ORKAANID Orkaan on looduse üks võimsamaid jõude. Orkaanid tekivad kui tugevad äikesetormid liiguvad üle sooja ookeani. Olenevalt regioonist kutsutakse orkaane ka taifuunideks ja tsüklonideks. Click to edit Master text styles Second level Third level Kuum õhk, selles tormis, Fourth level Fifth level ja ookeani veepind kombineeruvad ja hakkavad tõusma. See tekitab madala rõhu veepinnale. Tugevad tuuled, puhkudes vastastikku, panevad selle tormi keerlema. Kerkiv kuum õhk tekitab rõhku. Õhk kerkib üha kiiremini, suunates rohkem sooja õhku merelt ära ning külma ja kuiva õhku asemele. Tormi liikudes üle ookeani, korjab ta Tuule kiirus tõuseb üles üha rohkem kui õhku surutakse sooja, niisket õhku.
luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides.(1,3) 1.2 Kliima
suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne. Põhjavesi vs pinnavesi: · põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele; · temp. on suhteliselt ... · Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk Põhjavee teke: · Infiltratsioon 2 · Kondensatsiooniline · Sedimentatsiooniline · Juveniilne Vaba vesi: Niiskuse edasisel tõusul toimub kapillaaride täielik täitumine, kujuneb kapillaarvesi. Kapillaarvee liikumine kapillaarjõudude mõjul... 3
Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia Kondensatsioon: vabaneb energia Vee üles liigutamiseks on juurde energiat vaja, alla tulles vabaneb energia. Hüdrogeoloogia arenes väga kiiresti 19 sajandil, mis on suurelt seotud suurte linnade loomisega. Hüdrogeoloogia tegeleb ehituses, et tagada kuiv olukord, eesti tingimustes keldrites. Seisev veekogu seisvas veekogus (piiratud alal) kipub veepind olema horisontaalne (või ligikaudu horisontaalne, mis tuleb tõestada) Põhjavesi: Põhjavesi on peaaegu vaba organismisedest, millised on kahjulikud inimesele Temperatuur on suhteliselt püsiv Keemiline koostis on püsiv Vooluhulgad stabiilsed Põhjavesi tavaliselt mage Statsionaalrne voolamine voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks. Mittestatsionaarne voolamine
Kõige lihtsam on eristada erinevaid staadiume visuaalselt ehk silma järgi, lähtudes õhumullide tekkimisest. Toetava vahendina võib kasutada termomeetrit. Keemiseelne staadium, kus keedunõu põhjas hakkavad tekkima esimesed mullid ja vee temperatuur on 70-80°C sobib näiteks munade poseerimiseks. Vaevumärgatav keemine toimub 85-95°C juures, kui keedunõu põhjas ja külgedel moodustub juba hulgaliselt õhumulle, mis aga veel pinnale ei tõuse. Veepind on sile või liigub vaevumärgatavalt. Selles staadiumis hauduvad peaagu kõik toiduained kõige mahlasemaks ja maitsvamaks. Eriti oluline on selle staadiumi äratundmine puljongi, suppide ja sültide keetmisel. Vaikne keemine toimub 96-99°C juures. Veemullid tõusevad juba pinnale ja lõhkevad, kuid eralduv veeaur on veel vaevumärgatav. Vaikne keemine sobib kartulite ja muu köögivilja keetmiseks, pajaroogade hautamiseks jne.
3. Põhjused miks ookeanide ja merede vesi soojeneb maismaast ulatuslikumalt ja tugevamini. – vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes,
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F. Steele- Ameerika maastikuarhitekt, renesanssiaed T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind, pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised Ron Herman- Ameerika maastikuarhitekt, Jaapaniaed, lihtne selge vorm T. Delaney- Amerrika aiakunstnik, julged värvid ja materjalid, väike rõhk taimedel M.Scwartz- ameerika aiakunstnik, installatsioonid Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane.
Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri.Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks.Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesisine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist.
langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata
nõrgenemist. 12. Muusikalised helid erinevad: 1) heli tugevus ; 2) heli kõrgus ; 3) tämber 13. Helitugevus sõltub võnkumise amplituudist. Mida suurem amplituud, seda suurem heli. Inimesele on surmav üle 180 dB. Ühik: bell (B) 1 dB = 0,1 B 14. Helikõrgus sõltub sagedusest. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz 15. Lainete peegeldumine nähtus, kus laine pöördub kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda tagasi. (nt. veepind, kaja) 16. Lainete murdumine nähtus, kus laine muudab levimise suunda üleminekul ühest keskkonnast teise. (nt. vaadates vee pealt eset, on see petlik, sest tegelt ei ole ese täpselt selle sama koha peal) 17. Lainete interferents koherentsete lainete liitumine, mille tulemusena lained kas võimendavad või kustutavad teineteist. (nt. koorilaul) 18. Lainete difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. (nt. merelaine kivi taha) 19
Igal asjal on oma tähendus iga asi sümboliseerib midagi. Kõike ei saa võtta sõna-sõnalt, vaid tuleb mõista ka asja sügavamat poolt. Mida tähendab aga August Mägu teose pealkiri ,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea,
Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. 9. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 10. Iseloomusta vabapinnalist põhjavee kihti Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud
25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras. 1) vedeliku sees: molekul on tasakaalus, sest naabermolekulid mõjutavad seda ühtlaselt. 2) pinnal: molekuli tõmmatakse pinnalt vedeliku sisse, aga see ei saa sinna, kuna teised molekulid on ees. 26) Mida näitab pindpinevustegur (lk 29)? – Kui puudutada rõngaga veepinda ja siis püüda rõngast veepinnalt üles tõsta, siis selgub, et veepind ei taha rõngast hästi lahti lasta – rõnga raskusjõule lisandub pindpinevusjõud. Kui me jagame pindpinevusjõu rõnga pikkusega saame pindpinevusteguri, mis näitab iga pikkus ühiku kohta tulevat pindpinevusjõudu. Sigma – pindpinevustegur (oomega) Pindpinevusjõud (Fpp) rõnga ümbermõõt – (l) Ühik N/m 27) Mis on 1) märgamine, 2) mittemärgamine, too näiteid (lk 30) – Sõltub ühest asjaolust
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni
kolme osasse: Esimeses osas on tõsiste emotsioonidega kirjeldatud merd ja sinna minekut, teises osas on koor taustaks ja solist laulab meloodiat. Kolmandas laulavad mõlemad meloodiat ja tausta. „Kutse“ on minu jaoks jällegi meeldejääva, isamaalise viisiga. Rütm on jälle Ernesaksale iseloomulikult üldpildis rahulik ning üles äratavate vaheosadega. Harmoonia on duuris. Nagu enne öelnud, siis on meeleolu vahelduvalt rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles. 5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge
Kas kuul on raskuskiirendus suurem või väiksem kui Maal? Miks? Kuidas muutub pendli periood Kuu peal? Väiksem, kuna ta mass on väiksem Maast, pendel käib väga aeglaselt edasi-tagasi. Pendli perioodi valem ja avalda sealt g: T =2 l g , kus l= pendli pikkus (m); g= raskuskiirendus (m/s2) 4. Heli kiirus Heli: elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda. Mehaaniline laine: võnkumine, mis kannab edasi aine (nt. veepind kui seda puudutada, siis tekib mehaaniline laine). Täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine)
väljaspool. (Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). · Oska teisendada pikkust, aega ja kiirust põhiühikutesse. · (Tunne ühikute eesliidete tähendust 10-astmetena.) · Iseloomustada jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, mis põhjustab keha kuju kiiruse või liikumise suuna muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on suund. Mõõdetakse dünomomeetriga.
