Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel
15. Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk ...
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere,
......................... 11 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................12 KASUTATUDKIRJANDUS ................................................................................................13 Sissejuhatus 2 Euroopa kobras on koerakujuline paks laiasabaline vee-eluviisiga näriline. Kobras on 1-1,5 meetrit pikk. Keskmine loom kaalub 12-30 kg. Täiskasvanud isane kobras on põlvekõrgune matsakas loom (Kuresoo, 2005). Kobras elab peaaegu kõikjal meie sisevetes: jõgedes, kraavides ja järvedes. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi koprad toiduks tarvitavad. Siiski pole kuigi palju neid taimi, mis moodustavad nende toidu põhiosa. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel
..................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................16 2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS Veelindude populatsioonide säilimise tagamiseks oli vaja maailma riikide ühist tahet märgalade kaitseks ja eeskätt selle tõttu sündiski Ramsari konventsioon (Kuresoo, 1998). Ramsari märgalade konventsioon allkirjastati 1971. aastal märgalade(eriti rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii
linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga
Suvigi on Lääne-Eestis jahedam kui Ida-ja Kagu.Eestis. Sügis on seevastu mere ääres soojem ja kestab ka veel siis,kui Kagu-Eestis on juba talvekülmad. Sügisel jahtub suur veekogu aeglaselt, soojendades rannikualasid ja saari.(2,lk 14) 5. Kokkuvõte Töö on kirjutatud Eesti ilmatikust. Seda tööd kirjutades sain teada,et isegi Eesti siseselt erinevad temperatuurid, mitte küll väga palju aga ikkagi. 6. Kasutatud materjalid 1. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 1 osa 2.Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 2 osa
Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits
Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa elurikkus Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level ei suuda Soomaa jõed seda Fourth level Fifth level
kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1 Meie kodumaised sordid on hariliku jõhvika sordid, mis Nigula looduskaitsealal aretatud looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari. «Soontagana» hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik, tugeva vahakirmega, suur mari. «Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari.
astudes leiate end üsna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla väga ettevaatlik. ” ( Kristian, 2011, lk 42 ). Taim, kellele rabas liikudes alati võib toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid. “ Nimetus Kalevipoja juuksed on pärit muistendist, kus tupp-villpead tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve, Rohtmets, 2001, lk 26 ). Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat. Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi.
nõukoguliku elulaadi kriitika ümber", Enn Vetemaa ,,Püha Susanna ehk Meistrite eemaldumine ning traditsioonilis kool", perekonnamudeli lagunemine. 1980 Luule dadaism, sürrealism, futurism, Viivi Luik, Merle Kuresoo, Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad", Merle Kuresoo Ainulaadne nähtus M.Kuresoo n ekspressionism, biitluule. Enn Vetemaa, Lennart Meri, ,,Olen 13-aastane", Enn Vetemaa ,,Nukumäng", sotsioloogilised teatritekstid. Toi Proosa Suur muudatust ei toimu, Mihkel Mutt, Jaan Kross, Lennart Meri ,,Hõbevalgem", Mihkel Mutt ,,Hiired kirjandus murrang, suurenes dün
Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal
Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi (ELF). Halliste puisniit Rahvuspargi põhieesmärgid: Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Kultuuripärand Soomaa koha- ja paiganimed on oluline osa pärandist, mis on hääbumas koos traditsioonilise maastikukasutuse muutusega. Johann Köleri majamuuseum: Soomaa kagupiiril
Talveüleelamisega probleeme pole, kuid poegi ohustavad pehmed talved. 9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal. Hüljestele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada. Kasutatud kirjandus: • www. bio.edu.ee • www.looduspilt.ee • „Eesti elusloodus“. ( 2005 ). Koost. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Kirjastus: Varrak. Tallinn .
tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil, ei rända. • Kodukakk on paigalind Kasutatud materjal • Couzens, D. “Linnud”. Varrak 2005 • Kuresoo, R. jt. “Eesti elusloodus”. Varrak 2001 • Jonsson, L. “Euroopa linnud”. Eesti Etsüklopeediakirjastus 2008 • Ling, R. “Loomade elu. Linnud”. Valgus 1980 • www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=81 • http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/koduka kk
Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Põõsjas, rippuv, peenikestest harudest Narmassamblik koosnev talles Islandi käokõrv Tavaline kõikjal Eestis Kasvab maapinnal Kasutatakse ravimina köha ja kurguhaiguste ravimiseks Islandi käokõrv Kokkuvõte Samblikud on värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Puuduvad lehed, juured ja varred Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud http://www.google.ee/ R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, 2001, Eesti Elusloodus, lk 156 160 Aitäh kuulamast
Metsis (Tetrao urogallus) Piiumetsa kõige tähtsam asukas on teise kategoorias paiknev kaitsealune lind metsis, kelle arvukus Eestis on pikema aja jooksul pidevalt langenud. Paaril viimasel aastakümnel on lindude arv pidama jäänud 2000-3000 linnu piirile. Metsis eelistab niiskeid, suuri ja vanu okaspuumetsasid, eriti rabamännikuid. Vähekäidavaid vanu männikuid vajavad nad aastaringselt, sest talvel toituvad metsised põhiliselt männiokastest (Kuresoo jt, 2005). Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest (Metsis). Samuti on metsis väga tundlik elupaiga muutuste suhtes välistatud peaks olema igasugune lageraie ning kraavide rajamine. Kuna metsiste kevadine paaritumismäng on üsna vaikne ei vaheta linnud meelsasti mängupaika. Pideva segamise korral ilmuvad välja nn hullud metsised isaslinnud, kes ei saa segamatult järgida looduse
kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821 1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad
1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis
detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. 5 Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja
Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta Valmikuks saadakse suvel, elab järgmise kevadeni Sureb pärast paaritumist Kasutatud allikad Backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.waterwereld.nu/ruggezwemmereng.php. Common backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.itsnature.org/sea/other/commonbackswimmer/. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (Koost.) (2005). Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht (2. trükk). Kirjastus Varrak. Remm, H. (Toim.). (1984). Loomade elu. 3. köide. Selgrootud III. Talvi, T. (2004). Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti Loodus, 5. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel706_704.html. Water boatman, common backswimmer (s.a.). Külastatud aadressil http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/factfiles/428.shtml. Kasutatud allikad pildid
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks
jpg. Bosques Templados. Külastatud aadressil http://bioclub.tripod.com/pag5002c.htm. Deporaus betulae. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20p?see=I_MWS36267. Discover Life. Külastatud aadressil http://www.discoverlife.org/mp/20q?search=Attelabidae. Forestry images tamme. Külastatud aadressil http://www.lucianabartolini.net/pagina_coleotteri-1.htm. Kim Windmolders. Külastatud aadressil http://www.flickr.com/photos/faunaface/4653884489/?rb=1. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak Martin, M. (2004). Lepp loomade toidulauana. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=792 Merivee, E & Remm, H. (1973). Mardikate määraja. Tallinn: Valgus. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.htm. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Punane keerukärsakas
ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1 Kasutatud allikad (2) Bio.edu. jäälind. Loetud: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm Joefrey (2015) File:Ein Eisvogel im Schwebflug.jpg [joonis 2]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ein_Eisvogel_im_Schwebflug .jpg Jankovski, K ja Kuresoo, R. (2012) Loodusõpetus 5. klassile. Tallinn: Avita. Aelwyn. (2006) File:Martin perscatore.jpg [joonis 3]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Martin_perscatore.jpg
(1) KOKKUVÕTE Töö on kirjutatud Eesti niitudest. Niidud on ühed liigirikkamad elukooslused. Sellepärast tuleb neid ka kaitsta. Tööd kirjutades sain teada, et niite on mitmesuguseid. Niidutaimestik sõltub mulla koostisest ja niiskusest. Niitudel elab palju loomi, eriti putukaid. Inimene saab niitude kaitsmiseks ise palju ära teha mitte teha seal lõket ega häirida loomi. Selleks, et niidud ei võsastuks, tuleb neid niita. KASUTATUD MATERJALID 14. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo ,,Loodusõpetus 6. klassile" I osa 15. Eesti Entsüklopeedia 6. köide lk. 623 16. Hakan Pleijel ,,Ökoloogiaraamat"
kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku loodukasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13000 aastat tagasi ja sealsed
Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1. Loodusõpetus 6. Klassile I osa Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia kuresoo Interneti leheküljed: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Niit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kahelehine_k%C3%A4okeel 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit#Ajalugu 4. http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm
uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja.
Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte Kuna turvas on taastumata loodusvara tuleks enne mõelda millistes kasutusvaldkondades seda kasutad, muidu seda varsti lihtsalt ei ole. Kasutatud allikad Raamatud: Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin. (2003:107). Loodusõpetus 5. klassile. Avita. Interneti leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas (13.05.2010) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel281_280.html (13.05.2010) http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=211953 (13.05.2010) http://www.slideshare.net/Mannakas/turvaspuit-presentation (13.05.2010) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html (13.05.2010)
SULGJAS SEENED ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
· Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. · Surulaste röövikud imiteerivad madu. · Pikim imilont on liigil xanthopan morgani. ~35cm. · John Linnell (rokk bändist They Might Be Gigants) ,,Bee of the Bird of the Moth" · 1991.a filmis ,,Voonakeste vaikimine" Allikas: http://www.lepidoptera.eu/minipic.php?ID=1002&scale=1 Kasutatud kirjandus: · 1. Kuresoo R. Looduskalender. Surud varasuvistel õitel. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20403?device=desktop (04.04.2015). · 2. Loomade elu: 3. Köide. Selgrootud III. (1984). Tallinn: Valgus./ Toim. H. Remm. 301-305 lk. · 3. Oliveira, Gibbs, Barbosa, 2004. Moth pollination of woody species in the Cerrados of Central Brazil: a case of so much owed to so few? Kättesaadav: http://link.springer.com/article/10
Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida. Penikeel ja lemmel Ülesanded • http://lemill.net/content/exercises/ja rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html (määraja) http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xnimek.html (taimede kirjeldused) Allikad • Teksti aluseks on: 1) http://bio.edu.ee/taimed/general/in dexnimek.html 2) Avita ,,Loodusõpetus 5. klassile” K. Jankovski ja R. Kuresoo 3) T. Kukk ,,Eesti taimede kukeaabits” Pildiallikad • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Lake_Smekhro.JPG?uselang=et • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:H %C3%B5beremmelgas.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Alnus_glutinosa_Bialowieza_001.jp g?uselang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Alnus_glutinosa_drawing_1.png?u selang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi Pildiallikad (2) • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi
nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni. Kasutatud allikad: Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Lauk (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FULATR2.htm. Lederer, R. (2008). Imelised linnud. Tallinn: Koolibri. Ling, R. (1980). Loomade elu 6. köide. linnud. Tallinn: Valgus. Renno, O. (1993). Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. Merilyn Mõttus Tikutaja (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GALGAL.htm.
Elva Gümnaasium Geenmuundatud organismid Referaat Sandra Lääts Klass: 12. klass (kaugõpe) Juhendaja: Tiia Kuresoo Elva 2017 Sissejuhatus Võtsin rakendusbioloogia referaadi teemaks enda jaoks huvitava teema, mis räägib geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid.
Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon. Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee. Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba, mida kaunistavad selgeveelised laukad (sobivad ujumiseks) Ühes neist, mille juurde viib praegu laudtee, olla helilooja Mart Saar ujumas käinud. Rahvuvahelisele Artur Kappi'i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist.
KAHEPAIKSETE HINGAMINE KULLESTEL TÄISKASVANU TEL Ülesanded · Millised kohastumused on kaladel eluks vees? · Mille poolest erineb kormoran teistest veelindudest? · Kas saarmas liigub vees hästi? Mis seda võimaldab? ALLIKAD · Kõik pildid (v.a. Need, millel on autor märgitud) pärinevad Wikimedia Commonsist. · Teksti aluseks on Avita ,,Loodusõpetus 5.klassile" 2012 R. Kuresoo K. Jankovski. · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:J%C3%B5ev%C3%A4hk.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nepa_cinerea01.jpg · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nepa.cinerea.jpg · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rutilus_rutilus_Lithuania.jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carp_gill_defect.jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tuna_Gills_in_Situ_cut.jpg · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pstruh_duhov%C3%BD,_%C5%B · http://et.wikipedia
Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub Arendusprojektide koostamisel uus vaate- ja analüüsinurk: Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti Kasutatud kirjandus Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M. “Sissejuhatus Looduskaitsebioloogiasse” 2008, Tartu, kirj.”Eesti Loodusfoto” Tänan tähelepanu eest! Ülle Irdt MHG 2009
reostuse pärast.Nüüd on tema arvukus aga jälle tõusnud. Kokkuvõte Läänemeri on üsna suur . Seal elavad kalad selgrootud ja imetajad.Seal kasvavad peamiselt vetikad kuid ka teised taimed.Selle referaadi tegemine oli tore. Loodan, et ka sulle,kes sa seda lugesid oli meeldiv lugeda. Kasutatud kirjandus 1. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik (29.04.13) 2. Kersti Jankovski, K.J & Rein Kuresoo, R.K . 2012. Loodusõpetuse õpik 5.klass . Tallinn:Avita.
