Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolmas jääb vee alla
Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune. Siluri klint saab alguse umbes 20 km Gotlandi saarest lõunas, kulgeb siis ligi 180 km ulatuses piki Gotlandi läänerannikut põhja suunas ning ilmutab end pärast enam kui 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas Saaremaa põhjarannikul maismaal. Kõrgeim koht Saaremaa pankadest on Panga pank. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja maksimaalne kõrgus on 21,3 m.
pikaajaline kasvatuslik mõju," leidis Palo. "Need, kes täna meile prügi metsa toovad, kindlasti kampaanias pole osalenud." RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp nentis aga, et prügi tuuakse ikka metsa. "Muutumine tuleb põlvkonna vahetusega ja väärtushinnangute muutumistega," usub ta.Mullu koristati "Teeme ära" kampaania raames KaguEestist ära enam kui 322 tonni prügi. www.delfi.ee 30.juuli.2009 Eelmisel aastal maavanema poolt tunnustatud Mustjala Silla kalmistu prügikonteinerisse tuuakse isiklikku prügi, nii et kalmuküünlad, milleks konteiner mõeldud on, ei mahugi enam ära. "Inimeste nahaalsusel ei ole piire!" ütles kalmistu ääres prügihunnikuid näinud Mustjala valla elanik Margus Muld ajalehele Oma Saar. "Keegi on arvanud, et Saaremaa ühe korrashoituma kalmistu väravas on just kõige õigem koht, kuhu jätta kasutatud mähkmed, vana köögikombain ja veel mitu kotitäit kõikvõimalikku olmeprügi," lisas Muld
Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv 33 150 32 800 32 540 32 280 32 060 31 835 31 815 31 756 31 706 33 481 33 307
akvarell värvidega ja pliiatsiga. Maalil oli kujutatud naist, kes oli saunas. Ta oli maalitud tagantvaates ning naine oli alasti. Taust oli valge ning kõige lahedam oli see, et see naise pilt oli pandud peegli peale. Mina leian, et see on väga professionaalne lahendus. Veel meeldis mulle Maido Tolli kolm maali ,,Mustjala kirik I-III". Esimesel maalil oli kujutatud kirikut varakevadel, kui maas oli veel lumi. Maalil on veel mingi kelder või punker, ma ise täpselt ei tea, kuna pole ise Mustjala kiriku juures käinud. Puudel pole lehti ning puude tagant paistab kirik. Teisel pildil on kujutatud südasuve ja selle pildi peal on puudel rohelised lehed peal. Seal on kohe väga palju rohelist kasutatud ning mulle see meeldib. Kõik muu on sama, kuna need kolm maali on tehtud sama nurga alt ning kõik on õli maalid. Kolmas maal on siis tehtud hilissügisel, kui puudelt on lehed maha langenud ja maa värvikaks muutnud. Eriliselt jäi mulle meelde Liia Peedu
Gregor Kutateladze 6. c kl Estonia parvlaeva hukk Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 a. Hukkus 852 inimest, kellest leiti vaid 95 surnukeha. Põhjuseks oli visiir ja torm Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel. Tallinnas Paksu Margareeta juures. Pärnu rannas muuli juures. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Võru Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Estonia sein Stockholmis Djurgårdenis. Hiiumaa Tahkuna poolsaare Tahkuna neeme mälestusmärk Mälestusmärk Estonia laeval hukkunud lastele (kellest ükski ei pääsenud) ning katastroofi läbi orvuks jäänud lastele. Autor Mati Karmin, kelle selgitus mälestusmärgi kohta on: - Pronkskell- laeva või hingekell, mis väga tugeva tormiga ise helisema hakkab;
(umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas haruldasi liike nagu, jugapuu, luuderohi, tuhlpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets. 2.Kihelkonna kihelkond Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on 402 km² Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul. 3.Kihelkonna rahvariided Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni
Welcome to Saaremaa Its located in.. Its located in the south-west part of Estonia. And the capital of Saaremaa is Kuressaare. Saaremaa is mostly known... Saaremaa is mostly known for its beautiful seaside, windmills and junipers Legends of Saaremaa Its like a legend that Saaremaa stands on seven The people of Saaremaa have this legs: Laimjala, Mustjala, Valjala, Kõljala, Hakjala, weird accent and most of them can't Laadjala and Mändjala there's actually more legs make a difference between letters but these are the most known places. "Õ,, and "Ö,, Panga Pank It starts in Gotland, Sweden and is about 2.5 km long on the ground and 21.3 meters high. Sõrve säär Sõrve säär is a place where once was a old lighthouse
Raskusjõutekkelised pinnavormid Karl-Richard Sänna 9.B Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste pinnavormide tekkimine Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinn...
tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru
Saaremaa - the biggest island of Estonia is known as a good recreation place with unique nature and a lot of sights Saaremaa has retained its uniqueness due to its location and insulation Junipers, dolomite, windmills and the famous local home-brewed beer are considered the symbols of Saaremaa A lot of sights Among the numerous sights of Saaremaa, several are worth calling special attention to, e.g. Angla windmill hill, Mustjala cliff, manor house at Loona, ruins of Maasi castle of order, and Mihkli Farm Museum at Viki. The most important tourist sight in the only town of the county, Kuressaare (up to 1917 Arensburg) is the bishopric castle dating from the 13lh century Kuressaare is also known for its beautiful and well preserved old town. A lot of sights The meteorite crater at Kaali is the biggest in Europe and easily accessible to visitors
them spend the winter. Sometimes there are well over a hundred storks, as well as other waterbirds, resting in the calm waters of the lagoon. Folk tradition ties Panga cliff as a place of worship and sacrifice for the ancient Saarlanders. It is known that until well into the 19th century, local fishermen poured libations of beer and whisky over the edge of the cliff, especially at midsummer eve, to ensure lots of fish during the coming year. There is a fishing spell that was chanted in Mustjala parish, and it says: "Come, come closer codfish to me. Bite my hook my dearest gray one. My hooks are silver, dipped in gold and slipped in lead."
Teerada Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik
Kertu retsensioon Õpilane:Grete Vendel Õpetaja:Erina Küüra Kuressaare Vanalinna Kool Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse ...
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
· regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud · Liigutused sarnanevad tööle · maagilise tähendusega tantsud tehti loomi järgi · Voore, Söör, Rühma, Paaris, Soolotants · Kihnu ratas, Mustjala pulmarong, Muhu kõverik, Labajala valss Aleksander Eduard Thomson - mitmel suvel käis ta siin rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70- st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, %
C4 P Nõuded: Ranged Lõdvad 45 43 46 >50 >45 Mu s t j a l a 4 3 3 <2 <3 A3 A3 5 Mustjala kirik 3 4 1 <3 <5 Mus tjal a mk Mus tjala >0,85 >0,5 la 11.2 15.6 A1 A1 M U S T JA2 14.6 A2 AL A A3 A3 5 Mustjala kirik
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to ...
