teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik. Referaat Uural Katrin Jermoskin Mustvee Gümnaasium 8.klass 2007
Uural Sandero Saare 7.kl Rakke Gümnaasium Asukoht Uural, põhja–lõuna-sihiline mäestik Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi madaliku vahel Euroopa ja Aasia piiril; pikkus 2000 km, laius 60-150 km. Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad
docstxt/134791930192.txt
- . - - . - 2000 , - 40 150 . . : : (1895 ) - (1640 ) (1617 ) , . , , - - . , , . . : , , , , , , , . 55 , , 48. . - , , . -, , . . , , , .. , . , . , . . . , , ( 19,5 ). , - , 200 , . - . http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.cheltravel.ru/attractions/gory/ http://russia.rin.ru/guides/5905.html http://www.russia.yaxy.ru/rus/base/team/555.html http://botan0.ru/?cat=3&id=229 http://www.soliaris2010.narod.ru/2severnii_ural.html http://www.ecosystema.ru/08nature/world/geoussr/3-6-3.htm http://www.turgoyak.com/text/turgoyak-2.html
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
kuni -20 kraadi. ∗ Mägede keskmine temperatuur suvel on 10- 20 kraadi. ∗ Lääne pool olevad mäed saavad aastas rohkem sadu kui Ida pool olevad mäed (Ida 150-300mm , Läänes 400-600mm). Taimestik ∗ Uuralis kõige rohkem domineerivad metsad ja stepid. ∗ Ainuke erand on Mughalzhari mägi, mille keskel asub pool-kõrb ∗ Metsadest väiksemad asupaigad on kaetud rohkelt Hariliku ristikuga, Mägi ristikuga, Aasnurmikaga ja pehme muruga. ∗ Lõuna-Uural on kivine ja kuiv, mis tõttu paljud taimed seal kasvada ei saa. Taimestik ∗ Puude poolest domineerivad paju, läätspuu ja pappel, kuna veekogusid on mägedes palju. ∗ Põhja-Uuralis on puud vastavalt kliimale, nagu näiteks: Siberi nulg,lehis ja mänd, harilik mänd ja kask. ∗ Polaar-Uuralis pole taimi, kuna kliima tõttu ei anna seal midagi kasvada, rohkem domineerib seal raba ja soo. ∗ Kesk- ja Lõuna-Uuralis kasvab vaher ja tamm
pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud
Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas Andid Lõuna-Ameerikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Euraasias Atlas Aafrikas Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Euraasias I. Vulkaanilised mäestikud: Aleuudid Põhja-Ameerikas Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Kuriilid Aasias II. Vanad mäestikud: Apalatsid Põhja-Ameerikas Draakonimäed Aafrikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Euraasias KEEMIA III
Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau Volga Jangtse Huanghe Indus Ganges Mississippi Amazonas Niilus Kongo Järved
punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal
Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, Andid) . Vanad mäestikud - on lameda tipulised (lamendavad tegurid on tuul, sademed jne) (Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja maakoore ülemises osas mõjuvad jõud mis tekivad päikeseenergial ja gravitatsiooni toimel: nende mõjul toimub kivimite ja pinnavormide muutumine (kulumine ja
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad
(ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon – grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pandelrändega seotud Megapolis – lähestiku paiknevate linnastute rühm, mis toimivad tervikuna.
· Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest
Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp
Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Karu- kommenteeris Natasa. Veel asusid eestlased elama Volga äärde-lisas Andres.
millal jõgedel suurvesi ,miks? vastus-okasmets- palju jõgesi ja järvi,sest auramine on väike,kuna jõed voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9. kaart -mäestikud:karpaadid,apalatsid,uural jõed:mississipi,volga,leena,doonau järved:baikal, suur järvistu mered,väinad:gibraltari väin,põhjameri muud:ida-euroopa lauskmaa,suurb. saar skandinaavia poolsaar. vastus-
eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
• Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata
taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on õhutanud soome-ugri rahvaste iseteadvust: oli soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimees 1993, esimees 1996, alates 1998 president. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) . Enam kui kolm aastat tagasi andis prantsuse suursaadik Eestis Prantsuse riigi nimel kirjanikule, tõlkijale ja mõtlejale Arvo Valtonile üle väärika Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.(lisa2) Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721
Kasutusalad: · soojusenergia · elekter, soojuselektrijaamades · keemiatööstuse tooraine, (plastmass, medikamendid nt aspiriin). Leiupiirkonnad: Euroopa : Poola, Sileesia, Ruhr, Inglismaa, Donbass, Donetsi seljak Ukraina . Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Uued piirkonnad on Venemaa alad Moskva lähine söebassein (pruunsüsi), Varkuta Põhja-Uural, Kuzbassi bassein Kurznetsk. Veel suuremad söevarud on lokaalsed Kaug-Idas, Ida- Siberis kuid väljavedu on liig kallis. Aasia : Hiina, suurim söetootja, tema varud võimaldaksid tootmist tunduvalt laiendada. Indoneesia suure ekspordiga, India. Austraalia ekspordiga Jaapanisse. Aafrika LAV ekspordib Euroopasse. Lõuna-Ameerikas pole märkimisväärseid leiukohti Põhja-Ameerika vana kaevanduspiirkond Apalatsid. Uus piirkond Kaljumägede
· Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo;
Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis
happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes.
Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis alustada vastupealetungi . Leningradi ei suutnud sakslased samuti vallutada ning linn haarati blokaadi rõngasse.
kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele
auramisele. Valglad saab jaotada kaheks: (*) perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre; (*) siseäravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisestes ookeanilise äravooluta alades esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende vesi on maailmamerega ühenduses vaid atmosfääri kaudu (KaspiaAraali äravoolu ala, Volga, Uural, Sahara kõrb, KeskAustraalia kõrbealad). Mõnedel jõgedel ei ole suuet sellepärast, et inimtegevus (põldude ja istanduste niisutamine, kuivendamine, paisjärvede rajamine ...) on jõgesid veevaesemaks muutnud ning jõed ei jõua enam oma ajaloolisesse suudmepiirkonda (Araali meri). Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. * Infiltratsioon osa lume, vihma ja kohati liustikevee imbumine maapinda ning seeläbi põhjavee moodustamine
La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. Venemaa territooriumil on rohkesti maavarade leiukohti. Siberis kaevandatakse kulda ja teemante, seal leidub naftat ja gaasi. Uural on samuti tuntud kulla, hõbeda, vase ja tsingi leiukohtade poolest. Kurski linna piirkonda teatakse kui rikkalike rauamaagivarude asukohta. Seda paika nimetatakse Kurski magnetiliseks anomaaliaks: kompassinool seal normaalselt tööle ei hakka, lihtsalt keerleb sihitult. Venemaa on maailmas teisel kohal energiaressursside nafta ja gaasi poolest, mida eksporditakse ka teistesse Euroopa ja Ameerika riikidesse. Keel Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma.
näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt. Siis suri ka Breznev, mida algul sellise välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa Teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest
Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N Lõuna Marroqui neem (Hispaania) 36 kraadi 00 minutit N Ida Polaar-Uural (Venemaa) 67 kraadi 20 minutit E Lääs Roca neem (Portugal) 9 kraadi 30 minutit W --- 9 Huvitav Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest (akadi erebus `loojang', foiniikia ereb 'lääs, õhtu'), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus "õhtumaad", mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub
poolsaarel. Nad ulatuvad põhjast lõunasse piki idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande. · Püreneed Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik). Kulgeb Hispaania ja Prantsusmaa piiril idaläänesihilisena Biskaia lahest ja Vahemereni. Kõrgus kuni 3404 meetrit · Uural Uural ehk Uuralid on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. · Kaukasus Kaukasus on mäestik Aasias. Osade geograafide arvates on Suur- Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel. Mäestiku
Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi,
Piki Uurali mäestiku kuni Uurali jõe lähteni, mööda Uurali jõge kuni suudmeni, sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Manõtši orund, Aasovi meri, Must meri, Bosphoruse väin, Marmara meri, Dardanellide väin kuni Vahemereni 3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul?
· Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Teised suurkaevandajad nagu Brasiilia ja Austraalia ekspordivad suurema osa kaevandatud maagist. Varem oli rauamaagist malmi ja terase tootmiseks vaja head koksisütt. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söeleiukohtadesse. Suurimad metallurgiatööstuse keskused kujunesid Ruhri ja Saari ümbrusesse Saksamaal, Suurbritannia lääneosas, Poolas Sileesia, Ukrainas Donbass ja Venemaal Uural ning USA-s Apalatšid. Tänapäeval saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümberpaigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Suurimaks terasetootjaks on 1990. aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine:
1. Skandinaavia 5. Balkan 9. Korea 2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori 3. Apenniini 7. Hindustani 4. Pürenee 8. Indo- Hiina 85 MÄESTIKUD: 1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4
vaenlased ei rünnanud koos. Kodusõja ajal oli Stalin sõjanõukogu liige rindel. 4.8 VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA. Inimeste psüühika oli laostunud. Kokku oli hukkunud 20 miljonit inimest. Raudtee ja tööstus ei töödanud. Majandus täielikult laostunud. Külvipind ja kariloomade arv oli vähenenud. Raha väärtus oli lengenud, elu kallidus aga tõusnud. Süvenesid ikkaldus ja nälg. Nälja piirkonnad 1921-1922: Volgamma, Uural, Kaukaasia, Grimm, Ukraina. Välismaalt saadeti näljahädalistele toitu. Häda abi organiseerimise eesotsas oli maadeuurija Nansen. Majanduses oli orjenteeritud sõjakommunismile. NEP - uus majanduslik poliitika (Novaja Ekonomiseskaja Pol¡tika). See kinnitati Venemaa bolsevike partei X kongressil uue majanduspoliitika suunana. 4.8.1 SÕJAKOMMUNISM. Üldine natsionaliseerimine. Riigi kontroll kogu tootmises ja jaotamises. Töölistele palga maksmine
annaabi.ee 
