Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenede...
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
kuhjusid merelised setted. Alles mere taandumisel muutus see ala maismaaks. Kõrg-Eesti - merest ja suurjärvedest puutumata ala, jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist. Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed). PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus.
Inimtekkelised pinnavormid Inimtekkelisi pinnavorme on Eestis päris mitmeid, ning mõned küllaltki silmapaistvad. Tuhamäedja platood Aherainemäed Kraavid Kaevud Karjäärid Linnamäed Tuhamäed ja platood Kiviõli tuhamägi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KohtlaJärve tuhamäed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Balti elektrijaama tuhaplatoo Click to edit Master text styles Second level Third le...
.........................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................................................................................................7 7.Pinnamoe ja pinnavormide kujunemine............................................................................................7 8.Maavarad- nende teke ja kasutamine................................................................................................8 9.Kliima................................................................................................................................................8 10.Siseveed ja nende kasutamine, kaitse ....................................................................
Raskusjõutekkelised pinnavormid Karl-Richard Sänna 9.B Raskusjõutekkeliste ehk gravitatsiooniliste pinnavormide tekkimine Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis
aleuriit veevoolu poolt kaasa.Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Moreen koosneb liivast,savist, kruusast, veeristest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestes. Moreen on materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud.Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Teatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Liigestustihedus on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal, mida rohkem, seda liigestatum reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm. Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
(Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja maakoore ülemises osas mõjuvad jõud mis tekivad päikeseenergial ja gravitatsiooni toimel: nende mõjul toimub kivimite ja pinnavormide muutumine (kulumine ja kuhjumine) Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa ehk litosfääri hiigel pangas, piirneb seismiselt aktiivsete vöönditega, eristatakse 8 suurt laamat ja mitmeid väiksemaid.
idaosa mitmeks kõrgemaks küngastikuks ja künklik-lainja reljeefiga lavaks. Ka idaosas on kõrgemaks keskosa, kus sarnaselt lääneosaga esineb rida 200 meetrist kõrgemale või selle lähedale ulatuvaid mägesid -- Laanemägi (211 m), Tõikamägi (210 m), Väike Munamägi (207,5 m), Välgi mägi (204 m. Kukumägi (u. 200 m), Tõostemägi, Räesmägi, Savimägi, Piirimägi, Kellamägi jt. Siinsete suuremate pinnavormide paiknemises võib jälgida kirde-edela ja loode-kagu suunda. Eriti rõhutab kirde-edela suunda kõrgete mägede vöönd Valgjärve ja Väikese Munamäe vahemikus. See on ühtlasi veelahkmeks Elva jõkke ja Pühajärve kaudu Väike - Emajõkke voolavate ojade ning Ahja jõkke ja Pühajõkke suubuvate ojade vahel. See vöönd jätkub ka Väikesest Munamäest edelas (Tantsumägi, Ojamägi, Mülkemägi, Tiidumägi, Hobustemägi, Marjamägi), kus ta liitub Harimäe ja Kääriku
ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis).
.....................11 2 SISSEJUHATUS Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. 3 1. EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED
vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus kombed, traditsioonid,rahvariided,tantsud, peod, arhidektuur jne... mõistatus-sõnaline peitepilt,mis sisaldab küsimust, millele tuleb vastata
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi,
ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks Biota
Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib
Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks. 4 pinnavormide tekkeloolist r ühma: kosmogeensed, geoloogilised, biogeensed ja antropogeensed, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii tekkemehhanismilt kui ka vastavate vormide tähenduselt geoloogiliste aja lõikes. Välis ja sisejõudude toimel kujunevad erinevad pinnavormid, mis moodustavad ümbritseva pinnamoe e reljeefi. Pinnavormide jaotumine: Endogeensed: vulkanogeensed ja taktogeensed Eksogeensed: gravitatsioonilised; glatsiaalsed; jõetekkilised; järvetekkilised;
• Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena. • Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid. • Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima
Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristal...
sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Suurimad voored ning neid eraldavad pikiike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus, mis on üks suuremaid Euroopas. Liustikutekkelistest kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreenitasandikud.
Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. E A D U S krüogeensed M Termokarst - ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. A Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. A T E A D U
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal.Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust.
