Answers for the IPCC Summary. 1.Radiative forcing is a measure of the influence that a factor has in altering the balance of incoming and outgoing energy in the Earth-atmosphere system and is an index of the importance of the factor as a potential climate change mechanism. 2.The three main things that alter the energy balance of the climate system are the changes in the atmospheric abundance of greenhouse gases and aerosols, in solar radiation and in land surface properties. 3.The two sources for the increased concentration of CO2 in the atmosphere are production, distribution and consumption of fossil fuels and as a by-product from cement production. 4.The two main sources of methane pollution are agriculture and fossil fuel use. 5.Volcanic aerosols are not included to the list because of their episodic nature. 6.The world's oceans absorb more than 80% of heat. 7.The total 20th-century rise is estimated to be 0.17...
.......................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1.Kasvuhooneefekt.................................................................................................................19 3.2.Kasvuhoonegaasid........................................................................................................ 20-21 3.3. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel)..................................................... 21-22 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27
Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Viimase aja sündmused on näidanud viimaks massidele, et kliima soojenemine pole mingi teadlaste udujutt , vaid et tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0.74°C võrra ( IPCC: "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007). Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal (Kristjan Velbri ,,Globaalne soojenemine ja kliimamuutused" 07.02.2009). CO2 tasemed (IPCC; Globalwarming.com) Temperatuuritõusu põhjused.
Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonna- trendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Keeruline on luua ühtsett vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda, et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas. Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 6,4°C võrra.
mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab, kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Kliimasoojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Juhtivaks autoriteediks teadusmaastikul globaalse soojenemise alal on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change),ÜRO tegeleb Vaesus- Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Põhjustab terviseprobleeme. Tegeleb ÜRO Peaassamblee Human Rights Watch on pühendunud inimõiguste kaitsmisele üle kogu maailma. HRW teeb koostööd aktivistide ja ohvritega, et ennetada diskrimineerimist, hoida poliitilist sõltumatust,
Kliimamuutused Referaat Rakvere 2009 Kliimamuutused Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas...
about 0.8 °C (1.4 °F), with about two-thirds of the increase occurring since 1980.Each of the last three decades has been successively warmer at the Earth's surface than any preceding decade since 1850. More than 90% certain that most of global warming was being caused by increasing concentrations of greenhouse gases produced by human activities.In 2010 that finding was recognized by the national science academies of all major industrialized nations. Affirming these findings in 2013, the IPCC stated that the largest driver of global warming is carbon dioxide (CO2) emissions from fossil fuel combustion, cement production, and land use changes such as deforestation. Its 2013 report states:Human influence has been detected in warming of the atmosphere and the ocean, in changes in the global water cycle, in reductions in snow and ice, in global mean sea level rise, and in changes in some climate extremes. Initial causes of temperature changes Greenhouse gases
temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed. · Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks. · 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,45,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 13,5kraadist soojenemist. 19902000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui
temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed. Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks. 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,4-5,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 1-3,5-kraadist soojenemist. 1990-2000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud tööstusrevolutsiooni algusest 200 aasta jooksul 280 ...
idarannikul. Püsivate ning tugevate läänetuultega tõuseb meretase peamiselt Baltimaade rannikul, Rootsi idarannikul aga veetase alaneb ja tormide purustav mõju jääb tagasihoidlikuks. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. IPCC ennustab, et saja aasta pärast võib maailmameri tõusta 20- 60 cm. HELCOM See on lühend sõnast Helsinki Commission ehk Helsingi komsjon. Selle eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõikide reostusallikate eest, tehes koostööd Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsiga.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
aastate taseme. Kirjandus: Archibald, D. 2007. The Past and Future of Climate. http://www.warwickhughes.com/agri/pastandfuture.pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001. Synthesis report. IPCC. Cambridge University Press. EEA Briefing 1/2005 - Climate change and river flooding in Europe. http://www.eea.europa.eu/publications/briefing_2005_1 Eerme, K. 2007. Soe El Niño, külm La Niña. - Horisont, nr 3. http://www.horisont.ee/node/116 Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Kesk konnaopetus_2008.pdf Elken, J. 2009. Merehoovuste trikid. - Horisont, nr 1. http://www.horisont.ee/node/846 Hieb, M
Geograafia 1. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain).Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. 3. Iseloomusta riigi kuju. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. 4. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemik...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 3. Mageveega seotud probleemid Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine: sademed ja veeaur, üleujutused, põuad, lume- ja jääkatte paksus, mereveetase, pinnase niiskus, veevarude temperatuur ja kvaliteet. (Water Use in Europa..., 2010). Eeltoodu on mõjutamas otseselt või kaudselt üha suurema hulga maakera elanike elukvaliteeti.