plaanisid Taali ja Hannes koos elama hakata. Mulle meeldis see, kuidas kõik teoses oli seotud merega. Kaluriküla inimesed elatusid sellest, mida nad merest said. Nad kõik armastasid merd, nii ka Hannes, ning hea oli lugeda, kui ta Tondiojalt oli koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu. Eemal aga helkis veepind ehapunast.“ ning „... kuni paistis veel vaid sinine metsaviir ja kivine kaldariba nagu hele lõng.“ Üleüldse meeldis mulle, kuidas Mälk kirjutas. Ta oskas väga hästi ja soravalt jutustada ning ta sõnakasutus tegi teose veel huvitavamaks. Mõned väljendid ning laused, mis mulle silma jäid, olid näiteks „neljateistkümnene naisesüda“, „... jõudis tüdruk oma soo kombel kiiresti ja palju küsida“, „ema südame juurde läheb palju teid ning vähesed neist on kuivad“, „
1. Põhjused Nüüdseks on selgitatud, et maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8ºC (1,4ºF) võrra. Pole raske leida põhjust. Alates tööstusajastu algusest, aastast 1850, on tõusnud käsikäes temperatuuriga ka nn. kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Viimaste hulka kuuluvad peamiselt süsihappegaas (63%), lisaks metaan jt. Miks mõjutavad need gaasid Maa temperatuuri? Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad küll soojust tagasi maailmaruumi, kuid see toimub infrapunase kiirguse näol. Seda aga absorbeerivad kasvuhoonegaasid, mistõttu kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline tänav. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Äärmuslikuks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96%
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette
mis parem on ehk lambastki Analüüs: 3epiteeti: lõhki käristab, üsna hoolikalt ehk lambastki 3metafoori: värk mul lõhki käristab, hambastki, Võrdlusi: parem ehk lambastki Luuletus on väga iseloomustav, naljaka sisuga. 3.Ensetapjate klubi vanamehed üsna eakad tornist hüppamas on ,,peakat"' aga puudub veepind sile maanduvad nad asfaldile valmistumas just üks mega- vana halli habemega aega röövisin talt juudalt võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi meelitab suitsiidiklubi? vanamees ei ajand jama
verevpunaseks ja mind valdas melanhoolia. Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri. Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesinine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist.
45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal · poolsurvelise voolamise korral peab tee mulde serva kõrgus ulatuma vähemalt 1,0 m võrra üle truubi ees kujuneva veepinna · Truubi vähim pikikalle on 1%
Sisukord Sissejuhatus 3 Sissejuhatus teemasse 4 Globaalne soojenemine 5 Tulevik ja tagajärjed 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid globaalprobleeme, mille taga on omakorda teised globaalprobleemid, siis oleks kasulik teada, milles probleem seisneb. Seda referaati koostades loodan vastused leida küsimustele: miks, millal, kui kiiresti jne. Maa temperatuur tõuseb. Tahaksin uurida ka kliima soojenemise ajaloo, tuleviku ja tagajärgede kohta ning leida huvitavaid fakte ja erinevaid lahendusi. Sissejuhatus teemasse Juba palju aastaid on inimkond tege...
Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. Nõguspeegel koondab valgust, temas tekiv kujutis on suurendatud
palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5. Asub ohutus kohas laama keskel. 6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima soojade ja pilviste, kuid sageli vihmasadudega suvega ning suhteliselt leebe talvega. Keskmine temperatuur suvel on 17.4 kraadi ja jaanuaris 2.8 kraadi. Turismi hooaeg on maikuust septembrini ning tipphooaeg juulist augusti lõpuni. 7. Paljud suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. Suuremad looduslikud järved on kuivendatud. 8
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. Ökoloogise jalajäje kuus tüüpi Metsamaa - Metsamaa on puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks.
Nii mõnigi külastaja vaatab loomi kui vange, omistades neile kõiki inimesele omaseid, enamasti romantilisi tundeid ja emotsioone -- seoses just nimelt vabadust piiravate asjaoludega. Õnneks kohtab viimastel aastatel üha rohkem inimesi, kes suudavad respekteerida teisi liike -- piisavalt, et mitte neile pähe määrida inimeste formaliseeritud suhtumist keskkonnamärkidesse. Hüljeste bassein on külastaja jaoks aga avatud veepind ja hüljeste liikumine vees on niivõrd täiuslik oma keskkonna valdamise näide, et inimesed anduvad nende suurte kiirete, täpsete ja elegantsete ujumismanöövrite vaatamisele ning unustavad hetkeks oma kultuurse kohustuse tunda ausat nördimust liikumist takistavate asjaolude pärast. Redelist ja trepist üles ei roni Pean tunnistama, et minu meelest oli hüljeste bassein tõepoolest parim uue loomaia objekt
punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunkt on samas kohas ja paikneb keha sees (maa pöörleb ümber mõttelise telje). Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine. Kuju muutumine e. deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.
6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned? a) adektiivsed – tekib siis kui külm õhumass temperatuuriga alla 0 kraadi liigub vaadeldavale alale. Selline
* Urban planning * Oceanography * Meteorology * Climate Change/Environmental Monitoring Ajalugu * Geodeetilisi töid tegid juba muistsed egiptlased ja babüloonlased ca 7000 a tagasi * Maa raadius määrati 3.saj e.m.a * Suurem vajadus maa-alade kaardistamiseks tekkis ristisõdade ja maadeavastuse käigus 14. - 15.saj * 17.saj lõpus järeldas Newton, et Maa pole ümmargune, vaid on poolustelt kokku surutud Maa kuju ja suurus * 71 % vesi, 29 % maismaa. Sellepärast võetakse ookeanide veepind Maa kuju määravaks pinnaks. * Maakera pole ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. * Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga Geoid * Kreeka keeles “geo”, so maa. * Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla. * Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer 2. Loodi e raskustungi jooned on igas geoidi punktis risti tema pinnaga
See on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud (Tavast, Raukas, 1982). Lääne osas, Vagula järve kohal on orund 6-7 km laiune ja laugveeruline, ida pool kitsenedes aga Lindoral vaevalt ühe kilomeetri laiune , kuid kuni 40 m sügav.(Arold 2005: 230-232) VEESTIK Otepää kõrgustiku jalamil, Pühajõe suudmes, on kujunenud Sõmerpalu omapärane jõe- ja järveäärne maastik, mis ulatub Vagula järveni (519 ha, veepind 69 m ü.m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike. (Võru-Hargla...2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn. Nende kahe järve vahel on kujunenud poolsaarekujuline soine Roosisaar, kus on olnud noorema kiviaja asula
kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras. Puitvardal on alumises otsas metal- Ujukid jagun pinna- ja süvaujukiteks: laboris kui ka väljas. Sageli tareeritakse sellel raskus, metallvardal aga 10cm läbimõõ-duga *Pinnaujukitega mõõdetakse jõe või oja meetodil mõõteriistu (mõõteülevoole, -renne jm). tald, mis takistab varda vajumist põhjasettesse. pinnakiirusi. Et veepind on voolu suunas kaldu, Vool tõkestatakse ja juhitakse mõõteanumasse Mõõtevardal on dm-jaotised. Mõõta saab kuni libiseb ujuk mööda vett ning ta kiirus võib olla ning stopperiga mõõd anuma täitumisaeg t. 6m sügavust. Mõõtmistäpsus on 25 cm, voolukiirusest suurem. Seetõttu püütakse ujukid Vooluhulk Q = W / t , kus W on anuma maht.
Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar
ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m) · riigi kõrgeim koht asub äärmises kaguosas 321 m Vaalserberg Kliima · mereline kliima · temperatuurid jaanuaris 2-3, juulis 18-19 · sageli sajab ja on udu · sademete hulk aastas 650-700 mm · päikesepäevi aastas keskmisel ainult 35 Loodus · palju on jõgesid · Reini, Maasi ja Schelde ühine delta · ka jõgede ääres on kaitsetammid, sest nende veepind on ümbritsevast alast kõrgemal · 70% pindalast on kultuurirohumaa ja põllud · 3% mets, enamus sellest istutatud Hollandi piirkonnad · Flevoland asub tervikuna merepinnast madalamal kuivendatud Zuiderzee põhjal Ijsselmeeri sadam Afsluitdijki tamm 30 km pikk Holland ja lilled · öeldakse, et Jumal lõi maailma, hollandlased Hollandi · Hollandi suurim ekspordiartikkel on lillesibulad · Keukenhof üks suurimaid lilleaedu
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
peegeldab printiipi, mille järgi reeglid tulenevad kindlast korrast. Pargi esimese ala, Petit Parci, ikonograafia näitab, mis oli oluline mõistmaks kuninglikku maailma korda. Oma elu lõpus koostas Louis XIV reisiplaani Versailles jaoks: La Maniére de Montrer les Jardins de Versailles19. Ta kirjutas, et Peeglisaalist väljudes, Parterre d’Eau terrassil olles ning nähes kesktelgesid ja Apollo basseini, paistab maailm kui korrapärane ruum, päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis) peegeldavad vastupanematult kaunist vaatepilti justkui kogudes kogu välist ruumi siseruumi. Belvedere Apollo pronkskoopiast ja apelsiniistandusest, Loomadefontäänist möödudes kogeb jalutaja looduse maagiat, taimede kasvu ja mütoloogia vaimu.21 Päikesekuninga soovi loodust enda võimule allutada illustreerib ebaloomulik vee toimetamine Versailles’sse, et „toita“ majesteetlikke purskkaeve, millest kuningas unistas
prognoositav tee koormus. Platsid tekivad teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, mitmesuguste rajatistega seotud aladele. Plats peab esile tooma sellega seotud hoone, sellepärast tuleb muu ümbritsev, sh haljastus planeerida nii et ei väheneks hoone vaadeldavus. Kombineerides erineva suuruse, värvi ja faktuuriga teekattematerjale, saab platsidele luua ornamente ja mustreid. Vesi Vesi, tehis-või loodusliku veekoguna on kahtlemata kujundatava ala dominandiks. Tasane veepind analoogselt avatud aladega on kontrastne vertikaalsete vormidega. Peegelduseffekt ilmneb eriti hästi hämaruses, kuna näiteks vees peegelduvad tuled näiliselt kahekordistuvad. Saared veekogus suurendavad avaruse muljet ja seal paiknevad objektid tulevad hästi esile. Liikuv vesi on kujunduselemendina eriti atraktiivne , seetõttu tuleks alati tähelepanu pöörata looduslike jugade, kaskaadide jms säilitamisele ja eksponeerimisele. Liikuv vesi
koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Kõige madalam registreeritud õhutemperatuur on -27,4 kraadi ja kõrgeim 38,6 kraadi. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad 5 kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku. Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks.
pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 4.Arengutase Keskmine eluiga: 79,43 aastat
5 Pinnase välimuse iseloomustamiseks kasutatakse sõna faktuur, ehk lihtsalt öeldes tekstuur. Paljuski sõltub see vormi kujust ning materjali tüübist. Erinevatel materjalidel on erinev tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi. Maastikuarhitektuuris defineeritakse sümmeetriat kui mõlema vaatesuuna suhtes mahulist võrdsust mõlemalt poolt vaatesuunda. Sümmeetriat armastati kasutada eriti baroki aja Prantsusmaal ning Inglismaal, kuulsaimad pargid Versailles ning Vaux le Vicomte. Tänapäeval enam sümmeetriale nii suurt rõhku ei panda. Tasakaalu näol on tegemist
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette
puhul. Eesti pinnaste kohta vastavasisulised uuringud seni puuduvad. 3.2 Kapillaarnähted pinnases Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi hk Joonis 3.7 Kapillaartõusu kõrgus torus piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb. Tõusu kõrguse määrab toru raadius (vi pilu laius), vedeliku pindpinevus ja tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega 2 Ts hk = cos (3.12) w rg 35
maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) 8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist. pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved
4 pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam, kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0
avamerre, ohustades sellega nende ellujäämist. Seega ühest küljest upwelling varustab loomi vajalikke toitainedega, kuid samal ajal upwelling on suureks ohuks mereloomade populatsioonidele, kuna see hävitab nende kulleseid. [5, 17] 3.3. Ilm ja kliima Ranniku lähedane upwelling ja downwelling mõjutavad ka ilma ja kliimat. Piki Põhja- ja Kesk-California rannikut vähendab upwelling mere pinnakihi temperatuuri ja suurendab suvel udude sagedust. Suhteliselt külm veepind jahutab niisket mereõhku küllastumiseni ning tekib paks udu. Upwelling’u külm vesi takistab troopiliste tsüklonite (nt orkaanide) tekkimist, sest troopilised tsüklonid saavad oma energia soojast pinnaveest. [18] Samuti mõjuvad mõlemad ENSO nähtused ilmastikule. Enamik kliimaanomaaliatest, mis on seotud El Niño’ga, on vastupidised La Niña ajal. Üldjuhul enamus ENSO mõjust avaldub piirkondadele, mille kliima sõltub troopilisest Vaiksest ookeanist,
U. 12 000 a.t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem LõunaBalti jääpaisjärv, mis hõlmas Lõuna Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses PeipsiPihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a.t., ühinesid kaks jääpaisjärve ja moodustasid Balti jääpaisjärve. Ookeaniga ühendust ei olnud, 25m oli veepind ookeani omast. Sel ajal oli kliima külm ja kuiv. Umbes 10200 a.t. toimus läbimurre Atlandi ookeani. Moodustus esimene mereline veekogu riimveeline Joldiameri. Umbes 9600 a.t. hakkas KeskRootsi väin maakoore kerkimise tõttu kitsenema, mis 9300 a.t. sulgus hoopis. Kujunes suur sisejärv, Antsülusjärv. Kliima soenes. Umbes 8500 a.t. toimus maapinna aeglase vajumise tagajärjel Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