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti
mõjule ie pääse. N. viimastel aastatel on täheldatud suuri purustusi E. mere ja suurjärvede randadel. Samas veetasemed ei ole oluliselt muutunud, tormiste päevade arv samuti mitte. Ka tormide tugevuses ei ole silmnähtavaid muutusi. Küll aga ei ole esinenud korralikku jääkatet, mis tähendab pikenenud lainetuse mõju perioodi. Ja seda just ajal, mil valitsevad tugevad tuuled. Abrasioonirannik ja akumulatsioonirannik Põhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sõltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanõlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jõuab rannajooneni oma täies jõus paiskudes vastu rannanõlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus põhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...
PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
..................................................................................................................13 Kokkuvõte......................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................15 Sissejuhatus Antud referaadis on uurimise alla võetud Karula rahvuspark, selle omapäraste pinnavormide ning maastikega loodus, eesmärgid, mille poole püüeldakse ja visioon. Kirjeldatud on ka kaitse all oleva ala taimestikku ja loomastikku ning on välja toodud nii haruldased kui ka ohustatud liigid. Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest. 2 1
-5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavorm erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks,
kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid
Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute geomorfoloogia põhilise kujundaja lainetuse mõju rannale sõltub eelkõige sellest, kuidas merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik. Rannaprotsessid- Pôhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jôuab rannajooneni oma täies jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib
Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina- toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil. Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina. Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes. Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide rühmade, majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes. SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist.
Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla. Kõrgeim punkt on Raunamägi, Viidumäel, Saaremaal. Tema absoluutne kõrgus on 54.6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole. Tähelepanuväärsemate pinnavormide hulka kuulub kindlasti mööda Saaremaa põhjarannikut kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saarte taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist). Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets.
Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline
17.Autoportree - kunstniku enda portree (Rafael,Pikaso,Dali) 18. Grupiportree - portree, kus on mitu inimesi IV. " " .. " I " 19. Skulptuur kunstiliige, mile teosed on mahulised ja on teinud tahkest või plastilisest materjalist (,,David", ,,Pjeta" Mikelanzelo, ,,Nefertiti") 20. Reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum (Mikelanzelo, Belini, Adamson) 21. Monument- mälestussammas ( Russalka, A.H.Taamsaare monument, Vabadussammas) 22.Roosaken ümmargune vitraazaken ( ,,Eesti Maastikud") 23.Muralism(o)- seinamaali liikumine (1920) ( J.C. Orozco, D.A.Siqueros, D.Rivera) 24. Ateljee kunstniku meistrikoda ( Da Vinci meistrikoda, A. Adamsoni ateljee, J.Kölleri meistrikoda) 25. Palett- värvide ja toonide komplekt ehk riist, mille peal kunstnik segab värve
iiri, hüüdnimed, väljamõeldud olendite nimed,kujundlikud nimed:Karl Raudpea (Karl XII),Ristija Johannes, Staatus,loomade nimed: hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Pontu, Miki-Hiir,kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed (ka kujundlikud):Suur Munamägi, Kolm Õde, Väike az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar Vanker,Taaralinn, Vana Maailm,riiginimed: Eesti Vabariik,asutuste, ettevõtete,firmade,organisatsioonide, ühenduste nimed: Eesti Pank
V: Nõgu on keskelt madalam ning servadest kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orund on aga piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav avatud pinnavorm. 19. Mille poolest erinevad lavamaa ja madalik? Too näide. V: Lavama e. platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, mida enamasti ääristavad astangud. Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere all. 20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste pinnavormide leviku alusel? V: Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis?
Kõrgustiku kirdeosa kuplid paiknevad tihedalt ning on liitkõrgendikud, kus 2–3 kuplit on üksteisega “kokku kasvanud”. Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv Tornimägi(137 meetrit üle merepinna), mille tornist saab selgema ülevaate ümbritsevast maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede
Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas.
PAGANAMAA Paganamaaks on hakatud kutsuma Krabi külast lõunasse jäävat ning Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenem...
Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited
kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud)
· kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning
paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS Eesti maastikuline liigestatus. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. Kõige üldisema ettekujutuse maastike erinevustest annab nende jaotamine maastikurajoonideks. Need on pinnamoe suurvormidel (kõrgustikel, lavamaadel, nõgudes
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj
2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni
moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