siduda temperatuuri tõusu ülemäärase süsihappegaasi tekitatud täiendava kasvuhooneefektiga, atmosfääri ülemäärane süsihappegaasisisaldus aga tormiliselt arenenud tööstusrevolutsiooniga. Loodusseadused ja inimtegevus Niisuguse esmase hüpoteesi poolt ja vastu on olnud nii palju arvamust,et kaua ei julgenud teadusringkonnad midagi kindlat väita. Läbimurre toimus 1990. aastal,mil valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu IPCC, söandas ametlikult, kuigi ettevaatlikult deklareerida,et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale tajutavat mõju. Hoopis kindlameelsemaks muutus otsus aastaks 2001, mil väideti: “On olemas uued ja veenvamad tõendid selle kohta,et viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemise saab kirjutada inimtegevuse arvele”. Niisiis tuleb kasvuhooneefektist rääkides teha vahet loodusliku nähtuse ja inimtegevusest põhjustatud vahel. Nagu näha , on see väga keeruline,aga samal ajal ka
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Majandusorganisatsioonid Jaapan kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu: · WTO (Worlds Trade Organization) · APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) · IMF (International Monetary Fund) · IEA (International Energy Agency) · IAEA (International Atomic Energy Agency) · NEA (Nuclear Energy Agency) · WANO (World Association of Nuclear Operators) · WNA (World Nuclear Association) · IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) · APP (Asia-Pacific Partnership on Clean Development & Climate) · ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Tuntumad rahvusvahelised firmad · Hitachi · Toshiba · Mitsubishi · Matsushita · Sony · Nintendo · Electric · Honda · Suzuki · Subaru · Nissan · Toyota · Mazda · Canon · Fujitsu · Isuzu · Canon · Nikon · Yamaha · Sharp · Seiko
ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud teadlased arvavad, et nii Artika kui ka Antarktika päästmiseks ei ole veel hilja. Kuid selleks tuleks aeglustada CO2 emissioone juba sellel kümmnendil. NASA andmed näitavad, et Arktika igijää, mis tavaliselt elab üle suvise sulaaja, on 20042005 järsku 14% võrra vähenenud. Aruanne teatab: "Igijää
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid...............
inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents (COP 2015); Jõustus, kui ratifitseeris 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid vähemalt 55% ülemaailmsest emissioonist (4.11.2016). IPCC (Intergovenmental Panel on Climate Change) valmistab ülevaated kliimamuutuste olukorra kohta. Ei teosta ise uuringuid, vaid kogub kokku ja analüüsib saadaoleva info (uuringud, artiklid, jms). PARIISI KOKKULEPE: 180 riiki ratifitseerinud; Hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga; Vajadus peatada heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades et see võtab kauem aega arengumaadel.
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Kasvuhoonegaasid kasvuhooneeffekti põhjustavad gaasid (CO2, metaan, kloororgaanilised (CFC) ühendid, osoon jt.). Kõige ohtramalt atmosfääris esinev lisandgaas on süsihappegaas. Kokku on kasvuhoonegaasidena arvel ligi 40 ühendit. Neist tähtsamad on CO2, O3, CH4 ja N2O (naerugaas) ning antropogeense tekkega freoonid . Praegu paiskavad kõik riigid fossiilsete kütuste põletamisega kokku atmosfääri 5,5-6 Gt C aastas), viimastel aastatel isegi 7,9 GtC aastas ). IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini. Kümme suuremat kasvuhoonegaaside õhkupaiskajat on USA, endine NSVL (Venemaa), Brasiilia, Hiina, India, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Indoneesia ja Prantsusmaa. Ühikud kasvuhoonegaaside emissiooni ja kontsentratsiooni hindamiseks: 1 gigatonn (Gt) = 109 tonni. ppmv = miljondikku mahuosa; ppbv = miljardikku (tuhat miljonit) mahuosa; pptv = triljondikku (miljon miljonit) mahuosa.