g. barnacle goose and mute swan. Besides Viidumae and Vilsandi Nature Reserves, there are over two hundred single nature objects under protection - parks, high cliffs, large trees, erratic boulders and unique marshy lowlands. The meteorite crater at Kaali is the biggest in Europe and easily approachable for visitors A lot of sights. Among the numerous sights of Saaremaa, several are worth calling special attention to, e.g. Angla windmill hill, Mustjala cliff, bell tower built in the 17Ih century at Kihelkonna, manor house at Loona, ruins of Maasi castle of order, and Mihkli Farm Museum at Viki. The medieval churches of Saaremaa have remarkable archaic architecture, e.g. churches of Poide and Karja. The oldest of them - the church of Valjala - was built in the 13th century. The most important tourist sight in the only town of the county, Kuressaare (up to 1917 Arensburg) is the bishopric castle dating
Massu linnus – Läänemaal Melliste linnamägi Merjamäe linnamägi Muhu maalinn – Saare maakond Muhu vald Linnuse küla Muuksi linnamägi Mustla ringvall -Pöide vald Mädara linnus – Pärnumaa – Vändra vald – Mädara küla Mäeotsa linnamägi Mõrgi linnamägi (Kuningamägi) Naanu linnus Narva Joaoru linnamägi - Narva linn Neeruti Sadulamägi (linnamägi) Nurkse linnamägi Oandimägi - [[Valga maakond] Otepää linnus Owele linnus Paatsa maalinn – Saare maakond Mustjala vald Paatsa külas. Pada linnus Pada II linnus Padise linnus Palivere linnus Pattina linnamägi Peedu linnus Pidula maalinn – Saare maakond Kihelkonna vald Pikasilla linnus Punamäe linnus ehk Äntu linnus ehk Äntu Punamäe linnus Purtsa maalinn ehk Kooljamägi – Saare maakond Leisi vald Purtse Tarakalda linnus – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Purtse Taramägi (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald
Muusikud väidavad, et tühjas kontserdisaalis proovi tehes ja samas saalis publikule esinedes kõlab muusika erinevalt. Millest on see tingitud? Tegemist on helilainete peegeldumisega. Kui muusik on saalis üksi, siis heli jääb kauemaks püsima. 26. Kuidas saab peegeldumist kasutada merepõhja sügavuse mõõtmisel? Laine jõuab teistsugusesse keskkonda. Toimub kahe erineva keskkonna lahutuspinnal. Teist keskkonda kohates, pöördub laine esialgsesse tagasi. 27. Panga panga juures Saaremaal Mustjala vallas võib täheldada nähtust, kus merelained muudavad veealuse astangu kohale jõudes levimissuunda. Millest see tingitud on? Levimiskiirus keskkondades on erinev. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. 28. Too näiteid valguslainete murdumise kohta. Suurel kiirusel sõitev auto kaldub teeserva. Kui parempoolsed rattad satuvad pehmele teepeenrale ning pidurdavad ja vasakpoolsed jätkavad samas endise hooga, pöörab auto paremale kraavi. 29
Viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi kohtab just Saaremaal arvukalt ning mujal Eestis väga harva. Saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval on umbes sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Palju vaatamisväärsusi. Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud. Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud.
Straitland has served as a junction of international trade routes for Vikings. Long struggle of power with foreign intruders has left ancient strongholds in Valjala, Lihula and Soontagana. The churches in Muhu, Valjala, Mustjala, Karja and Kihelkonna are honorable and elderly because Straitland was the one to bring Christianity to Estonia. The castle of Kuressaare is still standing proudly, but in Lihula only ruins can be seen. The patterns of national dresses and the churches bring memories of secret sign cultures of Medieval Times. Good knowledge of singing and facility of speech of the people of Straitland have given Estonia a big number of writers and poets. Character of the landscape
Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010)
saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda Rootsit taga otsiti ning selle eest, kuidas neid Gyla pärast häbistati ning tapeti. Must Olav Mustjala vanem. Välimuselt tõmmu, vanuselt pisut üle neljakümne aasta vana. Must Olav oli hea juht, keda austati, kuid Alarile ta ei meeldinud. Alar aimas, et Olavil on midagi plaanis. Must Olav üritas võtta Alari kohta suurvanemana, väites, et Alar on surnud. Kuigi Rootsist tuldigi teadetega, et Alar võib surnud olla, ei pööranud Olav suurt tähelepanu asja kindlaks tegemisele, vaid kuulutas kohe kõige halvemat. Kui siiski selgub, et Ata poeg on elus,
oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam
põhjaveekihiga,sest mida allapoole seda suurem viga.VEND JA KAMBRIUM-paks savide ja liivakivide kiht,kallutades lõunasse.Vendi suurim paksus kuni 120m,kambriumil 150m(saaremaal)Paljanduvad põhja-eestis,paremini kambrium,vend ainult saartel(klindi alumises osas.1)Ordoviitsium-Põhja-Hiimumaal ja Põhja-Eestis,paljandub hästi,seega põhiline maavara(paas,killustik)näiteks-Maardus,Kunda,Tapa.2)Silur-Kesk-Eesti,Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaa,karbonaatsed kivimid.näiteks Mustjala pank.Siluris on väge maavarasid.4)Daevon-valdavalt liivakivid ja savid,paljanduvad Lõuna-Eestis,on nii punast,kollast kui ka valget liivakivi.Vga halvasti uuritud kuna pole mida uurida.Leidub kagu- eestis ja põhjas-eestis.Näiteks Piusal tehakse klaasiliiva.5)Kvaternaar-devonist kuni kavaternaarini oli Eesti ala maapinnal ja liikus põhja poole.A)Joogivee kvaliteedi kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse.Devoni liivakivide filtratsioonimoodul on 1-2
on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus...........................................................................................
