Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kilt" - 64 õppematerjali

kilt – kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Kilt

Kasutaja: Kilt

Faile: 0
Kilt
1
odt

Kilt

Kilt The kilt is a knee-length garment with pleats at the rear, originating in the traditional dress of men and boys in the Scottish Highlands of the 16th century. Although the kilt is most often worn on formal occasions and at Highland games and sports events, it has also been adapted as an item of fashionable informal male clothing in recent years, returning to its roots as an everyday garment. Typically, a portion of the belted plaid hangs down to about the knees with the rest of the material being wrapped up around one's upper body in a variety of ways and pinned or otherwise secured to keep it in place.

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
Kõrvalkohustused
18
docx

Kõrvalkohustused

6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping).

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
13 allalaadimist
Fosforiit
2
doc

Fosforiit

Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Fosforiit ja diktüoneemakilt
6
ppt

Fosforiit ja diktüoneemakilt

Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape. Igal ruutmeetril puistangust on keskmine potentsiaal

Ökoloogia → Ökoloogia
38 allalaadimist
Eesti Geoloogiline Ehitus - Kordamisküsimused
2
docx

Eesti Geoloogiline Ehitus - Kordamisküsimused

tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Scotland
3
doc

Scotland

Party) The Scots · they are said to " dance only to their own music" · Scots have given the world golf, tartan, bagpipes, the gas lantern, the bike, the telephone, the TV, penicillin ... · They are very hospitable · Fond of football and pubs Clan system · In the 12th c. Highland society was divided into tribal groups led by autocratic chiefs · All clans had their motto and their own territory The Kilt · Each family or clan had its tartan that was used to make the kilt · After the Battle of Culloden wearing of tartan was prohibited for nearly 100 years · The kilt is made from about 7m of material · Most popular types are the Black Watch tartan and the Royal Stuart Kilts · You can take the Scot out of Scotland but never Scotland out of Scot SCOTTISH FOOD AND DRINK Haggis Scotch whisky CASTLES IN SCOTLAND Scone Palace · Ancient crowning venue of Scottish kings and queens

Keeled → Inglise keel
18 allalaadimist
Geoloogia - kivimite powerpoint
106
pptx

Geoloogia - kivimite powerpoint

Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi

Maateadus → Maateadus
26 allalaadimist
Kivid mineraalid
67
pptx

Kivid mineraalid

Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Geograafia mõisted
1
docx

Geograafia mõisted

väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ­ ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ­ ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud ­ kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint ­ järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt ­ üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta ­ tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Litosfäär-Atenosfäär
1
doc

Litosfäär, Atenosfäär

Litosfäär ­ maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär ­ vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe -...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
They speak english
1
doc

They speak english

There are big red buses called double ­ deckers. People sit upstais and downstairs on these buses. Tourists like them very much. The rose is the symbol of England. Wales is a part of the United Kingdom. Its capital is Cardiff. There are a lot of mountains in Wales, but they are not very high.The daffodil is the symbol of Wales. Scotland is also a part of the United Kingdom. The capital of Scotland is Edingburgh. There are high mountains in Scotland. The man in the picture is wearing a kilt. The thistle is the symbol of Scotland. Ireland is a big island. The people in Ireland speak English, too. The shamrock is the symbol of Ireland.

Keeled → Inglise keel
11 allalaadimist
Kivimid Eestis
32
ppt

Kivimid Eestis

Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit

Geograafia → Geoloogia
23 allalaadimist
Scotland powerpoint presentation
8
ppt

Scotland powerpoint presentation

Atlantic Ocean to the north and west, and the North Channel and Irish Sea to the southwest Flag Coat of arms Data · Capital: Edinburgh · Largest city: Glasgow · Languages: English, Gaelic, Scots · Demonym: Scottish · Head of State: Queen Elizabeth II · Total area: 78,772 km² (water 1.9%) · Population: 5,144,200 people · Currency: Pound sterling · Patron Saint: St. Andrew National symbols: thistle kilt tartan pattern bagpipe Flower of Scotland (national anthem) O Flower of Scotland, Those days are past now, When will we see And in the past Your like again, they must remain, That fought and died for, But we can still rise now, Your wee bit Hill and Glen, And be the nation again, And stood against him, That stood against him, Proud Edward's Army, Proud Edward's Army,

Geograafia → Inglisekeelne geograafia
20 allalaadimist
Litosfääri mõisted
1
xlsx

Litosfääri mõisted

laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid ­ magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Eesti kivimid PowerPoint
26
pptx

Eesti kivimid PowerPoint

Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril sügaval maakoores nii sette- kui ka tardkivimite ümberkristalliseerumisel. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised ­ mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi.

