qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn https://www.google.ee/search? q=tallinn&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwinu- u62pjMAhUsG5oKHWNAB9cQ_AUIBygB&biw=1366&bih=623
Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid. 20-dail ehitavad eestlased uuesti Aegna saarele kaks võimast suurtükipatareid. Aegna saarel asus kindlasti Euroopa ja kogu maailma võimsaim rannikupatarei. Patareisse kuulus kaks 350-mm raskesuurtükki. Aegnalt on 43 km Porkkala neeme ees asuva Mäkiluoto saareni, ehk just see vahemaa, mida sellelt kohalt ulataks tulistama. Need oli Soome lahe lõunapoolse luku põhirelvad, mis loomulikult huvitas Soome sõjaväejuhtkonda. Isegii nii palju et 1930
2 SUVEPÄEVADE KORRALDUS 2. 1 Eelarve Kogu suvepäevade eelarve on 5500 , millest majutus koos söökide ja jookidega võtab endale 2500 , transport (laevaga sinna kaatritega tagasi) saarele ja tagasi maksab kokku 1000 , kursused ja koolitused maksavad kokku 500 , õhtujuhi orienteeruv hind 500 , fotojaht võtab endale 500 , kohalik muusik, kes õhtul laulab, maksab 200 , muud lisa kulutused (sealhulgas auhinnad) 300 . 2.2 Koht Suvepäevade läbiviimiseks valisime Aegna saare. Aegna asub 14 km Tallinnast, Tallinna lahe kirdeosas, Viimsi poolsaarest loodes. 85% ulatuses metsaga kaetud Aegna on maastikukaitseala, kus kehtib kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised kaitserajatised, Eesti suurim tiheasetusega kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ja kaks telkimis-lõkkekohtadega supelranda.
Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus varem Merikülast Narva-Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt Narva jõe voolurežiimi muutuse tõttu on Narva-Jõesuu liivarannalt suur osa liiva minema uhutud. Narva lahe ääres asuvad Aseri, Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Narva Laht 12 2.3 Tallinna laht Tallinna laht, Suurupi ja Viimsi poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel paiknev Soome lahe osa; umbes 250 km2, suurim sügavus üle 90 m. Jaguneb Kakumäe (Suurupi ja Kakumäe poolsaare vahel), Kopli (Kakumäe jaKopli poolsaare vahel) ja Paljassaare (Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel) laheks ning avaraks Tallinna reidiks(Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel). Rannik on valdavalt lauge, laiaulatuslikum liivarand on Pirital, Pelgurannas ja
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare
Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna
Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme. Näiteks need koolipoisid, kes iseseisvuse kaitsmiseks appi tõttasid. See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha
1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti
veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev).
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied ...
joined with the Estonian Railway in 1926. Estonia developed its narrow-gauge railway network as an important economy factor: in 1939 its total lenght was 909 km. In 1913 there was started a construction of naval fortress railways network both on islands of West-Estonia and Tallinn area. The network was not completely complete until the most lines were closed in 1920. Liiva-Vääna line was given to Estonian Railway and the networks on Paljassaar, Naissaar and Aegna went in the hands of Estonian military forces. Estonia began to build railways, the 1868th year. The first, the 1870th The Tallinn-Paldiski- Tosno line. before, 1876. Tapa-Tartu railway was opened, the 1889 Valga-finished line of Pskov. To the Railway personal training builded in Tallinn at the 1880th The School of Railway Engineering. Nowadays, a professional training in the Tallinn School of Transport. A public company Estonian Railways was founded on 1 January 1992, its task was the
) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6
Ehmunud jutustaja põgeneb majast ja näeb, kuidas see varemeis langeb. William Wilson Minajutustus, kus autor kohe alguses mainib, et see on ta valenimi Iseloom kujuneb varajases lapsepõlvestaadiumis: "Pärinen suguvõsast, kes oma kujutlusrikka ja kergesti süttiva temperamendi poolest on alati silma paistnud; // Läksin isekaks, minust sai kõige meeletumate kapriiside ori ja kõige ohjeldamatute kirgede ohver." Inglismaa, Elizabethi aegna koolimaja, kus väga range distsipliin: vaid kaks korda nädalas võib käia väljaspool koolimüüre kirikus, muul ajal palju õppimist; masendav, ent salapärane koolimaja hoone täis põnevaid avastusi võimatu täpselt öelda, kas paikned I või II korrusel, niivõrd palju käänakuid ja soppe. Koolis on kaks nimekaimu: eelmainitud William Wilson, minategelane, kes koolis
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Pärnu laht 13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand? Rannajoonest maismaa poole jääv ala 3 Mis on rannik
levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid Inglise teater alguses mitte proffesionaalne, võõrastemajade sisehoovides Sai tuntuks tänu Elizabeth I'mesele 1576 The Theatre- lõi James Burbage, selle eeskujul Rose,Hope,Globe(1599) väga populaarsed, kuninganna ja lihtrahvas üheskoos. näitlesid vaid mehed, ka naiste rolle, iga trupp kaitses autoriõigusi Shakespeare'i aegna teater ja tänapäeva teater: S: Kohad nii põrandatel,rõdudel kui ka loozides E: S aegsed teatrid olid lahtised, naised istusid nägu varjatuna, ees reas hoorad(et parem valida oled meestel), räusati näitemängu ajal,põletati kadakaid, vaheaegasid polnud,etendustest teatati lipuga teatri katusel, dekoratsioone polnud, naised ei näidelnud, võõrastemaja hoovides ja baarides Shakespeare'i-aegne näitekirjandus Christopher Marlowe- ajaloolised kroonikad,kasutas legendi doktor Faustusest
Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug
Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel).
TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED..............................................................
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". Sõja kulg 1918 · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30
Pilt 3.Tallina raekoda Alustekstid Tallinn: Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E. 2006. aasta 1. juuli seisuga oli Tallinnas 400 445 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda bastione ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd.Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare
procedure which carried on until the end of the 19th century. Tallinn joined the German-dominated Hanseatic League in 1285 and became a junction of trade between East and West: furs, honey, leather and seal fat moved west, while salt, cloth, herring and wine moved 'in the opposite direction. As salt was an important trading commodity, Tallinn is said to have been built on it. Its geographical position was very favourable, with its wide bay protected by the two outlying islands of Aegna and Naissaar; it proved a suitable place for a large port. By the 12th century there were already six inland trade routes leading to the port, which was often visited by foreign ships. Tallinn developed along three lines: fortress, port and market town. The Lower Town, a free town of merchants and craftsmen, gradually evolved at the foot of Toompea. From the 13th century onwards these became separate towns with different communities, both with their own interests and laws.
vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumitega. Soovime jäädvustada mälestusi ja sündmusi, töid ja tegemisi, mis on Lääne-Eesti sadamates viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud. Eesti sadamad Kaardil on Eesti sadamad, mitmete ajalooliste puitlaevade ja ümberilma sõitnud laevade pildid, samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot. Sadamad : Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu
Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar). Ala on suhteliselt tasane absoluutsed kõrgused 0-20 m madalamal rannikupiirkonnal, terrassidel 20-50 m. Üksikutel lavamaa jäänuksaartel Viimsi Lubjamägi 53m, Tallinna Toompea 48m, Purtse Hiiemägi 48m.
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest
sõjategevuses enamlaste vastu on võimatu alahinnata. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. 4 2. Pitka ja sõjalaevastik Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Kõikvõimalikele alustele pannakse peale kahurid, komplekteeritakse meeskondadega ja varustatakse laskemoonaga. Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Laev on tugevasti kannatada saanud ja vajab remonti. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks"Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1
· 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks
detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 1. Diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30
two. The Lower Town was the home of simple people, the artisans and the merchants. The doors and gates in the wall were locked at night. Tallinn joined the German-dominated Hanseatic League in 1285 and became a junction of trade between East and West: furs, honey, leather and seal fat moved west, while salt, cloth, herring and wine moved east. Its geographical position was very favourable, with its wide bay protected by the two outlying islands of Aegna and Naissaar for a large port. Tallinn developed along three lines: fortress, port and market town. Tallinn grew rapidly and had developed into a well-known trading centre by the 15th century. Unfortunately, prosperity did not last long due to the weakening of the Hanseatic League, epidemics, hunger and wars. Sweden finally managed to take control of the whole of Estonia in 1629. Their rule ended after the Northern War in 1710 when Estonia was joined to the Russian Empire.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