on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi.
5234 21402-1 Alavere 59.24791525.328074 5234 Anija vald 30029 4900014-1Alavere 58.77070326.510093 30029 Jõgeva vald 30460 5900016-1Alavere 59.16705726.656527 30460 Vinni vald 116339 5900017-1Alavere 59.16737626.657033 116339 Vinni vald 13311 21466-1 Alavere õpi59.24463625.324314 13311 Anija vald 25402 7400007-1Albi 58.53801922.338345 25402 Mustjala vald 25404 7400008-1Albi 58.53778422.338202 25404 Mustjala vald 22077 5100007-1Albu 59.15497625.658665 22077 Albu vald 25333 5100008-1Albu 59.15536225.657457 25333 Albu vald 20702 5100010-1Ale 59.04235125.707747 20702 Roosna-Alliku vald 21787 5100009-1Ale 59.04197825.707382 21787 Roosna-Alliku vald 93902 4400032-1Alekere 58.95913226.811356 93902 Avinurme vald
Tülivere hiietamm Mäesuitsu ohvripärn Upsi tamm Pühajärve sõja tamm Tamme-Lauri tamm Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas Kaali järv Püha kihelkonnas Ebavere mägi Tammealuse hiis ehk Samma hiis Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas Kehtna vallas Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas Kunda hiiemägi Lehmja tammik Jüri kihelkonnas Panga pank Mustjala kihelkonnas Taevaskoda Võnnu kihelkonnas Ohvriallikas Pühaks peetav allikas, millesse ohverdati. Enamasti arvati ohvriallikatel veel olevat maagiline tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid)
Sel kuul tuleb kiisudele ise süüa anda, sest hiiri ja rotte napib. Veebruaris on õige mitu tähtpäeva. 2. veebruar - küünlapäev. Kirikukalendris on ka selle kohta ilus legend. Nimelt läks Maarja vastsündinuga esimest päeva jumalakotta. Ja ennäe imet - kõik küünlad kirikus süttisid iseenesest põlema! Sellest on saanudki küünlakuu omale nime. Küünlaid valmistati ka sel päeval kodudes. Vanarahvas pani tähele, et küünlapäeval antakse talvele lõplik ja viimane hoop. Mustjala kandis arvati, et küünlapäeval kammitud juuksed kasvavad hästi pikaks. Seevastu Kose inimesed arvasid, et kui sellel päeval juukseid kammida, siis kukuvad need üldse peast ära. Igaks juhuks peaks 2.veebruaril juustega ettevaatlik olema. Harjutus 12. (Mõnel programmil ei ole seda võimalust!) Järgnevad valemid on piltidena. Tee need järele.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...