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Scotland overview
17
odp

Scotland overview

Scotland Overview Flag-Saltire Royal Standard of Scotland Edinburgh, Glasgow First Minister Alex Salmond 78,387km² 5,222,100 St Andrew History Picts (Celtic tribe) Romans named scotland Caledonia The Scots Queen Mary was forced to abdicate the Scottish throne in 1567. National Symbols Thistle Declaration of Arbroath Tartan Bagpipes Kilt Honours of Scotland Crown, Sword and sceptre are from late fifteenth and early sixteenth century. Crown was made in 1540. Pope Julius II presented the sword to King James IV in 1507. The sceptre was made in 1494 and was presented to King James IV by Pope Alexander VI Honours of Scotland Language Have spoken Pictish, Scottish Gaelic similar Norse, Norman- to Irish, it is

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
Geograafia
2
rtf

Geograafia

1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem.

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Kivimid-millel me elame
1
doc

Kivimid, millel me elame.

rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis settekivimid nagu oobolusliivakivi ehk fosforiit, lubjakivid, põlevkivi (kukersiit, diktüoneema kilt) ja liivakivi. Eesti pealiskord koosneb Edicara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Nende kogupaksus ulatub sajast meetrist Eesti põhjaosas kuuesaja meetrini lõunas. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: peaseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Litosfäär
55
ppt

Litosfäär

tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamade liikumisviisid Külgsuunaline lahknemine ehk spreeding Horisontaalne lahknemine Põrkumine Subduktsioon

Geograafia → Geograafia
141 allalaadimist
Savi
2
doc

Savi

Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus ­ mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine.

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Laamatetoonika
4
doc

Laamatetoonika

Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja paljud tardkivimid kristalliseeruks ümber mineraalide kooslusteks. Levinuimad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. KIVIMIRINGE: Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus,

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Litosfäär-konspekt
2
doc

Litosfäär, konspekt

vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline ­ vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => )

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Geograafia- litosfääri kordamine
3
odt

Geograafia- litosfääri kordamine

Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid ­ tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid ­ tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid ­ tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 11. Vulkaani ehitus: 12. Kõige rohkem on vulkaane Vaikese ookeani äärealadel

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Geograafilised küsimused ja vastused
2
doc

Geograafilised küsimused ja vastused

Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta. Settekivimid ­ tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid ­ tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid ­ tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8. Missuguste väliste tunnuste järgi eristad eri tüüpi kivimeid? Materjalist, kõvadusest 9. Miks ei saa moondekivimid looduslikult tekkida maa peal vaid ainult maa sees? Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim ehk vajab kõrget temp. 10. Kuidas selgitad väidet: maavarad on ammendamatud. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
Geograafia kordamine maa sfäärid - litosfäär
4
docx

Geograafia kordamine maa sfäärid - litosfäär

basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

· Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid ­ tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid ­ tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid ­ tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa

Geograafia → Geograafia
107 allalaadimist
Kivimid ja mineraalid
16
docx

Kivimid ja mineraalid

Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis esineb ka rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Moondekivimid on näiteks marmor, gneiss ja kilt. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel. Moondekivimi tekkeprotsess seisneb peamiselt selles, et kindel kogum erinevaid kivimeid, mis kunagi asetsesid maapinnal, vajuvad kindlate protsesside tulmusel järjest sügavamale maapõue ja seejärel tõuseb rõhk ja temperatuur mis neid mõjutab. 5 Mineraalid Kivimid koosnevad mineraalidest.

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Litosfäär
4
rtf

Litosfäär

tulivedelast magmast kristalliseerumisel.Süvakivimid-tarduvad maakoores magmast, graniit.Purskekivimid-tardub maapinnal laavast, basalt. SETTEKIVIMID:teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Liivakivi,lubjakivi. MOONDEKIVIMID:maakoore,kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks.Kilt,gneiss. Kivimiringe: SETTEKIVIMID (liivakivi,lubjakivi) kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim ­ Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim ­ fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid ­ pimss, tuff Süvakivimid ­ graniit, gabro Setted ­ liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
Savimineraalid ja mineraalid
6
docx

Savimineraalid ja mineraalid

rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Savikilt ja kilt on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga moondekivim. Esimene on tihti teisele lähtekivimiks ehk teisitiöelduna on kilt savikilda moondumise tulem. SAVIMOREEN Moreensavi on kõige ebaühtlasema mehhaanilise koostisega ­ nendes esine ka üksikuid suurema läbimõõduga purdsetteid. Kui jääpaisjärvele on iseloomuslikud viirsavid, siis pärast jääaegsetes veekogudes settinud uhtsavides ,,viirg"-kihid puuduvad. Kuid tööstuses on savidel suur tähtsus ­

Maateadus → Mullateadus
30 allalaadimist
Ehituskeemia küsimused - erinevad ehitusmaterjalid I
4
docx

Ehituskeemia küsimused - erinevad ehitusmaterjalid I

7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi.

