Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliima (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
  • Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
  • MIks õhumassid liiguvad?
  • Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?
  • Kus Euroopas sajab kõige rohkem?
  • Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja - Ameerikas?
  • Miks soojemad kui Siberis?
  • Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne merelise ja mandrilise vahepealne kliima?
  • Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga mille poolest troopilise kliimaga?
  • Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud?
  • Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast ?
  • Milles seisneb kasvuhooneefekt?
  • Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti?
  • Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine?
  • Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid?
  • Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke?
  • Millise ilma toovad eestise tsüklonid millise antitsüklonid?
  • Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled?
  • Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem?
  • Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir?
  • Mis on põhikaart?
  • Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem GPS?
  • Mis on geoinfosüsteem GIS?
  • Mida näitab geoloogiline skaala?
  • Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord?
  • Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal?
  • Miljonit 10 Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord?
  • Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub?
  • Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast?
  • Millest koosneb eesti pinnakate?
  • Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis kui liikuda põhjast lõunasse?
  • Mis on pinnavorm?
  • Kuidas neid liigitatakse?
  • Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje?
  • Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest?

Lõik failist

Geo arvesuse kordamine
KLIIMA

  • Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
    Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon , absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk ( madalrõhuala - tuuline , sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass , sademed ja õhk).
  • Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
    Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. .
  • MIks õhumassid liiguvad?
    On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale.
  • Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune?
    Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled.
  • !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?
  • !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks?
  • Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis ?
    Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on seal ka külmem. Eestis on suurem albedo ( päikesekiirgus ) kui Siberis.
  • Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad.
    Arktilises vöötmes on päikesekiirgust kõige vähem ja kiirgusrežiimi mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine . Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa.
  • Mille poolest erinevad parasvöötme mereline , ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad.
    Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt.
  • Vasakule Paremale
    Kliima #1 Kliima #2 Kliima #3 Kliima #4 Kliima #5 Kliima #6 Kliima #7 Kliima #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor daniel Õppematerjali autor
    1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
    Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk).

    2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
    Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. .

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    pdf

    Veestik ja Euroopa kliima

    Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?

    Geograafia
    thumbnail
    4
    docx

    Kordamisküsimused Geograafia

    3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala ­ Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala ­ Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks

    Geograafia
    thumbnail
    3
    docx

    kliima kordamine

    1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    80
    doc

    Euroopa ja loodusgeograafia

    Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5

    Euroopa
    thumbnail
    15
    doc

    Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

    GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

    Geograafia
    thumbnail
    38
    doc

    Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

    GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

    kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel. Briisid: Esinevad rannikul, nimetatakse ka rannikutuulteks. Tekivad mandri ja veekogu päevase ebavõrdse jahtumise tagajärjel ranniku piirkonnas. Päeval puhub tuult merelt soojenenud ranniku poole(merebriis), õhtul aga jahtunud rannikult merele (maabriis). Mäe ja orutuuled: Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole, siis võib seal vastavalt

    Hüdrometeoroloogia
    thumbnail
    9
    doc

    10. klassi loodusgeograafia

    - hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun