Kliima (0)

Q: Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: MIks õhumassid liiguvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Kus Euroopas sajab kõige rohkem?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja - Ameerikas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Miks soojemad kui Siberis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne merelise ja mandrilise vahepealne kliima?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga mille poolest troopilise kliimaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Q: Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliima

Põhikool - Geograafia - Kliima ja kliimamuutus

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
MIks õhumassid liiguvad?
Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?
Kus Euroopas sajab kõige rohkem?
Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja - Ameerikas?
Miks soojemad kui Siberis?
Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne merelise ja mandrilise vahepealne kliima?
Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga mille poolest troopilise kliimaga?
Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud?
Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast ?
Milles seisneb kasvuhooneefekt?
Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti?
Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine?
Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid?
Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke?
Millise ilma toovad eestise tsüklonid millise antitsüklonid?
Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled?
Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem?
Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir?
Mis on põhikaart?
Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem GPS?
Mis on geoinfosüsteem GIS?
Mida näitab geoloogiline skaala?
Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord?
Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal?
Miljonit 10 Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord?
Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub?
Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast?
Millest koosneb eesti pinnakate?
Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis kui liikuda põhjast lõunasse?
Mis on pinnavorm?
Kuidas neid liigitatakse?
Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje?
Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest?

Geo arvesuse kordamine
KLIIMA

Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon , absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk ( madalrõhuala - tuuline , sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass , sademed ja õhk).

Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. .

MIks õhumassid liiguvad?
On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale.

Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune?
Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled.

!!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?

!!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks?

Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis ?
Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on seal ka külmem. Eestis on suurem albedo ( päikesekiirgus ) kui Siberis.

Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad.
Arktilises vöötmes on päikesekiirgust kõige vähem ja kiirgusrežiimi mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine . Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa.

Mille poolest erinevad parasvöötme mereline , ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad.
Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik , Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina .

Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima?
Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi.

Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga?
Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas . Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks .

Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast?
Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud . Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult.

Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba?
Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Halb on see et see soojendab õhku liiga palju. Heitgaasid . Päikesel ei lase normaalselt tagasi peegelduda.

Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti?
Kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. Kasvuhoonegaase.

Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit?
Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Eestis poleks talvel enam lund ja tänu sellele kaoks paljud loomaliigid eestist ära.

Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda .
Jah toetab küll kliima soojenemise hüpoteesi.

Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus?

Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks?

Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid?

Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale?

Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis.
Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb tsüklonis kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond on suuremõõtmeline õhupööris atmosfääris, kus toimub õhu aeglane laskumine . Õhurõhk on kõige kõrgem antitsükloni keskmes ja selle äärte poole liikudes väheneb. Õhu liikumine toimub kõrgrõhkkonnas põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Tsüklonis on ilm muutlik , pilvine ja sajab, tuuline. Põhjapoolkeral liigub vastupäeva aga antitsüklonis päripäeva. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Lõunapoolkeral on kõik teist pidi.

Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke?
Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb.

Millise ilma toovad eestise tsüklonid , millise antitsüklonid? Aga talvel?
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.

Võrdle külma ja sooja fronti.
Kui külm õhk soojale õhule peale tungib tekib nende kokkupuutealale külm front aga kui soe õhk külmale õhule peale tungib tekib soe front. Kuna külm õhk on soojast õhust raskem, siis tõstab see peale tungides enda ees oleba sooja õhu järsult üles. Tekivad pilved ja tuleb äike ja sademed. See kestab lühikest aega sest front liigub kiiresti. Kergem soe õhk tõuseb taanduva külma õhu kohale ja põhjustab samuti sademeid. Sadu pole tugev kuid see kestab kauem kuna soe front on laiem ja liigub aeglaselt.

Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks?
Mandrilise, sest mandrilise kliimaga alal on soojem ja seal kõigub temperatuur ööpäevas palju.

Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled?
Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele.

Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem?
VEESTIK

Millisteks osadeks jagatakse veestik?
Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved , jõed ,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid ), suured märgalad (sood, lammid , padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi .

Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi.

Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus

Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia , Egeuse, Marmara )

Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri .

Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli ). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde.

Liigivaene kuid isendirikas.

üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht)

Põhja Eest ranniku alad

tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid

Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus.

toiduahela näide

kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism

poolsaared, lahed , saaderd, settekivimid , uute alade kerkimine

järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, ( purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar

kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa, saksamaa), kulutusrannad põhjas ja läänes (poolsaarte tippudes)

liustikud hakkasid sulama, ühines atlandi ookeaniga, veetase ühtlustus, maakoor tõusis, veetase hakkas alanduma, soolsus vähenes

eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk on aurumisest suurem

sugisel ja kevadel rohkem vett kui talvel ja suvel

võhandu , pärnu, põltsamaa. narva, emajõgi , pärnu

lang on amplituud, langus on?

tehisjärvi on palju sest?

peipsi järv

põhjaeuroopas on igilumi, jääkilbid ja liustikud ning ka ajutised jõed ja järved kiire vooluga vesi. ida euroopa lauskmaal on madalates lammorgudes aeglase vooluga vesi.

l ja k saavad aluse mäestikest ning neis on palju vett, lõuna eur on veevaesed jõed

vihma imbumisel maasse

põhja vee maa peale tõusmise koht.

100-700 m

et kaitsta loodust ( fosforiit )

joomiseks

soo on märg ja hapniku vaene ala, kus tekib turvas igalpool va kõrgustikud

vee allikad, ilusad, turisminduseks sobilikud, turba kaevandamine

madalsooo-allikasoo- siirdesoo -kõrgsoo ehk raba
madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. neid eristatakse turbas säilinud osaliselt lagunenud taimeliikide ja nende lagunemisastme järgi
Eesti ja Euroopa asend. Eesti geoloogiline ehitus ja pinnamood

Iseloomusta Euroopa loodusgeograafilist asendit.
Euroopa asend onväga mitmepalgeline. Euroopa on hiiglasliku poolsaarekujuga ja seda ümbritseb Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ja nende mered.

Milliseid geograafilisi objekte läbib Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir?
Uurali mäestikku kuni Uurali jõe lähtmeni, üle kaspia mere Kuma jõe suudmeni.

Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest (loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhete (majandus ja poliitgeograafiline asend).
Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja- Euroopas Läänemere idarannikul. Lähimad ülemeremaad on Soome ja Rootsi.

Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir?
Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmjärv ja Pihkva järv.

Mis on põhikaart ?
Kogu riigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maasikuobjektid, maapinnarelieef ja kohanimed .

Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)?
See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS-vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis.

Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse.
Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks, päringute tegemiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks . See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes.

Mida näitab geoloogiline skaala?
Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist.

Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal?
Vanaaegkond. 250 miljonit (???)

Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord ? Nimeta kivimeid, millest see koosneb.
Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid , liivakivid.

Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis?

Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub?

Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust.

Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast?
Pinnakate koosneb pudedatest setetest , aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest.

Millest koosneb eesti pinnakate?
Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas ). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene.

Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse?
Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune.
Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem.

Mis on pinnavorm ? Kuidas neid liigitatakse?
Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Neid liigitatatkse looduslik ja inimtekkelisteks

Kirjelda eesti pinnamoe kujunemise etappe. Milline neist etappidest on jätnud eesti praegusesse pinnaoodi kõige suurema jälje? Miks?
Esimene etapp algas umbes 350 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Teine etapp on seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega . Korduvalt peale tunginud liustikud kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Kolmas etapp ehk jääajajärgsel perioodil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ning setete ärakanne voolava vee, merelainete, tuule, murenemise ja raskusjõu toimel.

Too näiteid eesti pinnamoe suurvormide kohta.
Kõrgustikud- Pandivere kõrgustik , Sakala kõrgustik
Lavamaad - Harju ja Viru lavamaa
Nõod ja orundid- Emajõe orund, Hargla nõgu
Madalikud - Pärnu madalik , Lääne eesti madalik

Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest? Too näide.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

daniel Õppematerjali autor

1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk).

2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?
Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. .

vöötme merelise liustikud tsüklonis front õhutemperatuur jõed järved hoovus lõuna eesti polaaröö polaarpäev

Sarnased õppematerjalid

pdf

Veestik ja Euroopa kliima

Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist?

Geograafia

docx

Kordamisküsimused Geograafia

3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks

Geograafia

docx

kliima kordamine

1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma

Kategoriseerimata

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5

Euroopa

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Geograafia

doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel. Briisid: Esinevad rannikul, nimetatakse ka rannikutuulteks. Tekivad mandri ja veekogu päevase ebavõrdse jahtumise tagajärjel ranniku piirkonnas. Päeval puhub tuult merelt soojenenud ranniku poole(merebriis), õhtul aga jahtunud rannikult merele (maabriis). Mäe ja orutuuled: Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole, siis võib seal vastavalt

Hüdrometeoroloogia

doc

10. klassi loodusgeograafia

- hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed

Geograafia

Rohkem sarnaseid