· Seya-ku () · Totsuka-ku () · Tsurumi-ku () · Tsuzuki-ku () RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID EA (International Energy Agency) IAEA (International Atomic Energy Agency) NEA (Nuclear Energy Agency) World Association of Nuclear Operators (WANO) World Nuclear Association (WNA) World Energy Council (WEC) IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) APP (Asia-Pacific Partnership on Clean Development & Climate) · Japan Atomic Energy Agency (JAEA) · Central Research Institute of Electric Power Industry (CRIEPI) · Japan Electric Power Information Center, Inc. (JEPIC) · New Energy and Industrial Technology Development Organization (NEDO) · National Institute for Environmental Studies (NEIS)
--- 57 Euroopa Liidu kliimapoliitika on ühenduse nägemus kliimast ja selle seaduslik reguleerimine läbi saastekvootide jm määrade, et vähendada Euroopa Liidu maades kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Kliimapoliitika peaeesmärgiks on globaalse kliimamuutuse aeglustamine. Sellel eesmärgil on ka ligi kolmandik maailma riikidest ühinenud Kyto protokolliga, mille eesmärgiks on reguleerida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. IPCC raportid näitavad, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe. Mitme riigi teadlaste viimase aja uurimused on aga näidanud, et kliima soojenemine on ootamatult aeglustunud. ((Foto: 2010. aasta aprillis avas Eyjafjallajökulli purse Fimmvörõuhalsi liustikul lõhevulkaani. Tagajärjeks võib olla tohutu kogus liustike sulavett, mis liigub mudase voona mere suunas.)) Mõisted kliimamuutus kliimamudel kliimastsenaarium kasvuhooneefekt Küsimused 1
Clintonil plaanis viia kasvuhoonegaaside tootmise tase USA-s 1990 aasta tasemele.P.Mardiste(1994) andmeil on Euroopa Ühendus võtnud kohustuse stabiliseerida kasv uhoonegaasi CO2 emissinno 2000 aastaks 1990 aasta tasemele. Emissiooni stabiliseerimine 1990 aasta tasemele paistab aga pigem poliitikute populistliku sammuna, kui tõsise keskonnakaitseabinõuna, kuna ta ei peata CO2 kontsentratsiooni suurene mist atmosfääris. Valitsustevahelise organisatsiooni IPCC andmetel tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni hoidmiseks atmosfääris 1990 aasta tasemel vähenada teiste hulgas CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra. Samas teeb P.Mardiste(1994) andmeil igasuguse protsessi küsitavaks ennustatav sõiduautode arvu 45%-ne kasv 20 aasta jooksul. Ka Eesti on võtnud endale kohustuse kaitsta õhku. Riigikogu võttis 11.09.96 vastu otsuse, mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvahelise osoonikihi kaitsmise konventsiooni ja protokolliga. Otsust
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
muutustel sellele otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee tsüklit. Selle tulemuseks on sademete hulga muutused – rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades. Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine, sel põhjusel on väga kuivadesse piirkondadesse jõudmas veelgi vähem sademeid. Nii on IPCC andmetel väga vähese sademete hulgaga piirkondade hulk alates 1970. aastast enam kui kahekordistunud. Piirkonnad, kus on täheldatud põudade sagenemist, on IPCC hinnangul tekkinut mõjutamas mereveepinna temperatuuri muutused, mis omakorda mõjutavad veeauru liikumist atmosfääris ja sellest tulenevalt ka sademete trende. Merevee magestamine Nagu ülal toodud statistikanumbrid väljendavad, on suur osa inimesi elamas pidevas joogivee nappuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
