Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bosporus" - 24 õppematerjali

bosporus - Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese.
bosporus

Kasutaja: bosporus

Faile: 0
thumbnail
89
doc

Ajalugu

MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Mis on keskkonnaseire? Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel? 98. Kuidas kasutatakse mõistet ,,maastik"? Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit? Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus , Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus,...

Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa ­ konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus -Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tiku...

Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

9. klassi geograafia KT - Euroopa loodus

Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa geograafiline ülevaade

Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Geograafia riigieksami materjal 2012

MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus , Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja,...

Geograafia
285 allalaadimist
thumbnail
49
ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

· Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS , DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL

Partei lõhenemisele Woodrow Wilson: ·trustide vastane seadus:1.keelati aktsiate kokkuost2.direktorite vastastikune vahetamine3.keelati määrata erinevatele ostjatele erinev hind4.rajati pankade pangad ehk reserv pangad SAKSAMAA: Euroopa mandri esimene tööstumaa. 19 sajandi lõpuks oli saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent oli Inglismaa. Suuremad firmad: A.Kruppi ja A.Thysseni omad metallurgias, AEG elektroonikas. BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine ­ teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA: 20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia, mootorite tootmine) Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus. Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus: 1) monarhistid - kuningavõim (monarhia)...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maailma suurriigid enne esimest maailmasõda

AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa asend ja piirid

Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus , Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia loodusobjektide nimekiri

Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik...

Kaardiõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

12 Sund (Öresund) 105 3,4 8 13 Gibraltari 59 14 53 14 Jukatani 55 200 1269 15 Kertsi 41 4 5 16 Pas de Calais (Dover) 37 32 21 17 Messina 33 3 72 18 Bosporus 30 0,75 33 * Maailma laiem väin Suurimateks Atlandi ookeani lahtedeks on: Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Mehhiko 1602 3822 2 Guinea 753 5207 3 Biskaia 194 5098 3. India ookean...

Meretranspordi geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS  Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;  Kanalid: Panama, Suessi, Kieli;  Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus , Dardanellid, Beringi, Magalhaesi;  Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa;  Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori;  Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural,...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43,...

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Geopoliitika lühikonspekt

Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...

Poliitika ja valitsemise...
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun