kortermaja turvalisemaks ja ilusamaks muuta. Juba vanast ajast on inimesed kokkuhoidnud, et ellu jääda, kuna siis olid palju raskemad elu tingimused. Tänapäeval peaksid ka naabrid ikka üksteisele toeks olema ja aitama üksteisel autorehvi vahetada, kui katki on läinud või talvel autot välja lükata sügavast lumest. Ma arvan, et Eestimaa inimesed peaksid rohkem kokkuhoidma.
Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades kvaliteetset halli, et luua spetsiaalne talve atmosfäär. Lume kujutamine oli põhiliselt Põhja-Euroopa teema. George Henry Durrie Thomas Cole Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia VI, Tallinn “Valgus” 1992
1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1. Tetraetüülplii kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete tulemusena biolagunemise tagajärjel formeerunud trimetüül ja etüültina leitud Alpi ja Gröönimaa lumest ning Prantsuse veinidest ANTROPOGEENNE TEKE 3. Närvigaasid Sisaldavad fosfori ja arseeni orgaanilisi ühendeid Konteinerite leke ja terrorismi oht (sariin) 4. Põllumajandus Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse herbitsiididena 5. Silikoonid LEVI VÄLIKESKKONNAS
tuhk tuff) Elbrus oli kõige aktiivsem umbes 225 000 170 000, siis 110, 000 ja 000-70 kuni 30 000 aastat tagasi. Kas vulkaanipursked ja 6200, ja 4500, ja 2500 aastat tagasi. Volcano järk- järgult vastu praegusel kujul. Vähe on kohti Maal on säilinud vulkaanid, mis on nii ilus, "klassikalise" koonilise kujuga, nagu see on tavaliselt kraatrid on väga kiire protsesse erosiooni ja hävitamine igasuguseid.Kunst Elbrus säilitanud oma mantlit lumest ja jääst, mis ei sula isegi suvel, mille "valge kübara" vulkaan nimega Väike Antarktikas Elbrus asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus Karatsai-Tserkessia ja Kabardi-Balkaaria piiril. Elbrus on 5642 meetrit kõrge. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit. Tipus on Elbrus kaetud igijääga. Elbruselt laskub 22 liustikku, mis toidavad Baksani, Kubani ja Malka jõge (kõik Venemaal). Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne umbes 2000 aasta eest.
paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Elukoht: Eskimod elavad suvel nahktelkides ja talved saadetakse mööda omapärastes lumest onnides, mida nimetatakse igludeks. Iglusid kütab ja valgustab kivist lamp, mis tarvitab kütteks loomade rasva. Sotsiaalsed suhted: Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid
· Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus. Talle kutsuti appi rehepapp, kes oskas alati anda nõu. Hingedepäeval köeti sauna ja pandi sinna ka laud. Kõik hinged tulid sel päeval oma kodudesse. Peaaegu igas majapidamises oli kratt, rehepapi oma oli juba väga vana. Kuid Hansu kratt oli lumest. Tema kratt ei teinud tööd ega midagi, vaid pajatas Hansule lugusid rüütlitest ja printessidest. Kui kratt ära suri ja Hans oli just igaöisele mõisa noore parunessi vaatamisele läinud, keda ta hullupööra armastas tuli vanapagan, Hans ütles talle ,et kratt sulas ära ning seejärel vanapagan murdis ta kaela ja võttis ta hinge. Külas suri ka nõid, kui ta oli muutnud end Räägu Reinu aia juures sitaks ja Rein ta rehaga läbi torkis. Ühel öösel kui katk
Reeglina tuleks õõnespaneelid vuukidesse vastavalt vuukide sarrustamise skeemile sarrusvardad ja 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu paigaldada otse transpordivahendilt. Standardlaiusega vuugid betoneeritakse. Enne sarruse paigaldust puhtastatakse vuugid kaitsepiirded, ohutusvõrgus jt. analoogsed kaitsevahendid. Kui töö õõnespaneelide tõstmiseks kasutatakse kahe haaratsiga sinna sattunud prahist, talvel lumest ja jääst. Sarruse õige asendi laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks tõstetraaversit. Haaratsid on varustatud paneeli alt läbipandavate tagamiseks kasutatakse fiksaatoreid. anda töötajale ohutusvöö või –rakmed ning kinnitada need ohutuskettidega
Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt
Tema viimast maalimishooaega nimetatakse punaseks perioodiks, sest ta võttis kasutusele mahlakamaid toone. "Tuuleiil", "Madame Monet pojaga" "Tualett" "Akt päikesevalguses" "Püha Markuse väljak Veneetsias" Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma. "Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris
4. jääkoorik vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga 5. külmakergitus esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle 10 kraadi ja öösel külmub läbi. Tulemusena taimed rebitakse mulla seest välja ja taimed hukkuvad. Kui märkate, et hakkab tekkima midagi sellist, tuleb põld ruttu rullida 6. Lumiseenehaigused 2009/2010 esines seda rohkesti. Lumi tuli kiiresti maha, kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen. Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4
Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised magavad,et asuda tööle,tagades meie turvalisuse,pühkides ning puhastades kõnniteid lumest,eemaldades jääkihi teedelt,eemaldades paksu lumekihi katustelt-seda kõike,et meil oleks mugav ja turvaline kooli minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma eelarvamused unustada ning teadmiseks võtta,et morni ilme ja ära väsinud jope taga võib peituda sõbralik ning heatahtlik inimene. Sellist ükskõiksust ning pinnapealsust võib leida ka koolis
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja. Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme ,,kõnnivagu". Pabulad Põdra ekskremendid. Pabulatest sammuti. Kaks kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on enam kiudaineid, süüakse ju oksi ja seda on näha.
remondiga . Töökoda oli natuke sassis aga vajalikud tööriistad paistsid et on olemas ja tööd sai teha. Töökoja kütmiseks kasutatakse gaasi selleks on ka eraldi katlamaja töökojas. Ventilatsoon oli töökojas ja kontori ruumides eraldi ja töökoja ventilatsooni filter mis pidi kiiresti mustaks saama pidi ka tihti vahetama.Töökoja seintel oli tuleohutus varustus, mis peab olema igas töökojas. Parkla Hoone taga ja kõrval asub parkla, mida hoitakse lumest puhtana bobcatiga. Parklas seisavad hetkel mitte töös taksod ja ka avariilised taksod, sel hetkel seal käisime oli neid seal kaks ja need olid maja taha peidedud. Avariilised taksod on varuosadest puhtaks tehtud. Parkla nurgas seisid vanad rehvid ja summutid, mis ilmselt ootasid ära viimist jäätmejaama. Parklas asub ka veoauto Volvo , mis on ümber ehitatud, et saaks sõiduautosi vedada, selle otstarbeks oli ka Volvo kõrval treiler. Parklas oli Honda, mis oli seest põlenud
annaabi.ee 
