2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe keskjooks on maastikukaitseala, sest seal on liivakivipaljandid, Narva jõgi Pikkus 75 km ja
Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus),
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi
Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed?
· Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini · Pindala 373000km2 , keskmine soolsus 6-8 (promilli) 6. Jõed: vooluveekogu, voolusuund kõrgemalt madalamale. · Vesikonnad: 1) Soome laht jõed voolavad paralleelselt,suhteliselt vähe lisajõgesid,paljudel nendest esinevad joad,voolavad lubjakivises sängis 2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused 3) Peipsi,Pihkva vesikond ülemjooksul hästi
· kulud katab veetarbija PROBLEEMID · Väävelvesiniku sisaldus H2S, mädamuna lõhn. · Fluoriidid, otsene mõju tervisele. Peamised probleemid Lääne-Eestis, Haapsalu norm 1,5 mg/l. · 4 mg/l fluoori sisaldus vees on kahjulik täiskasvanule, lastele juba 1,5-2 mg/l. · 0,4-1,2 mg/l on hammastele kasulik. PÕHJAVEEVARU KASUTAMINE · Kinnitatud varu on 500 000 kuupmeetrit · 90-ndate alul kasutati 490 000 kuupmeetrit · Praegu 140 000 kuupmeetrit VESIKONNAD · ida-Eesti vesikond · lääne-Eesti vesikond · koiva vesikond VEEMAJANDUSKAVAD eesmärgiks on säästev areng, sisaldab ülevaadet olemasolevast olukorrast, probleemidest ja nende lahendamise viisidest. HEA SEISUND 2015 pinnavee hea seisunud- ökoloogiline ja keemiline seisund põhjavee hea seisund- kvantitatiivne ja keemiline seisund kaitset vajavad alad- eesmärkide saavutamine bioindikatsiooni kasutamine! VESI JA PLANEERIMINE
· Valik normi järgi objektide kajastumine arvestab seda tüüpi objektide tihedust kaardiosas · Kvantitatiivsete parameetrite üldistamine vähendab kaardil olevate objektitüüpide hulka asendades konkreetsed väärtused klassiväärtustega 4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7
· Valik normi järgi objektide kajastumine arvestab seda tüüpi objektide tihedust kaardiosas · Kvantitatiivsete parameetrite üldistamine vähendab kaardil olevate objektitüüpide hulka asendades konkreetsed väärtused klassiväärtustega 4. Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni: · Eesti maakonnad · Eesti põhikaardi lehed · Eesti vesikonnad 5. Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid, mille kaudu neid iseloomustada saab: · Asukohatäpsus viga meetrites · Ajakohasus kuupäev · Loogiline õigsus vastuolude puudumine · Täielikkus puuduvate objektide määr 6. Hierarhilise andmebaasi puhul.. · On igal alama klassi olemil ainult üks ,,ülemus" · Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi 7
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km²
Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti -- u. 20003000 aastat tagasi. Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150. Klindist lõuna poole, kus aluspõhjaks lubjakivid, on sagedased karstinähtused. Viitna mõhnastik ja järvestik
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Veemajanduskavaga põhjaveekvaliteedi, hulga ja reziimi ehk vee seisundi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna hõlmatavad vesikonnad ning alamvesikonnad nimetab ja vesikondade veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava koostamist ja täitmise kontrolli korraldab Keskkonnaministeerium. Veemajanduskava koostamist finantseeritakse Keskkonnaministeeriumile selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud rahast. Veemajanduskava täitmise tagab vee erikasutaja. (Veeseadus, 1994) Alamvesikondade veemajanduskavad kinnitab ning põhjaveekogumite ja veekogude
Ülemjärvelt läänes kuni Ontario järveni idas.(4) Kõik viis järve on liidetud jõgedega omavahel ja Saint Laurenty jõe kaudu toimub vee äravool Atlandi ookeanisse. Seega see järvede rühm omab mere tunnuseid: lainelisus ja kauge horisont, mistõttu nimetatakse seda sisemereks (inland sea)(5). Omakorda kogu vesikonda saab jagada igat järve alam- vesikondadeks (vt. Joonis 2) Joonis 2 Suur Järvistu alam-vesikonnad (6) 4 1.2. Batümeetria Michigani Huroni Ontario Ülemjärv Erie järv Kokku järv järv järv Keskmine
24. Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel. 25. Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27. Eesti jõgede veerežiim- kaks madalvee perioodi (suvine, talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene). Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused. 28
vesi ei segune. · Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu. · Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. · Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. 25. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises Eesti territoorium jaguneb nelja vesikonna vahel Peipsi järve-Narva jõe vesikond Soome lahe vesikond Väinamere-Liivi lahe vesikond Saarte vesikond Et Narva jõgi on piiriveekogu, tuleb tunda ka piiriveekogul liikumise korda. Põhja-Eestis on palju veerohkeid ojasid ja jõekesi, aga seal on palju kärestikke ja astanguid, mis käivad algajale üle jõu
Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Jõevähk on morfoloogiliselt vähevarieeruv ega moodusta selgeid alamliike. Jõevähk elutseb ainult magevees ning ta geograafiline levik hõlmab Euroopa mandri kesk ja lääneosa (Läänemere ja Põhjamere lõunakalda vesikonnad ning Doonau jõgikonna keskjooks). Sissetoodud liigina elutseb ta Taanis, Rootsis, Briti saartel, Portugalis ja Marokos[1, 2]. 2. Muud jõevähklased Peale jõevähi elab maailmas üle 500 liigi mageveevähi, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis. Jõevähk on ainus kohalik vähiliik kogu Baltikumis, aga Leedus ja Lätis on tema kõrval levinud veel Euroopa päritolu kitsasõraline vähk ning Põhja- Ameerikast toodud signaal- ja ogapõskne vähk
