Geograaafia Phjavesi * maakoore laosa kivimite ja setete poorides ja lhedes olev vesi. * liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus
Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 Põhjavesi Pinnasevesi Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht Joonis Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on selle nimi ALLIKAS, aga kui survega, siis kutsutakse seda ARTEESIA veeks. 10.4 Soo Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu. Turbasammal Põhiline taimeliik soodes, mis puhastab vett ning puhastab õhku. Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid
rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g. Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate.
Keskjooks- on jõe keskmine lõik. Alamjooks- jõe lõpplõik, kus ta on tavaliselt veerikas, aga väga aeglase vooluga. Jõgede toitumine- viis, kuidas ja millest jõgi saab oma vee (sademed, liustike sulamine). Järv- veegatäitetud looduslik nõgu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega. (toitub põhjaveest) Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee kas põhjaveest (madalsoo) või hoiab ise kinni vihmavett, laskmata sel ära voolata (raba). Sood tekivad ka järvede kinni kasvamisel. Liustikud- raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv suur jäälasund. Liustikud tekivad aladel, kus mahasadanud lumi ei jõua täielikult ära sulada, vaid kuhjub ja tiheneb jääks.
rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5
Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse,
Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. karbonaatsed kivimid- valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (rahvakeeles paas) või moondekivimid (marmor). Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa ja on karbonaatsete muldade lähtekivimiks. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi lamami ja lasumi vahel. 1.Arteesia vesi 2. Vettpidav kiht 3. Sademed 4. Arteesiakaev 5. Põhjaveetase 6. Kaev 7. Allikas
Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega
sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates sumerid-mesopotaamia tsivilastsiooni rajajad semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri, tsikuraat-massiivne,astangutena ülespoole ahenev torn. Paabeli torn-maailmaime koos rippuvate aedadega,värviline Rippaiad-kaetud vettpidava materjaliga,mille peal muld ja puud Hammurapi seadused-seadustekogu,seisuslikud seadused Antropomorfne-inimesetaoline Gilgamesi eepos-lugulaul,gilgamesist ja tema suguvõsast Astroloogia-tähtede järgi ennustamine Vabaplastika-reljeefist kohmakam,jäik poos Reljeef-pinnamood,mesopotaamia oli madal Willendorfi Veenus-naisekujuke Menes-3000ekr,memphise rajaja Thutmosis III-Vana-egiptuse vaarao Ehnaton-portreekunsti õitseaeg egiptuses,maised rõõmud
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3
ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED § Suureneb toidupuudus- Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, aastas sureb nälga 40 miljonit inimest § Suureneb töötus § Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud) § Tolmutormid. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu
Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib veekogudesse sattuda palju ohtlikke aineid ning selle tagajärjel hävida mõni ökosüsteem, veekogu elustik või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele, mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla
Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana, üksnes Saarnakil leidub ulatuslikum tuderloa (Juncus gerardii) niit. Lookadastik moodustab olulise osa Saarnaki, Hanikatsi, Kõrgelaiu, Kõverlaiu ja Öakse taimkattes.