In the north it borders on Finland. The coastline of the Baltic Sea in Estonia is characterized by numerous gulfs and bays, the biggest of them being the Gulf of Finland, the Gulf of Riga and the Gulf of Pärnu. Bays include the Narva Bay, Matsalu Bay, Kolga Bay, Kunda Bay, Tallinn Bay etc. Estonia has over 1500 islands, the largest being Saaremaa and Hiiumaa, Muhu and Vormsi. Saaremaa and Muhumaa are connected to each other with a bridge. The best- known smalles islands are Naissaar, Aegna, Ruhnu, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri etc. 3. Relief Lying in the north-western part of the East-European Plain, Estonia is mostly flat with an average elevation of about 50 metres above sea level. South-eastern and eastern parts of Estonia are higher than the western parts. The relief of the present-day landscape was shaped during the Ice Age. Ice sheet has carried large boulders and limestone blocks here, not to mention that the hilly terrain in
23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa. 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks. 24. detsember - Tapa loovutatakse Põhjarinde 7. armee - 6. Kütidiviisi punavägedele. 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". 27. detsember Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31
seaduslikkusse (Kuuli:191). Teiste sõnadega öeldult: võimaldas okupatsiooni tingimustes matkida 5 Eesti riigivõimu, mida faktiliselt (de facto) enam olemas polnud. Samas ei maini nõukogulik uurimus ainsa sõnagagi zdanovi, N.Liidu saatkonna, Eesti sõjaväe kõik rajatised ja hooned hõivanud 120tuhandelise okupatsiooniväe, raudtee ja sidesõlmed hõivanud spetskomandode, linnades võimutseva soomusväe, kõik sadamad, Naissaare ja Aegna vallutanud sõjalaevastiku, Kominterni kahe (või üheksainsaks liitunud?) "eesrindliku väesalga" ega sadade, kui mitte tuhandete erariides N.Liidu kodanike osa juunisündmustes, uurimus ei maini isegi mitte nende kohalolekut, vaid nimetab N.Liidu jõhkrat interventsiooni "töörahva võidurikkaks väljaastumiseks fasistliku reiimi vastu" ja revolutsiooniks. E.J.Truuväli vähemalt piirdub faktide mahavaikimisega, aga O.Kuuli laskub tegelikkuse otsese
valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 3.10.1. Tuul Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultegaon lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida- kaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar. Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežiimiga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled. Soome lahe põhja- ja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda
· Poolsuletud sisemeri · Vertikaalne kihistumine (soe pinnakiht, külm ülakiht) Läänemere Eesti rannikumere hüdrograafia · Soome laht (piiriks mõtteline joon Hanko neemest üle osmussaare Põõsaspea neemeni) Sügavaim koht Keri saare lähedal (121 m) · Lahed: Narva, Lahemaa lahed, Kolga laht, Tallinna laht · Saared: Uhtjud, Vaindloo, Mohni, Kolga lahe saared, Keri, Prangli, Aegna, Naissaar, Pakrid · Suuremad jõed: Narva (393 m3/s) ja Neeva (2530 m3/s) Väinameri (varem kasutusel olnud ka termin Muhu väin) · Lavanduseks ebasoodne kant Liivi laht (varem kasutusel ka Riia laht, 17 000 km2) · Vahest eristatakse ka Riia ja Liivi lahte. Inglise keeles enamasti Gulf of Riga · Saartest Abruka, Kihnu, Ruhnu Läänemere arengulugu · Oluliselt sõltunud mandrijäätumise dünaamikast. Läänemere hüdroloogilised
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
(Saaremaa) 1 edasi-tagasi pilet (Vormsi) 20,5 20,5 20,5 1 ööbimine hotellis 28,77 28,77 28,77 (Saaremaa) maksumus kokku 1383 € 1383 € * Eurostat sept. 2010 TRAFx-loenduritest on vaja andmed käsitsi kokku korjata, millega kaasnevad kütusekulud ja praamipilet Aegna saarele. Tabel 5.8 Andmete kogumine/hooldus. 1. stsenaarium. Kõigist loenduritest saadetakse andmed GSM-modemi kaudu. maksumus hinnanguline muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta)
mujal idablokis; 1989. nõustub Gorbatšov Ungaris mitmeparteisüsteemi lubama; Austria piir avatakse; Nagy rehabiliteeritakse; oktoobris 1989 kuulutatakse välja Ungari vabariik; parempoolsete jõudude võimuletulek; 46. Kreeka XX sajandil 1908 Kreeta liidetakse Kreekaga. Venizelos partei liidrina elavadab Suur-Kreeka liikumist. 1912 Okt. Esimene Balkani sõda (Kreeka, Serbia, Montenegro ja Bulgaaria Ottomanide vastu). Kreeka saab osa Makedooniast, Epirus ja põhja Aegna saared. Kriitiline olukord kerkib. "Püssirohutünn". Kreeka osalus niipalju, et ei olnud rahul, et Itaalia neil 1912 Dodekaneesid ära võttis. 1913 Juuni. Teine Balkani sõda (Kreeka ja Serbia Bulgaaria vastu). Kreeta ühineb lõplikult Kreekaga 1914 Kuningas Constantinus nõuab, et Kreeka jääks I MS neutraalseks. Venizelos tahab liitlaste poolel sõdida. Kuningas lahkub riigist ja riik siseneb sõtta.
