Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised ...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS EESTI GEOLOOGILINE EHITUS ÕIGE VÕI VALE A VÄÄR VÕI ÕIGE B 1. Platvorm koosneb pealiskorrast ja 1. Aluskord moodustab aluspõhja. aluskorrast. 2. Pinnakate on pealiskorra pindmine pude 2. Kõik pinnakatte all olevad kivimid osa. moodustavad aluspõhja. 3. Aluskord koosneb kristalsetest 3. Aluskord koosneb settekivimitest. Kivimitest. 4. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul. 4. Ala, kus paljanduvad aluskorra 5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi
SKÄÄRRANNIK: · Skäärid on võrdlemisi madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. · Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes -Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid. LAIUD: · Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed. Laiud · Eesti rannikumerd iseloomustab laidude rohkus, seda eriti Lääne-Eesti rannikul. Erinevalt skääridest on laiud madalad ja lauged, vaevu merepinnast kõrgemad settekivimitest saarekesed.
- Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest c. Vanus Vanem- enamasti Noorem- Enamasti üle 1,5 mld a alla 200 mln 3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM Kuidas Magma Sette-, tard-, ja Veekogudesse ja tekib
k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Üle 6000 meetri. 4000 meetrit. ine kõrgus Kõrgei Mount Everest(8848m) Aconcagua(6959m) Mount Blanc(4807m) m tipp
madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline (kristalne aluskord ning settekivimitest pealiskord) ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse. Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord. Eesti maakoore läbilõige: 1. Pinnakate (pudedad setted: liiv, kruus, moreen, savi; 5-10 m. ) 2. Settekivimitest pealiskord (lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, fosforiit; 100-600 m.) 3. Kristalne aluskord (tard -ja moondekivimid, graniit ja gness; 600 - ...m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani
Grand Canyon · Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis on erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel settekivimitest platoodel vooluveed üldistavalt võib märkida, et kanjonite ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 km. sügav. Sellise ainulaadse ,, hiiglase" on
Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused
laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad
Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine)
Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1. Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2
Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud.
Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas
Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009) Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid. Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006) 4. MULLASTIK Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest setetest
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas
Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäestik. Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit üle merepinna. Siin asub ka maailma kõrgeim punkt Mount Everest ehk Dzomolungma (8848 m). Mount Everest ehk Dzomolungma Nagu paljudes teisteski mäestikes koosneb ka Himaalaja keskosa kristalsetest kivimitest ning servaalad settekivimitest. Himaalaja on kujunenud alpi kurrutusel ning ta jaguneb kolmeks astmeks: madalad Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja, Väike-Himaalaja orgude nõgudega eraldunud Suur- ehk Kõrg-Himaalaja. Põhjas piirneb Himaalaja mäestik Induse ja Brahmaputra jõgede orgudega. Himaalaja on tähtis kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb
Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas. Aluspõhja pinnamoes on kõrgemat ja tasast osa kaheks jagav lai vagumus, mille sügavus suureneb lõuna poole.
vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted
b) magma tardumisel maapinnal. (Purskekivimid (vulkaaniline tuhk)) 2)SETTEKIVIMID pehmed ja vähe vastupidavad. Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel a) purdkivid peeneteralised (liivakivi) b) biogeensed settekivimid tekkinud taimsete ja loomsete organismide kuhjumisel ja kivistumisel. Tahked ja fosiilsed kütused on biogeensed. c)kemogeensed soolade ladestumisel (kivisool) 3)MOONDEKIVIMID Tugevad vastupidavad. Tekkinud tard ja settekivimitest moondumise teel KIVISTUMINE litifitseerumine GRANIIT gneiss LUBJAKIVI marmor LIIVAKIVI- kvartsiit KIVIMITE RINGE NB! Ainult loomade seduktsiooni piirkonnas LAAMTEKOONIKA On õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.Maakorr koosneb 35-st erineva suurusega laamast. PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL: 1) TÕUKESERVAD iseloomulik ookenite keskmäestikel.
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud
b) Suikuvad näide: St. Helens c) Kustunud näide: Kilimanjaro 7. Kuidas saadakse teadmisi Maa siseehituse kohta? 3p. · Puuraukude kaudu · Vulkaanipursete abil · Maa sisesoojuse kaudu 8. Nimetage kolm riiki Euraasia mandril , kus esineb maavärinaid? 3p. 1) Jaapan 2) Türgi 3) India 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad settekivimitest tardkivimid, nimetades ka protsessid 3p. SETTEKIVIMID TARDKIVIMID Settekivimid rõhu ja kuumuse abil muutuvad moondekivimiteks, moondekivimid sulavad magmaks, siis tarduvad ja tekivad tardkivimid 10. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline? 2p. Ookeanilist maakoort tekib kogu aeg juurde ja see hävib kiiremini, kui maakoor
Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.1 Joonis 1. Eesti läbilõige 1 Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. ,,Eesti Geograafia CD" file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html) 3 Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Settekihi paksus Eestis on 100 (Põhja Eestis)- 600 meetrit (Lõuna- Eestis). Pakseim settekivimite kiht on Ruhnus- 770 meetrit. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna
Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad
Kaart 2. Eesti geoloogiline ehitus. Pealiskorra kivimite avamusalad Eestis. Eesti geoloogiline ehitus Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaserval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus ja pealiskorda. Sügavamal asuv aluskord koosneb kurrutatud tard ja moondekivimitest. Eesti aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes Põhjaeestis 100130 m sügavusele ning LõunaEestis veelgi sügavamale. Pealiskord koosneb eri ajastutest pärit settekivimitest. Pealiskorra moodustavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni settekivimid. Pealiskorra kivimid on tavaliselt kaetud jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mida nimetatakse pinnakatteks. Pealiskord paljandub jõeorgudes, Põhja Eesti paekaldal, karjäärides. Peamised settekivimid, mis on jälgitavad erinevate ajastute kiivimite avamusaladel. Kambrium sinisavi, liivakivid Ordoviitsium liivakivid, lubjakivid Silur lubjakivid Devon liivakivid
4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused.
süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk subduktsioonivööndites. 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene omalaadne eestis vaid siin asuvad ka Siluri klint Lääne-Eesti saartel ja Punakast liivakivist kaldkaljud mitmel pool Lõuna-Eestis. Peamine osa Eesti rändrahnudest paikneb Põhja-Eesti kandis. Kõige rohkem on neid Lahemaal
2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine, põlevkivi e. kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7
ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini 4 Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore
ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea)
Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e
37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ? Vulkaaniliste pursete produktid võivad olla gaasitaolised, vedelad või tahked. Tavaliselt eralduvad esmalt gaasid ja aurud, siis tahked kivimiosakesed ja lõpuks vedel laava. Gaaside eraldumine jätkub ka hiljem. 38. Mis kihid moodustavad maakoore ülaosa ? Maakoore ülaosa moodustavad kolm erinevat kihti. Kõige all on kristalsetest tardkivimitest aluskord, sellel lasub settekivimitest koosnev pealiskord. Kõige ülemiseks kihiks on murenemisproduktidest moodustunud pinnakate. 39. Nimeta Eesti energeetilisi maavarad. Iseloomusta neid. Põlevkivi, diktüoneemaargillit, turvas, maagaas, nafta, fosforiit. 40. Nimeta Eesti looduslikud maavarad. Iseloomusta neid. Paekivi, kruus ja liiv, savi, graniit.
· Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega
· Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea)
paleobassein on? Paleobasseini all mõeldakse samaaegsete kihtide eksimatuks jälgimiseks rahvuse või millegi muu iseloomuliku kohta(nagu Mõlema hulka peaks kuuluma. Aluspõhi on suurt ja madalat veeriba, mis ulatus Baltica suurel alal. mõis) vanadest kõvadest settekivimitest koosnev lääne-servast vahest kuni idaservani. Kambriumi Stratotüüp on koht, kus esimest korda alumine osa. Pealiskord on kõik, mis on tekkinud perioodil nt leidub Eestist ja Moskva aladelt 19. Kuidas väljendub Eesti kivimites teaduslikult kirjeldati vastavat stratigraafilist peale kambriumi perioodi. samavanu setteid
ookeani keskahelik - on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. süvik maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk nõgu, mis paikneb peamiselt laamade põrkumise ja üksteise alla sukeldumise vööndis. kurdmäestik mäestik, kus maakoore kihid on maa sisejõudude mõjul surutud lainelistesse voltidesse. kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang - maavärin maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle koht, kus maavärin tekib epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam seismilised lained lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam.
roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk- Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks. Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam. Kõige enam on orud mattunud
(fotosüntees), vähemal määral ka mikroorganismide ja maapõues (veekogude põhjas) mineraliseerumise (karbonatiseerumise) tulemusena. Viimasel juhul võib CO2 otseselt üle minna mineraalide koostisesse võivad moodustuda suures CACO3 lademed lubjakivi, kriit selles protsessis märkimisväärne CO2 lahustumine vees. Hingamise tõtttu satub CO2 uuesti atmosfääri. Oksüdatsiooni tagajärjel (eluta org-se aine) jõuab CO2af-RI SETTEKIVIMITEST. Organismid moodustavad surres org-se aine, mida teised org-mid tarbivad toiduna. Eluta org-ne aine võib maapõues mineraliseeruda ja sel juhul olla org-dele vajalik (vetika, molluskid,korallid). 10. Lämmastikuringe kaks põhiahelat: a. N sidumine st liikumine eluta loodusest elusasse; b. N vabanemine st tema üleminek uuesti atmosfääri. N sidumine toimub vähesel määral AS-s elektrilaengute (äike) ja kosmilise kiirguse mõjul. Taimed
minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke)
kaubavahetus muu maailmaga. Eestu maismaapiir on 682 km pikkune. Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad
Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde. Eestis on 4 arvestatavat altkaevandatud ala: · Põlevkivikaevagus Virumaal, (avakaevandamine on otstarbekas kuni katend on õhem kui 27m) · Klaasiliivakaevandus Piusas · Uraanikaevandus Sillamäel · Fosforiidikaevandus Maardud Mõju KK: Vee reostus, Hävitab suureulatuslikke bioloogilise mittmekesisusega alasi (pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam. Toksilised jäätmed juhiti vette 2000.a aRumeenias Kogu jõe elustik hävines. Jäätmed (pälevkivi tuhk, põlevkiviõli poolkoks) Maavaringud, -vajumised (Piusa koopad) REACH eu riikides kemikaalide registreerimine järgneva 11 a jooksul
Nimeta kivimeid, millest see koosneb. Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid, liivakivid. 11. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis? 12. Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub? 13. Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate? Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse?
Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3-15 km paksune 20-80 km paksune Moodustab maailmamere põhja Vana, enamasti üle 1,5mld aasta Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune Koosneb tard-, moonde- ja Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest Saab sukelduda vahevöösse Hõredam tihedus Väga tihe Ei saa sukelduda vahevöösse Tekib juurde sukeldus ehk subduktsioonivööndites 2 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad.
mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