Ehitus → Ehituskeemia
12 allalaadimist
Põhjavesi
9
pdf

Põhjavesi

kilevesi kapillaarvesi lõheline savikivim(kilt) gravitatsiooniline vesi avatud lõhelisus kristallisatsioonivesi Põhjavee paiknemine I Põhjavee paiknemine II

Maateadus → Maateadus
46 allalaadimist
Geograafia mõistete kokkuvõte- põhjendused
4
rtf

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaanidest maapinnale pursatud. Nt. graniit. Settekivimid - Välisjõud suurendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, settib kihtidena - uus kiht eelmise peale. Nt. liiva-, kilt- ja lubjakivi. Algul on nad pehmed ja pudedad, kuid aja jooksul tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Moondekivimid - On tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks kivimid satuvad oma harjumuspärasest keskonnast keskonda, kus on kõrgem rõhk või temp. siis sulavad nad üles ja moonduvad millekski muuks. Nt. marmor. 8. Mis on tulevöö, kus esineb? Tulevöö ehk vulkaanide esindusalad laamade piirialadel. Nt. Vaikse ookeani tulevöö ja Vahemere tulevöö. 9

Geograafia → Geograafia
99 allalaadimist
Materjal geograafia eksamiks
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. (mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ­ ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim ­ kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ­ ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil ­ mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef ­ vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi ­ looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik ­ piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid).

Geograafia → Geograafia
322 allalaadimist
James Clerk Maxwell
8
doc

James Clerk Maxwell

ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Sotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999. aastal sai Sotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Sotimaa parlament. Sotimaa Rahvuspartei pooldab Sotimaa täielikku iseseisvumist. 2010. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus. Kultuuri poolest on Sotimaa kõige erilisem just nenede rahvariiete pärast. Viimaste hulka kuulub meeste kantav seelik - kilt. Soti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest aga dziig. Sotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on sotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks. Vanim ülikool on 1410­1413 vahel asutatud St Andrewsi ülikool, suurimad on aga Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.ee, 12.12.07 · Hans Backe, `' Retk füüsikasse '', kirjastus `' Valgus '', Tallinn 1984 · A

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Bangladesh
10
doc

Bangladesh

Praegu juhib metsamajandust Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP). 2% riigi inimtööjõust kasutatakse metsamajanduses. ­ saekaatrites, mööbli valmistaminel jms. Bangladeshis leidub mineraale nagu gneiss, graniit, kivisüsi, gaas, õli, turvas, valge savi, liivakivi, jne. Metalle (vasemaak, galeniit jms) leidub põhja-lääne Bangladeshis. Mineraalset liiva (rutiil, raudtitaanoksiid, magnetiit, monatsiit) leidub ranniku aladel. Kivimeid (liivakivi, kilt) leidub Dhakas, Faridpuris, Noakhalis, Sylhetis, Comillas ja Chittagongis. Type of Deposit Number Hardrock 1 Coal 1 Limestone 1 White clay 11 Glass sand 21 Gravel 77 Construction sand 337 Peamiselt eksporditi teed ja nahku

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Milleks meile eestimaa
3
doc

Milleks meile eestimaa

hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle

Kirjandus → Kirjandus
79 allalaadimist
BRITISH HISTORY 17TH-19TH CENTURY
6
docx

BRITISH HISTORY 17TH-19TH CENTURY

✿ Scotland retained its own system of law ✿ The only part of Britain to change radically as a result of political forces in this century was the highlands area of Scotland. ✿ The highlands area of Scotland twice supported failed attempts to put a (Catholic) Stuart monarch back on the throne by force. ✿ inhabitants of the highlands were killed or sent away from Britain and the wearing of highland dress (the tartan kilt) was banned. ✿ It was a cultural change that was most marked in this century ✿ Britain expanded its empire in the Americas, along the west African coast, and in India. ✿ Industrial Revolution ✿ Hundreds of thousands of people moved from rural areas into new towns and cities. Most of these new towns and cities were in the north of England, where the raw materials for the industry were available.

