teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik. Referaat Uural Katrin Jermoskin Mustvee Gümnaasium 8.klass 2007
Uural Sandero Saare 7.kl Rakke Gümnaasium Asukoht Uural, põhja–lõuna-sihiline mäestik Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi madaliku vahel Euroopa ja Aasia piiril; pikkus 2000 km, laius 60-150 km. Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad
docstxt/134791930192.txt
- . - - . - 2000 , - 40 150 . . : : (1895 ) - (1640 ) (1617 ) , . , , - - . , , . . : , , , , , , , . 55 , , 48. . - , , . -, , . . , , , .. , . , . , . . . , , ( 19,5 ). , - , 200 , . - . http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.cheltravel.ru/attractions/gory/ http://russia.rin.ru/guides/5905.html http://www.russia.yaxy.ru/rus/base/team/555.html http://botan0.ru/?cat=3&id=229 http://www.soliaris2010.narod.ru/2severnii_ural.html http://www.ecosystema.ru/08nature/world/geoussr/3-6-3.htm http://www.turgoyak.com/text/turgoyak-2.html
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu. ∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida- Uurali omad. Veekogud ∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele koduks. (Näiteks Uvildy, Itkul, Turgoyak ja Tavatuy järv) ∗ Paljudes järvedes asetseb ravimuda ja puhas kristalne vesi. ∗ Veekogudega on samuti tekkinud paljud orud. Kliima ∗ Kliima on vägagi eri...
pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud
Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas Andid Lõuna-Ameerikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Euraasias Atlas Aafrikas Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Euraasias I. Vulkaanilised mäestikud: Aleuudid Põhja-Ameerikas Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Kuriilid Aasias II. Vanad mäestikud: Apalatsid Põhja-Ameerikas Draakonimäed Aafrikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Euraasias KEEMIA III
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, A...
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest
Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp
Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Karu- kommenteeris Natasa. Veel asusid eestlased elama Volga äärde-lisas Andres.
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti...
taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on õhutanud soome-ugri rahvaste iseteadvust: oli soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimees 1993, esimees 1996, alates 1998 president. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) . Enam kui kolm aastat tagasi andis prantsuse suursaadik Eestis Prantsuse riigi nimel kirjanikule, tõlkijale ja mõtlejale Arvo Valtonile üle väärika Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud...
· Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo;
Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis
happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes.
Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis alustada vastupealetungi . Leningradi ei suutnud sakslased samuti vallutada ning linn haarati blokaadi rõngasse.
kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele
auramisele. Valglad saab jaotada kaheks: (*) perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre; (*) siseäravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisestes ookeanilise äravooluta alades esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende vesi on maailmamerega ühenduses vaid atmosfääri kaudu (KaspiaAraali äravoolu ala, Volga, Uural, Sahara kõrb, KeskAustraalia kõrbealad). Mõnedel jõgedel ei ole suuet sellepärast, et inimtegevus (põldude ja istanduste niisutamine, kuivendamine, paisjärvede rajamine ...) on jõgesid veevaesemaks muutnud ning jõed ei jõua enam oma ajaloolisesse suudmepiirkonda (Araali meri). Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. * Infiltratsioon osa lume, vihma ja kohati liustikevee imbumine maapinda ning seeläbi põhjavee moodustamine
La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. Venemaa territooriumil on rohkesti maavarade leiukohti. Siberis kaevandatakse kulda ja teemante, seal leidub naftat ja gaasi. Uural on samuti tuntud kulla, hõbeda, vase ja tsingi leiukohtade poolest. Kurski linna piirkonda teatakse kui rikkalike rauamaagivarude asukohta. Seda paika nimetatakse Kurski magnetiliseks anomaaliaks: kompassinool seal normaalselt tööle ei hakka, lihtsalt keerleb sihitult. Venemaa on maailmas teisel kohal energiaressursside nafta ja gaasi poolest, mida eksporditakse ka teistesse Euroopa ja Ameerika riikidesse. Keel Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma.
näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul sellise välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa Teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest
Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid. Poolsaared Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Pürnee e Ibeeria, Apenniini, Balkani, Krimmi. Jõed Narva, Ahja, Suur Emajõgi, Võhandu, Piusa, Peetri, Uural, Rhone, Po, Wista, Dnepr, Doonau, Volga, Seine, Thames, Koiva (Gauja), Rein. Järved Peipsi-Pihkva, Võrtsjärv, Saadjärv, Narva veehoidla. Mäed ja mäestikud Vaivara Sinimäed, Uuralid, Kaukasus, Skandinaavia, Alpid, Karpaadid, Keskmassiiv, Reini Kiltkivimäestik, Maagimäestik, Sudeedid, Püreneed, Apenniinid, Baikani mäed. Kõrgustikud Haanja, Otepää, Karula, Sakala, Pandivere, Saadjärve voorestik. Lauskmaad, madalikud
poolsaarel. Nad ulatuvad põhjast lõunasse piki idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande. · Püreneed Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik). Kulgeb Hispaania ja Prantsusmaa piiril idaläänesihilisena Biskaia lahest ja Vahemereni. Kõrgus kuni 3404 meetrit · Uural Uural ehk Uuralid on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. · Kaukasus Kaukasus on mäestik Aasias. Osade geograafide arvates on Suur- Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel. Mäestiku
Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi,
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
· Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Teised suurkaevandajad nagu Brasiilia ja Austraalia ekspordivad suurema osa kaevandatud maagist. Varem oli rauamaagist malmi ja terase tootmiseks vaja head koksisütt. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söeleiukohtadesse. Suurimad metallurgiatööstuse keskused kujunesid Ruhri ja Saari ümbrusesse Saksamaal, Suurbritannia lääneosas, Poolas Sileesia, Ukrainas Donbass ja Venemaal Uural ning USA-s Apalatšid. Tänapäeval saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümberpaigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Suurimaks terasetootjaks on 1990. aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine:
1. Skandinaavia 5. Balkan 9. Korea 2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori 3. Apenniini 7. Hindustani 4. Pürenee 8. Indo- Hiina 85 MÄESTIKUD: 1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4
vaenlased ei rünnanud koos. Kodusõja ajal oli Stalin sõjanõukogu liige rindel. 4.8 VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA. Inimeste psüühika oli laostunud. Kokku oli hukkunud 20 miljonit inimest. Raudtee ja tööstus ei töödanud. Majandus täielikult laostunud. Külvipind ja kariloomade arv oli vähenenud. Raha väärtus oli lengenud, elu kallidus aga tõusnud. Süvenesid ikkaldus ja nälg. Nälja piirkonnad 1921-1922: Volgamma, Uural, Kaukaasia, Grimm, Ukraina. Välismaalt saadeti näljahädalistele toitu. Häda abi organiseerimise eesotsas oli maadeuurija Nansen. Majanduses oli orjenteeritud sõjakommunismile. NEP - uus majanduslik poliitika (Novaja Ekonomiseskaja Pol¡tika). See kinnitati Venemaa bolsevike partei X kongressil uue majanduspoliitika suunana. 4.8.1 SÕJAKOMMUNISM. Üldine natsionaliseerimine. Riigi kontroll kogu tootmises ja jaotamises. Töölistele palga maksmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
