Kuidas mereveest joogivett saada? Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidiselt osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu. Rakendades soolalahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema poolläbilaskva membraani puhtasse lahusesse. Destillatsioon seisneb vee aurustamises ja saadud veeauru konde...
Vesi Vesi · Vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vesi on kõikjal meie kõrval ja me ise koosneme suures osas veest. Paljudele loomadele on vesi elukeskkonnaks ja ka meile endile meeldib palaval suvepäeval end vette jahutama pugeda Merevesi · Maakeral ei saa olla merd, mis · koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Vee ringkäik looduses · Kõrgemale tõustes veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · Päike soojendab maad, kui ka vett.
M = J × => J = = => 0 = => = = f => J = M × t t t f × J= = Hs Vastus J = Hs Ülesanne 4 = 250MN/m = × 3 kg m 3 = × 3 kg m 3 2 g = m s l- Lahendus d 2 F max g = F = mg - F => F = mg - F S S F = lSg ( teras - merevesi ) => m = teraselS => FA = merevesi glS => lSg ( teras - merevesi ) 250 ;l = 3,76m g g ( teras - merevesi ) 9,8(7,8 × 10 3 - 1,03 × 10 3 ) Vastus : l = 3,76m Ülesanne 5 r = l = 80cm = 0,8m g = 9,8 m/s 2 T -? Lahendus : l 0,8 T = 2 = 2 = 1,79 s × × g 9,8 Vastus : T = 1,79 s
Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00). Peaaegu sama soolased on Väinameri ja Riia laht. Soome lahe vesi on märgatavalt magedam. Eestist lõuna pool on merevesi palju soolasem. Läänemere süvikute vesi meenub vaid Põhjamerest tulevate korrapäraste sissevoolude mõjul.Läänemere lõunaosas on põhjalähedane soolsus ligikaudu 160/00, Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00.
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
Araabia ja Iraan. • Iisreal, Türgi, Küpros ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Näiteks: puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstused. • See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse lääneriikidesse. • Kõige populaarsemad turismimaad on Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael. EGIPTUSE TURISM • Üks kauneimaid sukeldumispaiku planeedil Maa • Mõistatuslik ajalugu, soe merevesi, imeline Punase mere veealune maailm ja suur valik puhkusekuurorte. • Väga liigirohke floora ja faunaga Punane meri asub India ookeani loodeosas. Merevesi on seal soolasem kui ookeanis. TÜRGI TURISM • Ideaalne koht suvemõnude ja merenautijate jaoks. • Türgi rannajoon on väga liigendunud, mistõttu seal asub palju ujumiseks ja merega seotud aktiivseks tegevuseks sobivaid lahtesid. • Sellel maal on väga rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand
Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga
põlvkonnad või viia metsad koguni hukuni. Õnneks on hakanud levima nii nimetatud ,,roheline mõtteviis" ning laiema pilguga maailmale vaatavad inimesed lähevad sellega aktiivselt kaasa. Metsade majandamine nõuab küll väga palju hoolt ja vaeva, kuid mina leian, et Maa on seda väärt! Elu eksisteerimiseks hädavajalik on lisaks hapnikule ka vesi, milleta inimene kaua ei ela ning loodus ei eksisteeri. Inimesele on oluline puhas põhjavesi, kuna merevesi ei kõlba ei joogiks, ega ka söögi valmistamiseks. Juhul kui põhjavesi reostuks näiteks inimtegevuse tõttu sinna sattunud lisandite mõjul, oleks reostust väga raske kõrvaldada, aga inimesele ei oleks enam puhast joogivett. Kuid samas ei mõtle keegi midagi ära visates, et ehk võib selle tõttu minu elus konkreetselt midagi muutuda. Tähtsat rolli, looduse eskisteerimiseks, mängib ka merevesi. Merevesi on elukeskkonaks, inimesele tähtsatele loomadele, kaladele ning taimedele
1 m(CaCO3) = 0,8036mol*100g/mol = 80,36g Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O n(Ca(OH)2) = 25g/74g/mol = 0,3378mol m(CaCO3) = 0,3378mol*100g/mol = 33,78g m(H2O) = 0,3378mol*18g/mol = 6,08g Peale reageerimist süsinikdioksiidiga segu kaalub: 10g +80,36g + 33,78g + 6,08g + 20g = 150,22g CaCO3 kaalub kokku: 20g + 80,36g + 33,78g = 134,14g %(CaCO3) =(134,14g/150,22g)*100% = 89% 4. Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui palju keedusoola on võimalik saada 2 m3-st mereveest, kui tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod kristallisatsioonil on 35%? Lahendus: m(merevesi) = *V = 1,18 g/cm3*2000000cm3 = 2360000g m(soolad kokku) = 2360000g*0,24 = 566400g Kaod kristallisatsioonil on 35%, seega saagis on 65% m(soolad kokku)65% saagisega = 566400g*0,65 = 368160g m(NaCl) = 368160g*0,8 = 294528g = 0,29t 5
Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis mõjuvad ökosüsteemile laastavalt. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest ja sellest kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui naftatankrid ning teised laevad oma risu jätkuvalt merele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka
Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett. Allikad Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga jääb liiga külmaks Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus Allikavee suurtootmiseks vähene Jõevesi Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Võib esineda reostuse ja nakkusoht
ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest, kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega ka toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui suurednaftatankerid, samuti ka teised laevad oma risu jätkuvalt avamerele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka
lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lääne-Sotimaa *Põhja -Iirimaa *Island *Gröönimaa Fjordrannik
säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September Oktoober Päev 20o 25o 30o 33o 33o 28o 25o
Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma...
Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune? - Kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimite, lahustab see väikeses koguses mineraale, kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 6. Millest sõltub merevee temperatuur? - Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7
Enamlevinud testi puhul lastakse teatud kogusel veel voolata tsemenditükile, kus jälgitakse selle imendumist läbi proovi. Tulemused näitavad, et mida kauem betooni niisutada, seda paremad on tema lõppomadused. Katsetades antud mõõtmisi reaalses situatsioonis, tulevad mängu hallitustegurid, mis muudavad tulemuste võrdlemised raskemaks. Betooniomaduste halvenemine Üldiselt võib mõjutegurid jagada kaheks: 1. keemilised tegurid-sulfaadid, merevesi, happed jt 2. füüsikalised tegurid- tuli, jäätumine Teatud koguses kaltsiumsulfaadi lisamises tsemendile, parandab see kõvendumise protsessi. Teised sulfaadid nagu näiteks magneesium-, kaltsium-, naatrium-, kaalium sulfaadid võivad betooni, keemilisi reaktsioone tekitama, sattuda keskkonnast või näiteks veest, mida kasutatakse segu valmistamisel. Tagajärjena võib betoon aastatega murenema hakata. Et seda vältida, tuleks sulfaadirikastes piirkondades täita kindlaid ettekirjutisi
Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellegajoogivee mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine.
p= lahustunud * 100% / lahuse mass lahustunud= p * lahuse mass / 100% lahuse= 1)Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 200 grammis veel lahustada 50 grammi soola? lahusti=200g lahustunud=50g 50 * 100% / 250 =20% 2)Mitu grammi soola ja mitu grammi vett tuleb vtta, et valmistada 300 grammi 5% soolalahust? P= 300g 5% lahustunud= p * lahus / 100% = 15g lahusti = 300-15=285g 3) mitu grammi 8,2% lahust saab valmistada 32,9 grammist kaaliumnitraadist? Mitu grammi vett tuleb selleks vtta? P=8.2% lahustunud =32,8g =32,2g * 100% / 8,2% = 400g 4) 150g merevee aurustamisel ji jrgi 5,25g soola. Mitu protsenti soola merevesi sisaldab? lahus=150g lahustunud=5,25g 5,25 * 100% / 150 = 3,5% 5) on 0,9% vesilahus. Mitu grammi on 3 pudelis, kui 1 pudel on 500g? p= 0,9% lahuse= 500g lahustunud= 0,9 * 500 / 100 =4,5g 6)0,32 Kg viinamarjamahla sisaldab 46,5 g ssivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu protsenti on ssivesikuid ja valku lahus=320g m...
Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) ● Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust ja kihelust.
rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. KASUTATUD KIRJANDUS ·http://et.wikipedia.org/wiki/Fjordrannik ·http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik ·http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=fjordrannik&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads %2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Frannikud.ppt&ei=Jhd3T870 OOqw0QWQLTFDQ&usg=AFQjCNGq8 Af7M1R0RAz_8jOt4J0jhaaWg&cad=rja ·http://www.google.ee/search? q=Fjordrannik&hl=et&safe=active&prmd=imvns&bav=on.2,or.r_gc. r_pw.r_qf.,cf
maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Põhjavee taseme alanemine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul erinevad reoained. Reostusallikateks on: Väetised
Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda Massaua Akaba Tööstuslinnad lasevad oma ülejäägid merre Suuremad linnad ohustavad merevee puhtust, mis rikub korallide, kalade ja muude veeloomade elamistingimusi Kuurortlinn Bab el Mandebi väin, tähendab Pisarate väravat. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt või siis punast värvi tsüanobakterite nn õitsemisest. http://www.waterworld.ee/index.php?mid=230&id=172 http://www.elu24.ee/?id=37577&redir= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:A_large_blank_world_m ap_with_oceans_marked_in_blue.svg http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri Eneke
Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte. Seetõttu peame väärtustama loodust ja tehtud kahju heastama. Inimesed, kes eelnimetatud asjadest ei hooli, on sageli oma ebajumalaks valinud raha. Pidevalt raha teenides ja seda kogudes ei ole see enam vahend, vaid puhtalt eesmärk. Inimene läheb ahneks ning eemaldub teistest. Raha abil saab ta küll teised ära osta, aga lõppkokkuvõttes jääb ta ikkagi üksi. Sellist inimest aga
lämmastik omadused: · värvusetu · lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürg...
orgaaniliste jäänustest tekkinud suured fosiilsete kütuste (nafta, põlevkivi) lademed, mille põletamisel vabaneb süsihappegaas.Lämmastikuringe- lämmastik on oluline komponent valkude ja nukleiinhapete ahituses. Õhulämmastiku seovad ja muundavad mitmesugused bakterid: liblikõieliste juurtel mügarbakterid, aeroobsed mullabakterid. Osa lämmastikust seotakse õhus ka keemilisel teel.LÄÄNEMERILäänemeri on väga madal meri, tema keskmine sügavus on 55m. Põhjamerest tungiv soolane merevesi ning mandrilt valguv sademetena langenud merevesi segunevad Lääänemeres. Vee keskmine soolsus on 0,9 %. Jõgede suudmealadel on vesi mage. Vee madal soolsus, tõusu ja mõõna, merehoovuste puudumine ja mere madalveelisus soodustavad Läänemere talvist jäätumist. Läänemere keskosa on jäävaba.Isel. Vetikaid ning mille alusel moodustub vöönd?Sinivetikate vöönd, rohevetikate-, pruunvetikate- ja punavetikate vöönd. Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust
ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral. MAAILMAMERE SOOLSUS Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35% 0, kuid maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu.
rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ? Allikate teel. Ehitades salv- või
loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on
bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata. Vanni asemel võiks enamasti võtta lühiajalist dussi. Mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes. Piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Vee probleemid Eesis Põlevkivi kaevanudsed Põldudeväetamine Saartel tungib soolane merevesi mandrile Põhilised vee reostajad on vabrikud ja põllumajandus. Põjaveega hooletult ringikäimine Ei osata hinnata puhast vett. Vee probleemid mujal maailmas veepuuduse all umbes kolmandik maailma elanikest ehk üle 2 miljardi inimese. Mujal maades väheneb veekogude arv(järved, jõed) Idamaades levivad veega haigused , mis on surmavad. Vesi on väga must ja reostunud. Arenenud riikides on suurtööstused millekaudu reostub palju magevett.
Kui Alumiinium ja roostevaba teras kokku puutuvad tekib keemiline reaktsioon ja aluminium hakkab korrudeeruma, et vältida korrudeerumist siis kasutame erinevaid määrdeid ,et vältida alumiiniumi ja roostevaba terase kokkupuudet. Põhiline määre mida me kasutame on Teg-Gel. Kuna seilame suhteliselt soolases ja soojas keskonnas loputame jahti väga tihti magedaveega (Korra Nädalas), et vältida värvi kahjustust, mis omakorda aitab ära hoida korrosiooni teket. Kui jätta soolane merevesi värvi pinnale siis kuuma päikese käes see kuivab ära ja järgi jäävad soola kristallid, mis ajapikku söövad ennast kaitsvast värvikihist läbi ja paljastab metalli mis hapniku ja niiskuse kokkupuutel hakkab korrodeeruma. Kokkuvõtteks ütleks, et välitda korrosiooni teket laevas tuleb vältida erinevate metallide otsest kokkupuudet ja kui märkad korrosiooni tekimas tuleks selle likvideerimisega tegeleda esimesel võimalusel, et see ei leviks edasi ja suuremale alale!
2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole
madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed Madalsoo 57% Siirdesoo 12% Kõrgsoo ehk raba 31% Turba paksus Turba paksus Turba paksus paks, õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid
Kui palju vett oli anumas pärast keetmist? V: 41,4 liitrit 4. Kartul sisaldab 21% tärklist. Kui palju kartuleid läheb vaja 315kg tärklise saamiseks? V: 1500kg 5. Kolmnurga kõrgus on 27cm, mis moodustab 60% alusest. Leia kolmnurga pindala. V: 607,5cm 2 6. Ristküliku pikkus on 18dm ja laius on 12dm. Mitme protsendi võrra väheneb ristküliku pindala, kui pikkust suurendada 30% võrra, aga laiust vähendada 50% võrra? V: 35% 7. Merevesi sisaldab 4% soola. Kui palju magedat vett tuleb lisada 5 kilogrammile mereveele, et saadud segu sisaldaks 2,5% soola? V: 3kg 8. 3 liitrit 40%-list lahust segati 7 liitri 60%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? V: 54% 9. Et suurendada teatri sissetulekuid, tõsteti pileti hinda 15%. Osutus aga, et selle tulemusel vähenes ka teatri külastatavus 15%. Kas teater sai piletihinna tõstmisest kasu või kahju? Mitu protsenti? V: 2,25% kahju 10
2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Huvitavat teada... · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · Ainult 1% kogu maailma veeressursist on inimeste jaoks kasutatav. Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5 % merevesi. Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/search?hl=et&q=veekriis&lr · http://www.envir.ee/400371 · http://images.google.ee/images? hl=et&q=water&gbv=2 · en.wikipedia.org/wiki/Water_crisis · http://images.google.ee/images? q=oil+spill+on+sea&um=1&hl=et&lr=&sa=2
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted.
jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel meritähtedel ja muudel mereolenditel ei pruugi nii hästi minna.
PUHAS JOOGIVESI AGA MEIL ON JU VETT!? · Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. · Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima.
mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Väetised: Toimides väetisena ka meres põhjustavad kemikaalid vetikate vohamist Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku - surnud tsoonid Meredes vohavad sinivetikad mürgistused Mürgid: Merevesi sisaldab mürgiseid kemikaale: taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid Klooriühendid on tihti pärit paberitööstustest, kus neid kasutatakse pleegitajana. On oht, et merre satuvad ka radioaktiivsed ühendid, kui neid ei ladestata ettenägelikult Prügi: plastikrõngad, kuhu loomad-linnud võivad kasvõi peadpidi kinni jääda plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist:
on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on
Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks *Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks
Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Kasutatud kirjandus: Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970 Veepuhastamine Vett saab puhastada filtrimise teel. Väiksemat hulka vett ka keetmise teel. Ka poodides
Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas. Asub Vaikse ookeani rannikul. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacama kõrb võtab enda alla ligi 1500 km pikkuse maariba, pea kogu Tsiili põhjaosa. Seda on ju tublisti rohkem kui Tallinnast Moskvasse. Oma 400 000 km2 pindalaga mahub ta selgelt maailma esikümnesse. Atacama kõrb kuulub nn rannikukõrbete hulka, mille teke on otseselt seotud subtroopiliste antitsüklonite esinemisega. Atacama kõrb on väga kuiv, seda on nimetatud ka maailma kõige kuivamaks kõrbeks. Rannikul on mõnevõrra udu, aga vihma on harva. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Andide kõrgemas osas sajab suvel väheses koguses vihma j...
Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11
kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine
Piirneb idast Kamtsatka poolsaarega, kagust Kuriilidega, lõunast Hokkaidga ja edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared.
peale lõunat kuulsid pealtnägijad kõvasid pauke, mis olid tegelikult mahuti needid välja kukkumas ja selle terasest ääred lahti vajumas. Järsult, terve 9,5 miljonit liitrit siirupit lammutas terve Commercial Street’i 5-meetrise lainena. Laine ise oli väga hävitav, liikus kiirusega 56 km/h ja laine oli piisavalt tugev, et tõmmata maju üles nende vundamendilt. Siirupi koristamine oli väga raske, kuna värske vesi ei puhastanud tänavaid siirupist. Lõpuks mõisteti, et merevesi lõikab tahkunud siirupi ja oli võimalik voolikuga siirup kanalisatsiooni lasta. Kuigi abiks oli paljusid inimesi, võttis koristamine aega 80,000 töötundi(3333 päeva) The United States Industrial Alcohol Company hakkas koheselt süüdistama selle aja patuoinaid – anarhiste. Arvati, et nad saboteerisid mahutit ning paigaldasid pommi. Teine teooria väidab, et suhkrusiirup hakkas käärima, mis tekitas plahvatuse. Uurijad leidsid ka tõelise süüdlase, milleks oli väga halb ehitustöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
