Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub Pinnakatte -Põhja- ja Kesk-Eestis 2-3m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10m paks. Moreen -mandri liustike kuhjatud erinevate suurusega kivimiosakeste segu Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted Pinnamood -maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest...
Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Maavärin sismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Aluspõhi pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena...
Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega)....
d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud....
Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid,mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul.Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m)....
V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate ? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast....
kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Kivimid, millel me elame Eestis moodustavad kivimid kolm kihti aluskord, pealiskord ja pinnakate . Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest: tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel...
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
Geo Mõisted: Kukersiit Põlevkivi Moreen Liustikest väljasulanud materjal Klint Järsak Eesti pindala 45 227km2 Pinnakate Pealiskord Aluspõhi Aluskord Kirjelda Eesti geograafilist asendit Euroopas: Eesti asub läänemere ääres. Eesti põhjanaabrid on soome, lõunanaaber on läti ... Mis on paljand? Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Võrdle Kaevandust ja Karjääri Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km). Millised paljandid on eestis? Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt. ...
kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate , rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;...
Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate . Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi, kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht?...
Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate . Ei talu hästi UV- kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat....
Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate . Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga hästi sisepindadele. Polüester pinnakate sobib kasutamiseks katusetarvikute ja eriplekkide tootmisel. Polüester pinnakatte tehniline garantiiaeg on 30 aastat....
Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni niiskust tõkestav rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad: Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon peab olema piisavalt vastupidav, et see koos vuukidega peaks vastu ehitusaegsele koormusele ja kasutusaegsele alustarindi liikumisele. Ehitusnormidega seotud juhistes soovitatakse lisaks, et põranda hüdroisolatsioon tõstetaks seinale vähemalt 100 mm põrandapinnast ja et seina hüdroisolatsioon...
Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate . Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi....
Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline (kristalne aluskord ning settekivimitest pealiskord) ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse. Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord. Eesti maakoore läbilõige: 1. Pinnakate (pudedad setted: liiv, kruus, moreen, savi; 5-10 m. ) 2. Settekivimitest pealiskord (lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, fosforiit; 100-600 m.) 3. Kristalne aluskord (tard -ja moondekivimid, graniit ja gness; 600 - ...m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani. Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