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama
Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli Kerakujuline mänguvahend ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik. Mänguväljak Jalgpalliväljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon
· dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: · prügi tasanduskiht (0,2 m); · gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m); · vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m); · dreenikiht (0,5 m); · kattepinnas (0,7 m); · kasvupinnas (0,3 m). 4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: 8 · prügi peale prügi tasanduskiht (0,2 m); · vett pidav mineraalkiht (0,5 m) või geomembraan · dreenikiht (0,3 m) · kattepinnas + kasvupinnas (0,5 - 0,7 m). 5
Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurakevudes, kusjuures pinda, milleni ta tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi
Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi 14. Kuidas saab kurdsete oma nime? Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena 15. Mis on sõelanalüüs? Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte 16
2.Kuumaveeallikad- asuvad vulkaanilistes piirk-s, kus magmakolded on maakoores pinnale lähemal- soojendab kivimeid ja need omakorda põhjavett. (2 laama eemaldumiskohas, 2 ookeanilise kokkupõrkealal või ookeanilise ja mandrilise kokkupõrkealal)Nt Am. läänerannik, Jaapan, Island, Aafrika idaosa. *Geiser-purskub veeauru kogunedes maa alla, rõhk suureneb, surub vee välja. 3.Arteesiavesi, arteesiakaevud- maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel ning mis surve tõttu ise välja purskub(tavalises kaevus tõuseb vesi ainult põhjavee piirini) 4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades põhjavesi,- vettpidava kihini jõudnud nõrguv gravitatsiooni vesi ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett
Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, näiteks bitumeeni ja põletatud tellistega, erivärviliseks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel- jumala elukoht-, mida katvate glasuurhelesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas,
jalanõud,säärekaitsmed ja väravavahil kindad . Mängijad peavad kandma sellist riietust mis eristab neid vastasvõikonnaga mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu heakskiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68-70cmj 27-28 tolli ja mängu alguses peab kaaluma 410-450g 14-16 untsi. Palli rõhk peab jääma vahemiku6-11 atmosfääri tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga mistõttu jab palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib ja teda abistavad kaks piirikohtuniku ning neljas kohtunik Neljandal kohtunikul on teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine kui viimane kohtunik ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku,ehk,siis kes piirikohtunikuga või neljanda kohtuniku väljavahetamine
·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e tuuma ja hambaga pais, f vettpidava diafragmaga pais, g vettpidava ponuuriga pais, h paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius: ·Kui paisu harjale teed ei kavandata, on selle laius 34 meetrit. Paisu hari profileeritakse
Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu esineb hulk vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Reostuse mõjud. Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked katlamajadest ja tööstusettevõtetest jne kujutavad põhjaveele ohtu. prügila põhi laseb vett läbi ning reostus pääseb põhjavette. Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Võib juhtuda ka nii, et prügilast nõrguv orgaaniline aine käivitab liivakihis reaktsioonide jada,
*niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22
3.3 Veepall Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht.Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g.Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate. 3.4 Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. sajandil Saksamaal ja Rootsis. Vettehüpped on füüsilisi ja tehnilisi oskusi nõudev ala. Vettehüppeid sooritatakse kas hüppetornist või hoolaualt
Varuaine- loomadel on varuaineks peamiselt rasvad, mis kogunevad rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde. Taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiaallikas- lipiidid on kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, mis ümbritsevad kõiki rakkse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi. Kaitse- lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Lahusti- väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustab rasvlahutuvaid vitamiine. Signaalmolekulid- lipiidid sobivad hästi organismisisesteks
• taimed kasutavad; • mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest) b) kahju • ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, • kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega. Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi. Niiskustõkke kihipaksus jääb alla 0,1 mm ega kujuta endast lausveele kuigi suurt takistust. Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole. Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi
PELGULINNA GÜMNAASIUM 9c Alvar Tobbi JALGPALL TALLINN 2012 Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse I...
kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Tiikide kaevamisel tuleb arvestada mitmete oluliste faktidega nagu põhja karedapinnalisus, et vähid ei libiseks. Tiigipõhjad peavad olema isepuhastuvad. Head kvaliteedilist vett peab olema piisavalt. Tiik peab vastu pidama veesurvele ning bassein ei tohi roostetada ega eraldada toksilisi aineid, mis vähkidele kahjulikud on. Tiigipõhjad võib tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga või plastikkilega. Tiikide kuju ja asend sõltub palju maastikust. Tasasele põllumaale võib kergesti ehitada ükskõik, mis kujuga tiigi; nõlvakule sobivad piklikud ja kitsad nõlvaga paralleelsed tiigid. Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või hoopis pinnase süvendamise teel. Tiigi võib teha veekindlaks näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva
Amazonas Infiltratsioon – sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimit pooridesse ja pragudesse Niisutuspõllundus - 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. Tähtsus: tähtsaim joogivee allikas, täiendab jõgede veevaru, taimed kasutabad, säilitab vee-elupaiku Kahju: kutsub esile soostumist, mõjutab maalihete teket, vesiliivade esinemine 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi all, nim surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest
8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina. Ideaalseks peetakse aga 35- 55 kraadisekaldega katust sel juhul annab aken sama suure vertikaalse aknaga võrreldes kuni 40 % rohkem valgust. Katuseaknaid võib paigutada üksikult, kuid ka kõige erinevates kombinatsioonides: rühmiti või ridamisi üksteise kohale ja kõrvale. Võimalusel
8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-,ruberoid, sindel- või eterniitkatusesse. Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken. Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina. Ideaalseks peetakse aga 35- 55 kraadisekaldega katust sel juhul annab aken sama suure vertikaalse aknaga võrreldes kuni 40 % rohkem valgust. Katuseaknaid võib paigutada üksikult, kuid ka kõige erinevates kombinatsioonides: rühmiti või ridamisi üksteise kohale ja kõrvale. Võimalusel
ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. 5 Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad
6. Lipiidide ülesanded organismides. *Varuaine – Loomadel on varuaineks peamiselt rasvad, mis kogunevad rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde. Taimede rasvavarud asuvad õlidena seemntetes ja viljades. *Energiaallikas - lipiidid on kõige energiarikkamad toitained. *Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, mis ümbritsevad kõiki rakke. Fosfolipiidide molekulide ehistuslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi. *Kaitse- Koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõõjude eest ka liaseid ja veresooni. *Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustub raslahustuvaid vitamiine. *Signaalmolekulid - Lipiidid sobivad hästi organismisisesteks signaalmolekulideks, sest suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidsest vaevata läbi raku membraane
Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. 38.Mis on karst? Nähtused ja protsessid, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna-ja põhjavee toimel. Kaasneb omanäolise veerežiimi kujunemine, teatud mullatüübid, taimeliikide ja -koosluste levik. Vajalikud tingimused: vees kergesti lahustuva kivimi olemasolu, vee olemasolu, karstuvate kivimite esinemine, lõhede olemasolu. Tekivad spetsiifilised
Maapinnale kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj rannikuveeosa) põhjav kogu allpool maapinda tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel,
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud ...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON............................................................................................................
Ladestustava reostuse levimine • Prügila ei ole enam ammu ‘auk maa sees’. • Reostuse leviku tõkestamine: − Asukohavalik • Ladestustavad on muutunud: − Prügi valimine või omaduste muutmine − prügi kuhjatakse vettpidava või vettpidavaks tehtud põhjaga maa- eeltöötlus, põletamine kui eeltöötlus, alale, sobimatute jäätmeliikide keelamine. − prügi tihendatakse õhukeste kihtidena, − Ladestamistehnoloogia täiustamine − prügi kaetakse pinnasega: päevane kattekiht; vehepealne (ajutine) kattekiht; lõplik kattekiht.
Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik. Jalgpall kui mänguvahend 6 3.2 Mänguväljak
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 2...
jalgpallisärk, lühikesed püksid, kedrad (põlvikud), putsad (jalanõud), säärekaitsmed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasmeeskonna mängijast ja väljakukohtunikust. Samuti peavad olema väravavahid selgelt äratuntavad. · Kerakujuline mänguvahend on kaetud nahast või mõne muu IFAB-i poolt heaks kiidetud materjaliga. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Särk Igal võistkonnal on vähemalt 2 erinevat riidekomplekti: üks traditsioonilistes värvides kodumängudeks, teine võõrsil peetavateks mängudeks. Igal mängijal on lühikeste käistega särk suvel mängimiseks ja pikkade käistega särk jaheda ilmaga mänguks. Mängija number peab olema särgiseljal.
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 6870 cm (2728 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410450 g (1416 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemKerakujuline mänguvahendiku 0,61,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mänguväljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 ja laius 4590 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid
– Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellega mahult samaväärne on põletamine. • Jäätmete hulk seni pigem endiselt suureneb • Ladestatavate jäätmete hulk aga väheneb – Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib globaalses mõistes ikka veel. • Prügila ei ole enam ammu ‘auk maa sees’ (land fill – maapinnalohkude täitmine) • Ladestustavad on muutunud: – prügi kuhjatakse vettpidava või vettpidavaks tehtud põhjaga maa-alale, – prügi tihendatakse õhukeste kihtidena, – prügi kaetakse pinnasega: • päevane kattekiht (et prügi ei lenduks, et vähendada kontakti); • ajutine kattekiht (täitunud prügilaosa vahepealseks katmiseks); • lõplik kattekiht (prügi isoleeritakse keskkonnast). Tänapäevaprügila on keerukas keskkonnarajatis: – olmehoone, milles on riietus- ja duširuum(id), söögituba ja tualett + õpperuumid; – väravahoone/kaalumaja
viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