Marmara meri. Väinad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar. Lahed Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva. Neemed Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid. Poolsaared Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Pürnee e Ibeeria, Apenniini, Balkani, Krimmi. Jõed Narva, Ahja, Suur Emajõgi, Võhandu, Piusa, Peetri, Uural, Rhone, Po, Wista, Dnepr, Doonau,
juhendis. See on dokument vajab igal uuel õppeaastal täpsustamist. Uurimistööde koostamise juhend on dokument, kus on kirjas nõuded ja selgitused kõigi uurimistöö läbiviimise ja juhendamise etappide kohta. Uurimistöö ainekursus on koostöö erinevate õppeainete, aineõpetajate ja koolitöötajate vahel. Neid seoseid tuleb luua ja toetada. Nii näiteks korraldati 2010. aasta kevadel ühele selle lennu õpilastele uurimuslik õppepäev Aegna saarel, kus olid rakendatud koos ettevalmistava tegevusega uurimistöö koostamise erinevad etapid. Eriti vajavad toetust ja julgustust need õpetajad ja koolitöötajad, kes vahetult pole seotud uurimistöid koostava lennu õpilastega õppeprotsessi kaudu eeskätt uurimistööde juhendamisel. Seda toetavad valikkoolitus, ühtsete materjalide ettevalmistamine ja pidev avalik tagasiside õppeprotsessi käigust. Kogu tegevus põhineb tähtajalisel tegevuskaval, milles on toodud ainekursuse
28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinna, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas Väljaspool Eesti loodi Arhangelskis liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee Slaavi leegioni Eesti kompanii. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik Johan Laidoner, kes endise
28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Bresti rahuleping. Bresti rahu sõlmisid 3. III 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahulepingule kirjutati alla 3.märtsil 1918 ja mitte enam varasematel tingimustel, mida Saksamaa oli soovinud, vaid raskendatud kujul
5193 41102-1 Aedlinn 59.36639925.073154 5193 Raasiku vald 5194 41101-1 Aedlinn 59.36644325.073258 5194 Raasiku vald 25974 8200008-1Aedlinna 58.04739726.474950 25974 Otepää vald 25975 8200009-1Aedlinna 58.04746726.473701 25975 Otepää vald 28036 8200011-1Aedniku 58.07023125.977910 28036 Põdrala vald 80030 8200010-1Aedniku 58.07039425.978134 80030 Põdrala vald 123360 Aegna sad 59.57134224.757905 123360 Aegna 5294 21302-1 Aegviidu 59.28571425.610178 5294 Aegviidu Aegviidu vald 5295 21301-1 Aegviidu 59.28594325.609821 5295 Aegviidu Aegviidu vald 10832 21310-1 Aegviidu 59.28542525.612814 10832 Aegviidu Aegviidu vald 10833 21309-1 Aegviidu 59.28518425.613077 10833 Aegviidu Aegviidu vald 12147 21311-1 Aegviidu ko59.28760125.609281 12147 Aegviidu vald 26728 7000006-1Aeli 58.97396025
välju. Transpordipunkt hõlmab: sõidukite parklat – siia on paigutatud kasutusvalmid kiirabiautod kuni ärasõidukorralduseni. Ühesuunaliselt korraldatud liiklus sõidukite parkla sisse- ja väljasõidus lihtsustab patsientide äravedu; laadimiskohta – siin antakse patsiendid äraveoks üle transpordivahenditele; kopteri maandumisplatsi – siin antakse patsiendid üle lendavatele transpordivahenditele. Pilt 50.4. Transpordipunkt päästeõppusel Aegna saarel. 692 Juhtimine sündmuskohal Erinevate päästetöödel või politseioperatsioonil osalevate ametkondade peamiste eesmärkide täitmiseks ja ladusa koostöö tagamiseks on vaja luua tegevusi koordineeriv juhtimisstruktuur. Samuti on arusaadava juhtimisstruktuuri olemasolu vaja efektiivse kiirabitöö korraldamiseks sündmuskohal, kus võib korraga töötada palju erinevate asutuste kiirabibrigaade.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
