docstxt/11968983362.txt
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
Kutsehariduskeskuse infosüsteem Leidke kooli kodulehelt vastused järgmistele küsimustele. Vastused kirjutage tabelisse vastava küsimuse juurde põhitekstist erineva värviga Milline on meie kooli juriidiline aadress? kopli 1, tartu Millistel erialadel toimub sessioonõpe? Põhihariduse baasil: kutseharidus pagari (ka sessioonõpe) ja lihatöötleja (sessioonõpe) erialal keskhariduse baasil: sessioonõppes pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ja pagari erialal ja sessioonõppes meisterkondiitri (jätkuõpe) Mida on kirjutatud kooli sisekorraeeskirjade punktides 3.2 ja 3.3? 3.2. kooli maine ja eriala kutse-eetika kahjustamine; 3.3. teiste õpilaste eest teadmiste kontrolli sooritamine; Mida tähendavad grupinimede lühendid IS117? IT-süsteemide nooremspetsialisti Mitmeks semestriks jaguneb õppeaasta Tartu KHK-s? 2 Mitu õppeperioodi on meie koolis ühel õppeaastal? 4 Millistel gruppidel toimuvad...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .....................................
docstxt/12001350812.txt
Töö kirjeldab, kuidas allsüsteem võiks raamatukogus eksisteerida. Antud töös kasutatakse avalikku informatsiooni ja esitatud allsüsteemi analüüs on kirjutajate nägemus süsteemist. 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused Projekti eesmärk on analüüsida Raamatukogu infosüsteemiga seotud teaviku laenutamise protsessi, kliendi konto loomise ja teaviku teistest raamatukogudest tellimise protsessi. Täpsemalt: · jaotada raamatukogu infosüsteem modelleeritavateks osadeks: vaadeteks ning allsüsteemideks · defineerida strateegilised sõltuvused ja liidesed vaadete ning allsüsteemide vahel · koostada allsüsteemide eskiismudelid Projekti põhitulemusteks on strateegilise analüüsi vaated: · Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade, mis sisaldab: · Pädevusalade vaadet · Funktsionaalset vaadet · Põhiobjektidele vastavate registrite vaadet · Arhitektuurivaade · Arendusvaade 1.3 Tööjaotus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil
Labor 3 2D vöötkood 1. Töö lühikirjeldus Töö sisuks oli muuta 2D vöötkood üha loetamatumaks, selgitades nii välja maksimaalselt lubatud loetamatuse protsendi. Koodi rikkumiseks tuli see osaliselt katta ristkülikuga ja tulemus salvestada Paint-s. Erinevate protsentide võrra kaetud koodide dekodeerimiskatsetel selgus, milline on maksimaalne protsent, mis antud vöötkoodi juures võiks olla hävinud. Protsendi arvutamisel lähtusin piksliveergude kõrgusest (pikslite arvust vertikaalsuunas). Dekodeerimisel kasutasin on-line vabavara. Eesmärgiks oli leida tekst, mis on kodeeritud. Kasutatud tarkvara: http://zxing.org/w/decode.jspx 2. Dekodeeritud tekst: TRANSPORDI INFOSYSTEEMI LABOR DE 3. Koodi on võimalik dekodeerida, kui kaetud on 10/29*100= 34,4% koodist.
1. Kiiruspiirangu märgid „Suurim kiirus“ Tee nr Tee nimetus Soidutee Algus mkaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17461 Teeegistris valisin aruannete koostamine ja punktandmete aruanne. Teeks valisin TallinnRapla-Türi maan 2. Pidin leidma kiiruspiirangu märgi pildi. Liiklusmärk „Suurim kiirus“ peaks asuma siin, kuid seda pole. 3. Ristmikud Tee number Tee nimetus Soidutee Tee kaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15267 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15470 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17415 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 ...
Labor 5 RIS 1.Tõmbasin exceli tabelisse trollide saabumised reaalajas. Noppisin välja troll 6 andmed. troll 6 13:32 troll 6 13:41 troll 6 13:50 troll 6 13:59 2.Pilt saabuvast trollist. Võtsin Tallinna linna kaamerad lahti ja ootasin oma trolli.
Labor 6 Infosüsteem 1. Tehtud pildid 2. Kaamera resolutsioon on 8MP ja kasutatud tundlikkus 2500. 3. Numbrite tuvastamise tulemused erinevates valgustingimustes ja erinevate nurkade all: Valges Hämaras 0° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 96 30° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 97 45° AALM928 Confidence: 97 Ei tuvastanud 60° AALM928 Confidence: 95 Ei tuvastanud Ekraanitõmmis kasutatud tarkvara rakendamisest.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrre...