Varia → Kategoriseerimata
0 allalaadimist
Litosfäär
6
doc

Litosfäär

Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks ­ moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim ­ Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim ­ fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid ­ pimss, tuff Süvakivimid ­ graniit, gabro Setted ­ liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke

Geograafia → Geograafia
306 allalaadimist
Litosfäär
6
doc

Litosfäär

muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi, basalt. · Miks leidub tardkivimeid väga harva maapinnal? · Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid? Kuidas? · Miks tekivad settekivimid väga aeglaselt? · Jaota järgmised kivimid kolme rühma. Leia igale rühmale pealkiri. Basalt, lubjakivi, kilt, marmor, gneiss, liivakivi, põlevkivi. 6. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; kahe ookeanilise laama põrkumine. TV lk 20-21 Eksamiraamatust lk 26-27 ül 1, 3, 4 ja lk 28 ül 7.

Geograafia → Geograafia
105 allalaadimist
Norra Kuningriik
11
docx

Norra Kuningriik

kultuuriradikalismilt vasakradikaalse modernismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen. Jon Fosse oli 21. sajandi alguses Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. Geograafia Suurt osa riigist domineerib mägine maastik, mis koosneb peamiselt fjordidest ­ Jääaja lõpul tekkinud sügavatest kitsastest lahtedest. Maad katab enamjaolt graniit ja gneiss, kuid liivakivi, paas, ning kilt on samuti levinud. Kõrgeimaid alasid ning Finnmarki maakonda katab igikelts. Norra alal on umbes 1600 liustikku, millest kõige suuremad asuvad Svalbardil saarel, maismaad katavad liustikud vaid 1% ulatuses. Suurima pindalaga liustik ­ 487 km² ­ on Jostedalsbreen. Rannajoon on, kõiki saari arvestades, 83 281 km pikk ning seda iseloomustavad fjordid, suurim neist Sognefjorden. Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kliima

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Seminar 7 - Raha teooria
16
pdf

Seminar 7 - Raha teooria

D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte kätt saada; d b) kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana; c) kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele. 4. Mis on krediitraha? Krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta.

Majandus → Majandus
52 allalaadimist
Arvestuse alused-kontrolltöö 1 vastused-täiendatud
3
doc

Arvestuse alused, kontrolltöö 1 vastused (täiendatud)

Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või ­saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded.

Majandus → Arvestuse alused
314 allalaadimist
Kordamine geograafia kontrolltööks
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid ­ Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak ­ Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak),

Geograafia → Geograafia
91 allalaadimist
Maateadus
14
docx

Maateadus

Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine) Kilt- kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld- õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kus maismaataimed hangivad vajalikke toitaineid Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld Mullateket mõjutavad? *kliima *veereziim *tekkimise koha geoloogiline ehitus( eriti lähtekivim) *organismid *inimtegevus Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mullad viljakaks

Maateadus → Maateadus
5 allalaadimist
Maasfäärid ja energia
10
docx

Maasfäärid ja energia

Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal ­ mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Maateaduse alused
17
docx

Maateaduse alused

Magma ­ mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik Süvakivimid: graniit, dioriit Purskekivimid: obsidiaan, basalt, tefra Happelised kivimid ­ mida suurem on ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim Murenemine ­ maakoore pealmised kivimid lagunevad Settekivim ­ tekkinud lahustest väljasadestumise teel. Moondekivimid ­ kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt ­ kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld ­ maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus ­ kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine)

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

Kivim ­ geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega komplektsed mineraalsed arregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim ­ tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO 2 sisalduse alusel. Settekivimid ­ tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid ­ kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke ­

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
13
docx

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

O U O U N R Kloriit-, talgi-, Kildaline tekstuur, E E seritsiitkilt leheline ja eriteraline struktuur N E B Kristalne kilt Plaatjas tekstuur Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur Savikivim, Sarvkivi Teraline ja peitkristalne struktuur purskekivim Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimid: · kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel;

Geograafia → Geoökoloogia
54 allalaadimist
Ehituskonstruktsioonidest kõike
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk. Kipsplaati kasutatakse siseseinte ja -lagede ehitamisel ning välisseinte sisepindadel. Sobib ka niisketesse ruumidesse. Betoonist tooted jagunevad: betoonist müürikivid ja -plokid, betoonist tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid.

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun