wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r024.jpg (pilt) /Slide 2 http://basementbettas.files.wordpress.com/2011/06/daphniapulex.jpg (pilt) /Slide 2 http://bioweb.uwlax.edu/bio203/2010/carroll_chri/ncbi%20pictures/lifecycledaphnia.jpg (pilt) /Slide 3 http://www.micromagus.net/animalcules/cladocera/Daphnidae/dpulex13.jpg (pilt) /Slide 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp (materjal) http://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirbulised (materjal) http://en.wikipedia.org/wiki/Daphnia (materjal) http://en.wikipedia.org/wiki/Cladocera (materjal) http://www.zbi.ee/satikad/vahid/leht/leht_1.htm (materjal) ENEKE 2 lk 286, 329 - (1986) Tallinn : Kirjastus ,,Valgus" (materjal) ENEKE 4 lk 166 - (1986) Tallinn : Kirjastus ,,Valgus" (materjal)
Keriloom Haug ( I tarbija) ( II tarbija) Vetikas (tootja) Särg ( I tarbija) Kajakas Merikotkas ( II tarbija) ( III tarbija) Vesikatk (tootja) Vesikirp Ahven Saarmas ( I tarbija) ( II tarbija) ( III · http://www.torva.edu.ee/userfiles/pdf/loodus hoid_pdf/VANAMOISA_JARVE_SELGROOTUD_JA_TAIME D.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/RUTRUT2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Haug · https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas · https://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas#Toitumine · https://et.wikipedia.org/wiki/Kalakajakas · https://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp · https://et
lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustavad tunnused.Kahetiivalised(üks paar tiibu), Kiletiivalised(Kaks paari kilejaid tiibu), Liblikalised(soomustega tiivad), Mardikalised(Kattetiivad), teised putukad. 8
kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat. Jõevähk · Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid: ojad, jõed ja järved; ta suudab elada üksnes hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. · Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks. Vesikirp · Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais. · Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
· Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) saastatud aladel moodustasid emased kalad 85% populatsioonist, samas kui saastumata alal oli emaste osakaal 55% (Bioneer, 2014). 3 Tabel 2 Aine toksilisuse näitajad keskkonnas EC50 10-100 nm Aafrika rohelise ahvi neerurakud 48-hr LC50 3900 - 20000 µg/L vesikirp 96-hr LC50 1100 µg/L Mysid 48-96-hr LC50 4600 - 15000 µg/L kala 96-hr NOEC 1170 µg/L vetikad 21 day NOEC >3146 µg/L vesikirp http://www.opc.ca.gov/webmaster/ftp/project_pages/MarineDebris_OEHHA_ToxProfiles/Bis phenol%20A%20Final.pdf KEMIKAALI ISELOOMUSTUS
või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton koger ahven Rohevetikas vesikirp ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnategurid http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven http://www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/11.klass/ %5BBIOLOOGIA%5D/viimane
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milli...
territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid. Parim käitumine on selline, mis antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid
C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil; närvi impulssi ülekanne; südame,lihase töö; luud oleksid tugevad.
karpvähk, jõevähk, süda- ja lamekarp Ökopüramiid Saarmas Haug Lepamaim, Viidikas, väiksed Taimtoidulised kalad Jõgitakjad, kuuskhein, punavetikas. Tootjad ja toidu- Ahela esimene lüli. Toiduahelad · jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg jõeforell saarmas · rohevetikas vesikirp ahven haug · jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk saarmas · Jõeplankton ehmestiivalise vastne kiil konn jõeforell · Jõetakjas kihulase vastne viidikas merisiig haug Toiduvõrgustik saarmas jõeforell Jõevähk rohukonn särg kiil Jõgi-kõõlusleht
Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud. Vähid on osavad maskeerujad, näiteks erakvähk poeb tagurpidi tühja teokoja sisse, et kaitsta oma õrna tagapoolt. Kõige pisemad vähid on vesikirp ja sõudik, hulgakesi saavad nad elada veetilgas. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. Mere rannikuvees on üsna harilik merikilk ja mageveekogudes on väga arvukas vesikakand. Kokkuvõtteks võib öelda, et vähid on väga erinevad kõige suuremad vähid on kuni 80 cm. pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on
Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust.
1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad?
kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike.
Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv) Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.
Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood
Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. Rohevetikas vesikirp tint ahven hüljes 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast.
ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Troofilised tasemed moodustavad troofilise püramiidi ehk toitumispüramiidi: I 1 Produtsendid Taimed, mõned bakterid, teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed
5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8
Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5
looteeas. Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine. Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht) Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud. Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise
Kä – käsnad, L – linnud, LK – lepiskalad. MS – merisiilikud, MT – meritähed, SV – suured vetikad, P – peajalgsed, T – teod, 4.2. Moodusta neist organismidest üks toiduahel, mis võib esineda ka Eesti vetes. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 12 Peatükk 24. Vähid Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu: jõevähk, skorpion, vesikirp, siidiliblikas, võsapuuk, mesilane, jaanimardikas, krevett. Ämblikulaadsed Ristämblik Ülesanne 2. 2.1. Tõmba joon alla nendele tunnustele, mis iseloomustavad lülijalgseid loomi (a-e). a) Keha katab kitiinainest kest. b) Keha katab lubiainest spiraalselt keerdunud koda. c) Keha ja jätked (nt jalad, tundlad) on lülilised. d) Koda koosneb kahest poolmest. e) Suud ümbritsevad iminappadega kombitsad. 2.2
meritähtede menüüsse. 7. Hk lülijalgsed: iseloomulikud tunnused ja esindajad (võrrelda omavahel: alamhõimkond vähid, kl ämblikulaadsed ja kl putukad). Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha; • kitiinainest kest; (Kitiinkest kaitseb ja toestab, kaitseb looma kuivamise eest.) • lülilised jätked (jalad, tundlad jm). VÄHID Esindajad: jõevähk, vesikirp, tõruvähk, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised), keldrikakand Elukoht: mage või soolane vesi, ka maismaal (keldrikakand). Liikuvus: Liiguvad vabalt / liikumatud (tõruvähid) Hingamine: lõpustega , ka maismaal elavad Suurus: 0.1mm - 4 m Keha: kolm piirkonda: pea, rindmik, tagakeha. Pea ja rindmik kokku kasvanud, katab kilp Tundlad: 2 paari Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks
liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma
(Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks
BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus
turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff
mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm
37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm
arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud) Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade ballastvee mahutites. Kinnistumine laeva kere külge. 21 Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima. Aga jällegi magevee liigid suudavad siin väga edukalt hakkama saada. 94.ndal aastal vesikirp Kaspia mere piirkonnast hästi kohanenud täiendab räime toidulauda ja pakub konkurentsi räime noorjärkudele. Teadlaste eksitusega tuuakse sisse. Akvakultuur Iga tuvastatud uus liik, kes siin avastatakse on võõrliik. Ja aastas kusagil 100 ringis ja kes siis elama/püsima jäävad on 2-3 liiki. 22
Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees hõljuvaid toidukübemeid ning on ise paljudele kalamaimudele ja teistele veeasukatele toiduks. Ainukesed vähid, kes maismaal elavad on keldrikakandid. Nad on lamedad ja ovaalsed ning suudavad elada niisketes paikades nagu nt keldris, kõdus, puunottide all vms. 37. Ristämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine - Ristämblik on loomtoiduline putukas, kes püüab saaki mürgiga
Troopilistes ookean alati stratifitseerinud. Ekvatoriaalne apvelling. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles · PLANKTONI ÕITSENGUT PÕHJUSTAB (3) · raua puudumine · süsiniku ja lämmastiku üleküllust · aeglane vee vaehtus (?) · Vetikate DMS´i toodang jahutab mere 4C võrra. · Ookeani keskmäestik tekkinud murrangute tagajärjel. Laamade lahknemine · KARPKALA on võõrliik - ise ei paljune siin. Ja vesikirp. Ümarmudil · Väärtuslikud kalad: tuunikala, mõõkkala. · FRONT - kaks temperatuurimassi kohtuvad · ABÜSSAAL - kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st). Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. BENTOS e. Põhjaaelustik 1-2% vajub pindmisest kihist põhja bentosele BENTOSE 3 RÜHMA: Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma: · Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale.
– karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit: hall käpp – uruhiir – rebane/hiireviu aasristik – sirelane – tondihobu – toonekurg Eesti rannik: taimemahl – must sipelgas – harilik kärnkonn nõges – koerliblika röövik – kõrkja-roolind Jõgi: jõgi-kõõlusleht – ühepäeviku vastne – särg/jõeforell – saarmas Järv: vesikirp – ahven – haug – saarmas puuleht – vesikakand – vesihark - veekonn
Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus – selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. Partenokarpa – olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 38
Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1
Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Partenokarpa-olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili-banaanid, pirnid, seemneteta viinmarjad. 3. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki- loomad, taimed =ülejäänud-
((Foto: Vetikate vohamine meres. Vetikate rohke esinemine kahjustab veekogu.)) --- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud. Kui võõrliik tõrjub kõrvale vanu liike, võib elustik muutuda ühekülgseks ja ökosüsteem kahjustuda. Toiduvõrku on näiteks tugevasti muutnud Läänemeres levinud röövtoiduline vesikirp. Praeguseks on meie merest leitud üle 100 võõrliigi (unimudil, villkäppkrabi jt). ((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.)) Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse.
annaabi.ee 