reziim on paranenud), tagajärg - kalade suremus Vetikamürgid Eralduvad veeõitsengul, vetikate suremisel Vetikamürkide mõju - * NH3 vabanemine kõrge pH juures (ammoniaak on kaladele mürgine, sageli kaasneb kalade suremine); vetikate enesemürgistus Veevoolu vanus - arvestuslik aeg, mis kulub kindlal veehulgal jõudmiseks teatud kaugusele jõe lähtest; mida pikem jõgi seda vanem on veevool jõe suudmes. Vooluhulk - veehulk, mis voolab läbi jõe ristlõigu ajaühikus (l/s, km3/aastas) Vesikonnad Eestis - 1) Lääne-Eesti vesikond 2) Ida-Eesti vesikond 3) Koiva vesikond; alamvesikonnad: ) Viru;2) Peipsi;3) Võrtsjärve;4) Harju;5) Matsalu;6) Pärnu;7) Läänesaarte;8) Pandivere põhjavee. Nimetage Eesti pikemaid jõgesid - Võhandu jõgi - 162 km, Pärnu jõgi - 144 km,Põltsamaa jõgi - 135 km,Pedja jõgi - 122 km,Keila jõgi - 116 km,Kasari jõgi - 112 km,Piusa jõgi - 109 km, Pirita jõgi 105,Emajõgi - 100 km,Navesti jõgi - 100 km Millised jõed Eestis on suurima valgalaga
Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu)
23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.??? Valgala maa-ala, kust veekogu või selle osa saab oma vee (toitub), näiteks Pärnu jõe valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana)
Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine. Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. 25.Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises Põhja-Eestis on palju veerohkeid jõgesid ja ojasid, aga seal on palju kärestikke ja astnguid, seega matkadeks peaks algul valima veidi leebema jõe, nt terve Pärnu jõe vesikond, Võhandu, mõni osa Pirita jõest. 26.Eesti jõgede veerežiim Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene)Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt
Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII. Jõed 1. Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed. Jõe osad Lähe- jõe algus Ülemjooks- kiire vool, Keskjooks- vool rahulikum Alamjooks- vesi voolab aeglaselt Lisajõgi- põhijõega kokku saav jõgi Harujõgi- Jõeosa, mis hargneb põhijõest. Eesti jõed ning vesikonnad: Soome lahe, Liivi lahe, Narva-Peipsi, saarte. Voolurežiim Eestis on pigem aeglase vooluga jõued. Sõltub toitumisest, kliimast ja pinnamoest. MÕISTED Jõesäng- oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg- voolutee terass,- lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda sälkorg-ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks moldorg- Ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja
Mõisted veelahe Küsimused 1. Kuidas jaguneb Euroopa erinevate vesikondade (Atlandi ookeani, Põhja-Jäämere ja Kaspia) vahel? 2. Nimeta suuremad Euroopa jõed. 3. Kus asub Doonau jõe lähe? Milliseid riike jõgi läbi? Milliste riikide pealinnad asuvad Doonau kaldal? Milliste riikide piiriks Doonau on? 4. Nimeta suuremad Euroopa järved. 5. Too näiteid, kuidas inimesed on Euroopa veevõrku muutnud. --- 80 3.6. Eesti jõed ja järved ((Kaart: Eesti vesikonnad)) Eesti vesikonnad Narva-Peipsi vesikond 15 620 km2 Väinamere-Liivi vesikond 14 468 km2 Soome lahe vesikond 9942 km2 Saarte vesikond 4140 km2 Eestis ei ole Euroopa mõistes suuri ega sama veerikkaid jõgesid. Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. Pandivere kõrgustiku keskosas puudub selle ala karstilisuse tõttu jõgedevõrk peaaegu täielikult. Tihedam vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonna aladel.
Pinnamoest Eesti jõed -väikesed -üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid -veetase kõigub aastas 2-4 meetrit. Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti neli vesikond -Saarte veekogud -Väinamere-Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Peipsi järve vesikond Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 10km pikkuste jõgedevõrgu keskmise tiheduse järgi järjestuvad vesikonnad (kahanevalt): -Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Narva-Peipsi vesikond -Saarte vesikond -kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, kus vooluvesi puudub 1375 m 2 suurusel maa- alal. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10. Pikim jõgi – Võhandu jõgi – 162km, siis Pärnu jõgi 144km, järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: ülem- ja keskjooksul on lang
m ning Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus hakkasid kujunema terrassid. Liustiku edasise taandumise ja Peipsi jääjärve veetaseme languse tagajärjel tekkisid sügavad (33–45 m) orud. See protsess kulges väga kiiresti ning umbes 200–300 aasta jooksul olid orud oma põhijoontes välja kujunenud. Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Eesti vesikonnad Tervikuna asub kogu Eesti Läänemere vesikonnas. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere – Liivi lahe veelahe. Eesti piiresse jääb ka ligi pool Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvast Peipsi järvest ning 34,1% selle vesikonnast (kogu vesikond 47 800 km2). Et Peipsil on Narva jõe kaudu väljavool merre, siis on mõeldav käsitleda Narva jõge ja Peipsit ühise Peipsi järve – Narva jõe vesikonnana. Jõgede hüdroloogiline uurimine
annaabi.ee 