eurot. Kui peigmees on julguse kokku võtnud ja pruudilt kätt palunud ja pruut on vastanud jaatavalt pannakse paika pulmakuupäev. Pruutpaar valib endale sobiliku koha laulatuseks. Selleks valime ilusa ranna milleks oleks väga sobilik Panga pank, mis asub Mustjala vallas, Panga külas. See koht on tasuta ja Pruutpaar ei pea kulutama raha laualtuskoha peale. Tuleb valida ainult kaunistused, toolid ja nende kaunstused. Pruut peab endale valima sobiliku kleidi. Meie valisime pulmakleidiks kleidi, mis maksab 180 eurot ja sellele hinnale lisanudub loori hind 10 eurot
äärmises lääneosas on Vilsandi saarest seda ümbritevatest laidudest ning kihelkonna,Kiirsaare,Kuusnõmme ja Arla lahe rannikulaladest koosnev kaitseala.Lahustükina kuulub rahvusparki ka Tagamõisa poolsaare loodeotsas merest kerkiv poolsaar Harilaid.Vilsandi läänerannikul tõusevad kaljudena merest väikesed Vaika saared,mis võeti juba 1910.aastal huvitava linnustiku pärast pärast looduskaitse alla,seega oliloodud Baltimaade vanim kaitseala. Panga Räägitakse,et Panga pank ehk Mustjala pank Saaremaa põhjarannikul saare kõige tähtsam huviobjkt.Saarlased on sellesse väga kiindunud.Kohaga on seotud palju legende.Näiteks olnud Panga kõrge paekallas merejumalale lepitusohvri toomise paigaks.Saaremaa kõrgeim(21m) paeastang ääristab randa umbes 2,5 kilomeetri ulatuses.Panga alumine osa koosneb õhukesekihilisest merglitest,millel lasuvad paksukihilised tugevasti lõhenenud savikad dolomiidid ja kõrgemal rahkjas paas.Mõnesaja meetri kaugusel meres peitub teine järsak
Need paiknevad nii mererannikul kui sisemaal, näiteks Kirbla, Salevere ja Tupenurme ning pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast. Mitmed kaitse alla võetud pangad (Panga, Rannamõisa, Ohesaare ning Saka-Ontika-Toila paekallas) on kambriu- mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest. Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m). Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. [http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank] (16.03.08) Paljandid ja koopad
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik.
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad...
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Saare Kingissepa 83 26 137 224 1261 3302 2059 Saare Kljala 83 22 117 172 1094 3163 2300 Saare Kärla 83 23 111 165 852 2922 1983 Saare Laimjala 83 24 107 164 800 3303 1163 Saare Lenini nim. 83 23 121 196 871 3194 2614 Saare Lümanda 83 18 80 191 632 3593 730 Saare Muhu 83 19 78 158 1020 3002 1983 Saare Mustjala 83 20 97 264 692 2886 706 Saare Orissaare 83 26 152 224 1012 3927 2508 Saare Pöide 83 22 166 168 738 3127 1249 Saare SaareTööline 83 23 143 212 885 3353 1392 Saare Srve 83 15 119 180 583 3484 807 Saare Kaarma 84 24 244 247 1406 3301 321 Saare Karja 84 24 266 260 967 3457 1967
Saaremaal asuv Kaarma vald on väga suure ja huvitava keskkonna ja loodusega turismipiirkond. 3 Kaarma valla asukoht Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 400 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Ühine piir on Salme, Kärla, Mustjala, Leisi ja Pihtla valla ning Kuressaare linnaga. Vallas on 70 asulat - 68 küla ja 2 alevikku. 4 5 Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208- 1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234)
Saare Kingissepa 83 26 137 224 1261 3302 2059 Saare Kōljala 83 22 117 172 1094 3163 2300 Saare Kärla 83 23 111 165 852 2922 1983 Saare Laimjala 83 24 107 164 800 3303 1163 Saare Lenini nim. 83 23 121 196 871 3194 2614 Saare Lümanda 83 18 80 191 632 3593 730 Saare Muhu 83 19 78 158 1020 3002 1983 Saare Mustjala 83 20 97 264 692 2886 706 Saare Orissaare 83 26 152 224 1012 3927 2508 Saare Pöide 83 22 166 168 738 3127 1249 Saare SaareTööline 83 23 143 212 885 3353 1392 Saare Sōrve 83 15 119 180 583 3484 807 Saare Kaarma 84 24 244 247 1406 3301 321 Saare Karja 84 24 266 260 967 3457 1967 Saare Kingissepa 84 28 164 136 1253 3570 2081
1803-1827) 6. Tartu ülikooli aula 11. Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid? Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900. 12. Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited Johann Köler rajas Eesti rahvusliku maali. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. Ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised
koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