niitude ja soometsade all. Soomaa on tasane maa, vaid lõunaosas veidi lainjas. Lauskjas pinnamood, vettpidavad settekihid, suhteliselt suur aastane sademete hulk ja pikad niisked sügised loovad soodsad tingimused rabade arenguks. See piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi. Nõgudes säilinud järvedes ja madalates veekogudes algas seejärel soostumine. Tänaseks on Soomaa suured sood jõudnud rabafaasi. Ilmekaim neist on Kuresoo, mis laiub 11 100 hektaril. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Näiteks Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on
6. Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2 7. Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4 8. Põdra kehatemperatuur. 11-4 9. Põdra kehakate. 6-5 5 Kasutatud kirjandus · http://www.zone.ee/alces/ · Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001. Bioloogia põhikoolile I ,,Avita" , ,,As bit" · Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets 2001. Eesti elusloodus ,,Varrak" · E. Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad ,,Eesti entsüklopeediakirjastus" 6 7
masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R. Kuresoo, Puisniidud, Natura 2000 infovoldik Viita puisniidu infotahvel http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm
Selleks koostati andmebaas Google Drives (Lisa 2) ja kirjeldati iga looma järgmisi ökoloogilisi tunnuseid: looma välimus, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga ja lisamärkused. Kui muinasjututegelasele vastas mitu erinevat liiki imetajaid, kirjeldati looma ökoloogilisi tunnused Eestis kõige levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa 11 imetajad” (MacDonald, D. W. & Barrett, P.) ning “Eesti elusloodus” (Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.). 2. Kõik teised muinasjuttudes mainitud elusolendid, kelle puhul fikseeriti üksnes tegelasena nimetamine ja omistatud tunnused, kuid ei otsitud seoseid ökoloogiaga. Rühm “teised” koosnes põhiliselt lindudest, imetajatest, kelle kohta ei leitud uuritud muinasjuttudest omadusi või oli tegemist koduloomadega. Eesti loomamuinasjutu tegelaste andmebaas kogumiku “Loomad, linnud, putukad”
7 KOKKUVÕTE Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Mullas elab ka väga suur hulk erinevaid elusolendeid. Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis "asi" elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin "Loodusõpetuse õpik 5. klassile" lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html
Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala, mille põhieesmärk oleks säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. · Soomaa kaitseala loodi vastavalt Pärnu Maavalitsuse määrusega 15.02.1993.aastal nr.12 ja Viljandi Maavalitsuse määrusega 12.04.1993
Erinevalt oma inimeseleplikust sugulasest ta parkides, surnuaedades ja muudes asustuselähedastes kohtades elama ei kipu. Ta eelistab pigem suuri metsi, soovitavalt kuusikuid, ehkki erandkorras on pika sabaga kakku pesitsemas kohatud ka koduaedades. Nii nagu teiste öökullide huikamine, on händkakugi oma ilus pisut õudsel moel. Vahel võib ta kuuldavale tuua ka teistsuguseid helisid, näiteks kräuksuda, kuid tema tuntavaim häälitsus on tuhm uhhuu- uhhuhuutamine, mille Rein Kuresoo on raamatus «Eesti elusloodus» tabavalt kirja pannud kui «tohoo-tohuvabohuu-ohohoh.» Just hääle, aga kindlasti ka hämaruse ja pimedusega seotud elustiili pärast on kakkusid alati seostatud maagiaga. Vanas Kreekas oli öökull tarkuse- ja kaunite kunstide jumalanna Athena sümbol, tarkuse ja abivalmidusega on teda ühendatud ka iidses Indias ning hiinlastel kaitses linnu kujuke maja välgu eest. Kahjuks mitte igal ajal ega igal pool ole kakud olnud heas kirjas. Eriti
suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
järele jäänud väga vähe. Sood Sood on Eesti rikkus. Kui paljud KeskEuroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik. Terve rida neist kuulub kaasajal ka looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata. Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim. Sümbolid ja tähised Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas (paekivi). Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11
annaabi.ee 
