Peksti üksteist vahepeal, kellel pilt hakkas tasku minema, et mehed ärkvel püsiks. Mõndadele tehti oopiski kunstlikku hingamist. Võidelnud 4 tundi vees külmaga, ja pooled mehed igavikku ära kaotatud, märkas neid kaldav seisev meremees. 8 inimest päääsevad eluga ja 14 sõdurile jäi see viimaseks ülesandeks. Messte surma põhjustas alajahtumine. Tingimused: Temperatuur: vee temperatuur 14 kraadi. Kurkse väina vahemaa: 2 km Vee Sügavus: 1,5 2m Aeg: 11.september 1997.a. Keskkond: Selge sinine taevas, päike paistis, tuult polnud, lainetus puudus. Teoreetiline taust: Kuna langenute surma põhjustas alajahtumine, mis oli tingitud vee madalast temperatuurist. Sellega seoses on organismidel välja arenenud kehatemperatuuri reguleerimismehhanism, mis lubab neil toime tulla
Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi. Juulilepingud1994, Jeltsini ja Meri vahel, määrati kindlaks Vene vägede väljaviimise aeg Estonia katastroof 2004, Estonia uppumine, suundus TallinnastStockholmi, hukkus 852 inimest Lindiskandaal 1995, Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vahelise kõneluste ebaseadluslikus lindistamises Kurkse tragöödia 1997, 14 sõjaväelast uppus Kurkse väina ületamisel Metanoolitragöödia 2001, üle Eesti, suuremal osal Pärnus toimunud tragöödia, kus suri suur hulk inimesi metanoolimürgitusse, metanooli müüdi salaviina pähe Jaanuaritorm2005, torm, mis tekitas Eestis olulisi kahjustusi Aprillirahutused2007, Eestis toimunud rahutused, mille põhjustas venelaste rahulolematus Tõnismäel olevate säilmete ja monumendi teisaldamine kaitseväe kalmistule.
63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar
· Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m
samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot. Sadamad : Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam ,
MUUGA DIRHAMI 3.200 9103805 1996 3,990 m3 or 14 Isle of FINBEST 266 TEU sõlme Man VIRTSU 3.200 9103740 1995 3,990 m3 or 14 Isle of FINBEST 266 TEU sõlme Man KURKSE 3.200 9103790 1997 3,990 m3 or 14 Eesti FINBEST 266 TEU sõlme Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour
Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean.
Sassukvere 13.2 12.67 10 56.6 SDN Narva-Jõesuu 27.12 24.8 77 220 0 PTM Lehtma 25.4 23.06 117 221 0 PTB Lohusuu 5.8 5.57 1.29 75 FPO Paldiski lossimiskoht 5.95 5.71 0.64 8 FPO Kurkse 6.8 6.53 1.35 30 FPO Leppneeme 9.15 8.78 4.46 30 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.62 5.88 FPO Kakumäe 5.4 5.18 0.78 15 FPO Lohusalu 3.2 3.07 0.35 11 FPO
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. 29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus) Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma alles möödunud sajandi lõpukümnenditel ning mis kujunes välja käesoleval sajandil seoses koolivõrgu tekkimisega – nii õpetajaid kui õpikuid saadi Rootsist. Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega keelevormi. 30
Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud 15. juuni sari koosneb 21 köitest. Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert. Eesti Riiklik 23.august Sümfooniaorkester Eri Klasi dirigeerimisel esitas Händeli "Veemuusika” ja "Kuningliku tulevärgimuusika”. Kuulajaid oli üle 20 000. Õpperetkel Suur-Pakri saarelt mandrile uppus Kurkse väinas 14 kaitseväelast. Selle 11.september tragöödia tõttu esitasid kaitseminister Andrus Öövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert 16. septembril tagasiastumisavalduse. Mõlemad jäid siiski ametisse. 4.detsember Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1998 Washingtonis kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid alla USA-Balti 16. jaanuar partnerlushartale. Eesti president L
annaabi.ee 