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
Infosüsteemide arendamine 1.tund a) kirjelda ülaltoodud joonisel oleva infosüsteemi toimimist-miks on vaja selliseid mõisteid ja miks on seosed just sellised nagu joonisel on b,c)Kirjelda üht kasutajagruppi kasutaja poole pealt-milliseid tegevusi peab ta saama teha (nii andmete sisestamine kui ka andmete päringud), millised andmed peavad infosüsteemis selleks olema. Kirjelda arendaja poole pealt-millised andmetabelid peavad infosüsteemis olema selleks, et kasutaja saaks teha oma toiminguid. HKHK infosüsteemis olevad põhilised mõisted ja nendevaheline seos. Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja ju...
Pangad Egert Pärna IS EEMÄRK: Aastaga luua alertpay.com-i ja Eesti pankade vaheline toimiv elektrooniline ülekannete süsteem. Probleem, et ei saa teha elektroonilisi ülekandeid krediitkaardiga ja otseülekandeid alertpay.com ja Eesti pankade vahel, kuid raha liigub pankade vahel ainult tsekiga Mõjutab Eestlasi, kes kasutavad alertpay.com teenuseid Ning väljendub Makse võtab kaua aega selles, et Sobivaks luua Süsteem, mis võimaldab e-keskkonnas teha lahenduseks oleks ülekandeid 2-5 tööpäevaga krediitkaartidega ja otseülekannetega KASUTAJA KIRJELDAMINE Süsteemi kasutaja Kirjeldus Eesmärk nimetus Kasutaja Inimene, kes tahab E...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
Teatud aja jooksul korraga töötavad nii uus kui ka vana süsteem Üheaegne (parallel) Vastus 4 Erinevates geograafilistes piirkondades töötavad erinevad versioonid Asukohapõhine (single location) Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jõudluse testimise käigus testitakse lõpuni valmis infosüsteem, reaalsete (live) andemtega ja reaalsetes tingimustes Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Füüsiline andmemudel tuletatakse peamiselt (ja ainult) loogilisest andmemudelist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sisendi juures on vaja kontrollida kasutajavigu
valimine – ostujärgne analüüs Ostuprotsessi mõjurid: Keskkond – nõudlus, tulevikuväljavaated, tehnoloogiliste muutuste määr, poliitiline areng, konkurents Organisatsioon – eesmärgid, tegutsemisviis, protseduurid, organisatsiooni struktuur, kasutatav tehnoloogia Suhted – huvid, võim, staatus, empaatia, veenvus Isik – vanus, haridus, sissetulek, hoiakud, amet, haridus, kultuur, riskivalmidus 4. Turunduse infosüsteem ja turundusuuringud Turunduse infosüsteem on järjepidev ja interaktiivne inimeste, tehnikate ja meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Kogub allüksustest informatsiooni, mis kajastub sisemistes aruannetes.
ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient
com ... secure the existence of our people and a future for white children', http://archive. ... Herzog, S.(2011),'Revisiting the Estonian cyber attacks: digital threats and multinational responses', Journal ... meet bits: social media, the mobile web and augmented revolution', Future Internet, 4: ... Cite Save Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 9. Leidke eestikeelseid materjale, mille pealkirjas esineb märksõna „infosüsteem“. Palju ja mida leiate? Leian 6 materjali. [CITATION] Infosüsteem ESTER uueneb Ü Treikelder - 2001 - Raamatukogu Cited by 2 Related articles Cite Save [CITATION] Takseermudelite ja andmestike infosüsteem puistu kasvukäigu modelleerimiseks A Sims - 2009 Cited by 1 Related articles Cite Save [CITATION] KVIS–kultuuriväärtuste infosüsteem.-IT haldusjuhtimise aasta aruanne K Alev-Christoffersen - 1998 Cited by 2 Related articles Cite Save [PDF] from emu.ee [PDF] PIIMAFARMI INFOSÜSTEEM JA SELLE ALAOSAD O Põldmaa - agrt.emu.ee
3.6 Türgi.................................................................................................................. 8 3.7 Rahvusvaheline GISAS projekt..........................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg)
dokumentide eraldamine teise süsteemi ülekandmiseks, jne Hävitamine hävitamisakti kava koostamine, hävitamisakti kava kooskõlastamine, hävitamisakti vormistamine, dokumentide hävitamine Üleandmine arhiiviskeemi koostamine ja kooskõlastamine, arhiivinimistu koostamine ja kooskõlastamine, arhivaalide üleandmine 13. Mis on dokumendisüsteem, kuidas see peaks toimima ja mis selle moodustavad? infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. garanteerida vajalike protsesside ja otsuste piisav dokumenteeritus ning korrektne dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid · dokumendid ja muu inforessurss · dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid · kasutajad · süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine?
