1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts.
Elu globaliseeruvas maailmas Päev päevalt areneb meie maailm tohutult, iga päevaga aina kiiremini. Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado ve...
Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu. Segatalud- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks.
liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest
segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks.
· Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene.
....................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.Sajaanid...................................................................................................5 2.SIBERI KLIIMA....................................................................................................7 3.IGIKELTS..............................................................................................................8 4.VEESTIK...............................................................................................................9 4.1.Ob....................................................................................................................9 4.2.Jenissei.............................................................................................................9 4.3.Leena.
OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt Suvel 5(-20)
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on
Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1. Suurtalu 2. Ekstensiivne teraviljatalu 3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik
Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA
Loodusvöönd Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus Ja mulla nimetus veereziim paksus horisondid d maaviljeluseks mullaprotses sid Tundra, tundra Lähisarktiline Igikelts AT-BG-C Gleistumine, EI SOBI!!!! gleimullad kliimavööde, takistab vee raua oksiid ei suvel rohkem läbiuhtumist, oksüdeeru sademeid kui lihtsalt täielikult, talvel. Suvi liigniisked turvastumine
Tundra 1. Millistel mandritel tundrat esineb? Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine
metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30
Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning
päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 1 Polaarjoone lähedal asuv ala. 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele. Polaarne kliimavööde Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi
Meie aasta Siberis Klaudia Sarah Kaar 8.a Siberi iseloomustus Kliima Asukoht Igikelts Vissarioni kogukond Vissarion Päikeselinn Maailmalõpp Ühiskond Mida nägin saates? Vissarionlaste toitumine Tuuli Roosma pere toitumine Pildid ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri e tase Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase
külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Öö- päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri
kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid igikelts, madal mulla teket BG-C temp. Okasmetsad Parasvööde, jahe, läbiuhteline Kõduhorisont, Leetumine, Väheviljakas,
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral
Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on: ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud.
Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mootorkelgud lähedal. kahjustavad pinnast ja taimkatet. Palju järvi ja soid. MÄGITUNDRA e. Puuraukude ümber Alpiinne Kõrgel naftareostus surevad mägedes. paljud kalad ja linnud. Igikelts. Põdrakarjamaa vähenemine. Pingod. Füüsikaline murenemine.
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud.
7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest
NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon
Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder, Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas
Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. Levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt levinud teine nimetus Taiga,mis on tulnud vene keelest,sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd. 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC. Väga külmad talved. Esineb igikelts Suved on soojad/jahedad, vihmased ja niisked. Taime-ja loomaliike ei ole eriti palju Väheviljakad leedemullad. Niisked,sest sademeid langeb rohkem,kui jõuab ära auruda. Palju soid. Tüüpilisemad puud: mänd,kuusk,nulg,lehis,tsuuga,kadakas,seeder, jugapuu.
v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad?
Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Tundraid leidub Põhja-Ameerikas Kanadas,Euroopas Soomes ja Norras,Aasias Venemaal. 5 TUNDRA TAIMED Tundras ei kasva puid
..-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed
Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm Loodusvöönd Tundra - Viljatus - Õiget metsa pole - Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine
pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg
Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi
hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 23. Liustikud (mandrilised ja mäelised), nende teke ja levik. Igikelts. Miks on liustike tundmine tänapäeval nii tähtis? -Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi,
Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline
olevatest vetikatest ja lihasööjad Antarktise mandril. aurumist on seal kuiv mis huumust tekitaks. Seal söövad seal teisi loomi. Pooluste juures. külm. on igikelts. Näited: sinivaal, keiserpingviin, jääkaru, morsk, valgevaal, hüljes Asub Euraasia põhja Lühike suvi. Talved Nõrgalt arenenud mullastik. Liigivaena taimestik
hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas.
Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid. Laplased, komid, handid, neneetsid, eveenid, tsuksid 2. Kes on karibuu ? Põhjapõder 3. Mis on tundra ? Kidura taimestikuga polaarmaastik 4. Millega tegelevad tundra põlisasukad? Põhjapõdra kasvatuse ja kalapüügiga 5. Millala ja miks soovitatakse reisida tundrasse ? Suve lõpus, sest sisi pole kihulasi 6. Mis on metsatundra ? See, kus ilmuvad esimesed puud ja loomad 7. Mis on igikelts? Pinnas mis on koguaeg jäätunud ega sula kunagi
mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas.
(Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine,
Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda taime võib-olla saab, Lähispolaarkliima Tundra s-jahe, t-külm s-mõõdukalt, t-vähe 1-2 kuud liigniiskus, õhukesed ja muidu ei sobi taime Verhojansk viljatud kasvatuseks
Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ross õrbed külm d esineb mõnda taime s- igikelts, võib-olla saab, Lähispol s-jahe, Verhojan Tundra mõõduka 1-2 kuud liigniiskus, muidu ei sobi aarkliima t-külm sk lt, t-vähe õhukesed ja taime viljatud kasvatuseks
annaabi.ee 