GIS Geograafiline infosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsiks ja esitlemiseks ning päringute tegemiseks. Tänapäeva geograafide uurimistöödes on esikohal andmestik. Selleks, et andmetest saaks teha järeldusi, peavad nad olema kõigile mõistetavad ja arusaadavad, seetõttu tuleb neid kohandada ja töödelda. GIS sai alguse umbes 1960. Aastatel. Selle loojaks on sageli märgitud Kanadat, kuid viidatud on
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
tootmistehnilise kogemuse alaste materjalide andmetöötlussüsteem, jadaväljaannete infotöötlusüsteemi rajamist alustati 1984.aastal. EIIs töötati välja ja anto 1985.aastal tööstusekspluatatsiooni patendiinformatsiooni automatiseeritud töötlemise süsteem PATS. 1988 aasta algusest läksid paljud ettevõtted ja organisatsioonid üle isemajandamisele ning toimusid ka tähelepanuväärsed muudatused infotöö korralduses. 90ndate aastate algul kui kogu nõukogude infosüsteem lagunes, langes infoteeninduse põhiülesanne raamatukogudele. 1993.aastal olid Eesti suuremad teadusraamatukogud jõudnud ühise infosüsteemi loomiseni. Võeti kasutusele Soome raamatukogusüsteem KIRI. 1996 aastal asutati konsortsium, konsosrtsiumi otsuse kohaselt võeti kasutusele 1996.aastal uus raamatukogusüsteem INNOPAC. Multimeediumist Interneti teabevärava mõiste Dokumendialdussüsteemi mõiste Eestis pakutavad ramtk süsteem ja kirjeldus. Infosüsteemid ja -võrgud. II Põldaas 1
Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
soovib ei rohkem ega vähem. Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis. Standardiseeri iga tegevusprotsessi toimingu töötsükkel optimaalseimaks, tagamaks toimingute sünkroonsust Standardiseeri ja minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel. Korralda töö nii, et iga tegevusoperatsiooni saab vigade suhtes jälgida ja vea asetleidmisel peatada. 7) Infosüsteem (IS) on ... ... info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteem on ettevõtte infotasand. IS all mõistetakse info kogumiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi. Edu faktoriteks on:
Intsidente tuvastatakse sündmuste halduses või kasutaja pöördumisel kasutajatoe poole. Intsidendid liigitatakse vastutaja määratlemiseks ja trendianalüüsiks ning need pannakse tähtsuse järjekorda vastavalt erakorralisusele ja ärimõju suurusele. Infosüsteemi turvalisuse mõiste Infosüsteemi turvalisuse all mõistetakse tavaliselt ettevõtte andmete nõuetele vastavuse kindlustamist, täpsemalt usaldusväärsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse tagamist. Saab väita, et infosüsteem on turvaline kui ettevõtte andmetele püstitatud nõuete täitmine on kindlustatud, need on võimalike ohtude eest kaitstud. Infosüsteemi turvameetmed Vastu- või turvameetmed on organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine infosüsteemide andmete ja muu IT vara turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks ning turvariskide vähendamiseks ning nende ennetamiseks. IT trendide kasutus ettevõtte/organisatsiooni infosüsteemis
Digitaalarhiivindus Maarja Laanem TK 12 Mis see on? Elektrooniline dokumentide arhiveerimise infosüsteem Uus viis tagada info turvaline säilivus ja taaskasutatavus kogu säilitusperioodi jooksul Digiarhiveerimine hakkas Eestis laialdasemalt levima 2010. aastast. Mis see on? Elektrooniline dokumentide arhiveerimise infosüsteem Uus viis tagada info turvaline säilivus ja taaskasutatavus kogu säilitusperioodi jooksul Digiarhiveerimine hakkas Eestis laialdasemalt levima 2010. aastast. Digitaalarhiivi infosüsteem haldab: Säilitatavaid faile ja andmekandjaid Digitaalarhiivi inimesi ja protsesse Digitaalse arhiveerimise märksõnad Kiire otsingusüsteem Online ligipääs 24/7 Suur turvalisus Kasutusmugavuse kasv Juhtidel hea ülevaade kõigest Eelised traditsioonilise arhiveerimise
ning muude osade paigutus ja vaated Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara) INFOSÜSTEEMI OSAD: 1. Organisatsiooni liikmed 2. Infotehnoloogiline osa 3. Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine) 4. Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine) INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED 1. Sobiva infokeskkonna kujundamine subjektile, kelle jaoks infosüsteem luuakse 2. Subjektile sobiv infokeskkond kujuneb infosüsteemi elutsükli jooksul 3. Infokeskkonna kujunemine ja infosüsteemi elutsükli kulg on suures osas määratud subjekti infovaatega 4. Subjekti infovaade tähendab talle vajalikku infot õigel ajal ja õiges kohas 5. Subjekti infovaatele vastava info andmine ongi infosüsteemi ülesandeks kogu tema elutsükli jooksul
.......................... 5 3 Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 3.3 Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. .................................................. 7 3.4 Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 3.7 Projekti tutvustamine tellijale................................................................................ 8 3.8 Projektis tuleb teha muudatused. ..................................
(Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut LÕPPARUANNE Aine IDU3661 iseseisev töö ,,LTKH koolitustarkvara infosüsteem" Üliõpilane: Eve Jürgenson Üliõpilaskood: 991474 LAP Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2005 2 Sisukord LÕPPARUANNE........................................................................................................................ 1 Sisukord................................................................................................................................... 3 1. Projekti üldkirjeldus.....................................................................................................................4 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused ..................... 4 3. Kokkuvõ...
With at least one of the words: internet OR web Return articles authored by: Andra Siibak Return articles dated between: 2015-2015 6. Leidke eestikeelseid materjale, mille pealkirjas esineb märksõna „infosüsteem“. Palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Leidsin neli päringule vastavat materjali. Leidsin piimafarmi, arhiivi ja tervishoiu infosüsteemide kohta infot. Neljas päring rääkis bakalaureusetööst, mille eesmärgiks oli luua infosüsteem. With all of the words: infosüsteem Where my words occur: in the title of the article 7. Leidke ingliskeelseid artikleid, mille pealkirjas esineb fraas „use of social media“ ning mis on ilmunud väljaandes „New Media & Society“ ajavahemikul 2012-2015. Palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Leidsin kaks inglisekeelset artiklit, millest üks on PDF failina üleval. With all of the words: use of social media
Hävitamine hävitamisakti kava koostamine, hävitamisakti kava kooskõlastamine, hävitamisakti vormistamine, dokumentide hävitamine Üleandmine arhiiviskeemi koostamine ja kooskõlastamine, arhiivinimistu koostamine ja kooskõlastamine, arhivaalide üleandmine 13. Mis on dokumendisüsteem, kuidas see peaks toimima ja mis selle moodustavad? Dokumendisüsteem on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt ja et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud. Dokumendisüsteem peab: · rutiinselt hõlmama kõik vastava tegevusala dokumendid · korraldama dokumente nii, et see kajastab asutuse tegevusprotsesse · kaitsma dokumente lubamatu muutmise eest
mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui
- IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, inimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? - Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole organisatsioonidevahelinekoostöö. Tarneahel: materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel. 8. Mis on strateegiline infosüsteem
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest.
Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le? A. BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega,juhtmeta ja kaugvõrkudes. C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne. Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid infosüsteeme luua!
......................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.............................................................................
alalhoidmine. (Standardi EVS-ISO 15489-1:2004 põhjal) b) asjaajamise käigus dokumentidega tehtavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus kogu elukäigu jooksul. Dokumendihaldussüsteem (vt EDHS) Dokumendiregister avaliku teabe seaduses toodud dokumendiliikide registrite või dokumentide loetelu koondnimetus. Dokumendiringlus dokumentide liikumine asjaajamise/töövoo käigus. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteemi komponentideks on: dokumendid, protsessid, tehnoloogia ja inimesed. Dokumendi elukäik kontseptsioon, mis hõlmab a) ajalist kestust dokumendi loomisest või saamisest selle hävitamise või arhiiviasutusse andmiseni ning b) dokumendihalduse toiminguid selle aja kestel. Dokumendivahetuskeskus (DVK) on elektrooniliste dokumendihaldussüsteemidele keskne
........ 20 3 Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
