7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri
elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist
· Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted · Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud Roostik Maasäär ja laguun · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega. Kura maasäär Läänemere rannikutüübid Läänemere areng · Balti jääpaisjärv · Joldiameri · Antsülusjärv · Litoriinameri · Limneameri Luited Sakala kõrgustikul
esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel,kus tormilainetus paiskab rannale paelubjakivi ja kruusa,liiva.Möllirannad-lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides, pm mudaga kaetud savisetted,levivad rannaroostikud.Maasäär, laguun-seal,kus maakerge on lakanud,vajumist ei esine v on see aeglane,kujuneb liiva- rannik maa- säärte ja laguunidega.Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut LÄÄNE-EESTI MADALIK Referaat TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti
paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK:
Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................11 5. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995.........................................................
Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas
vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast. Võib õigusega öelda, et Eesti järved on teinud jää. Jää lükkas olemasolevad lohud 3 maapinnas veel suuremaks ja kuhjas vee teele takistusi. Jää sulades tekkis palju vett, mis pidi kuhugi kogunema. Mandrijää kunagise pealetungi ja taandumise mõju avaldub järvetekkes neljal viisil. Liustike taandumisega kaasnes maakerge, mille tulemusena taandus ka meri ja kunagistest lahtedest kujunesid madalaveelised järved. Et maakerge toimub siiani (Loode-Eestis 2-3 mm aastas), siis jätkub ka meie aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte. Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet
meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik. Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008). Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning seal kohtab luiteid. Lõunakallas on, aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid (Hein, 2008). Elustik Tänu oma suurusele ja elupaikade mitmekesisusele on Peipsi koduks paljudele olenditele. Siit on leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikeseid vetikaid, ligi 300 liiki planktonloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul
Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne)
.............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtuste piirkond mere ääres. Skandinaavia rahvad on siia jätnud oma jälje.Lääne-Eesti madalik on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on suurim Eesti looderannikul, ulatudes kuni 3 mm-ni aastas - nii saavad lahtedest ajapikku rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne- Eesti on oma olemuselt muutlik. ´ 3 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalikku kutsutakse ka Mereäärne maa Terra Maritima mis oli Henriku Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009).
· Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Väike geoloogiline aineringe · Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel
Maapinna kerke tulemusel on tekkinud näiteks Lääne-Eesti saared, mille vanade rannajooned näitavad ka seda, et esialgu oli maapinna kerge kiirem, hiljem aga aeglustus (samuti nt saared, millest on tekkinud poolsaared nt Noarootsi ja järved, mis on maakerke tagajärjel merest eraldunud nt Sutlepa meri). Samuti võib maakerkega seostada maavärinaid, millest tugevaimad on Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse. Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine (1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse valgumine. Haanja kõrgustik – künkliku reljeefiga kuhjeline saarkõrgustik. Eesti suurimad suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m,
kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; 50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede koolt jms; 50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli
Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel
Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kihistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms Koosluste taastumine e demutatsioon Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus, inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust. Kui see on juba mõnda aega puhas olnud, siis hakkavad veekogu
alanemisele. Alanud Balti klindi tõus merest tõi kaasa intensiivse erosiooni, orgude sügavnemise ja terrasside kujunemise alamjooksuorgudes. Tänapäeval Põhja-Eesti jõeorud pikenevad mere suunas ja toimub paekalda erosioon, Lõuna-Eesti jõeorgude erosioonibaas on kerkinud, mis toob kaasa jõesete kujunemise alamjooksul ja jõelammide kiire arengu. Põhja-Eesti jõed - kumer pikiprofiil, millel väike lang ülem-ja keskjooksul ning suurem lang alamjooksul (Põhja-Eesti paekallas, maakerge). Esinevad joad (Jägala 8, Keila 6 m). Lääne-Eesti jõed - ühtlane lang (tektoonilised rikked ja maakerge). Voolavad viirsavisse uuristatud madalates orgudes. Lõuna-Eesti jõed - nõgus pikiprofiil (aluspõhja reljeef ja nüüdisaja reljeefi mõju). Algavad kõrgustikelt (suur lang), voolavad Devoni sügavates ürgorgudes. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, kus iga toiteallikas annab 1/3 aastasest äravoolust. 24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid
3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo. Laugete veerudega Võrtsjärve nõgu madaldub üldjoontes lõuna-kagu suunas: see peaaegu
· Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus · Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised ★ Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel
vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms · Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul · Kliimakskooslus Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud · Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni · Põhjapoolkera kooslused "paranevad" siiani jääaja mõjudest
• Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud • Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. • Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kuhjumine lammidel jms • Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul • Kliimakskooslus • Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud • Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni
Liustikutekkelised glatsiaalsed Meretekkelised mariinsed Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel
mikroreljeefivormide (mättad, peenrad, lohud, älved, laukad ) alusel eristatakse lage- ja puis-mätta, älve- ning laukarabasid. Soode kuivendamise tulemus on inimtekkelised kõdusood, kus turvast enam ei teki ja olemasolev turvas laguneb intensiivselt. Soode paiknemine sõltub pinnamoest, jõgedevõrgust, pinnakatte veeläbilaskvusest. Soode paiknemist on mõjutanud ka Läänemere areng pärastjääajal ning neotektoonika (maakerge). Sood kujunevad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel e mültumisel. 2/3 on tekkinud maismaa soostumisel. Soostumine algas 8500 aastat tagasi, järvede kinnikasvamine 6500 aastat tagasi. Läänemere saartel ja rannikul on ülekaalus väikesed, rannikujärvede ja laguunide kinnikasvamisel kujunenud õhukese turbalasundiga madalsood. Lääne-Eestis valdavad suured madalsood ja rabad. Balti jääpaisjärve ja Limneamere
mõned põrnikad, võisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, põhiliselt kagust. Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud). Hiljem võisid mõned loomad tulla ka Soome kaudu Põhja-Norrasse. Mageveekalade sisserännet idast piirasid ajutiselt soolase vee tõkked osas praegusest Läänemerest. Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mõjutas veekogusid ja tingis levikuvõimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja- lõunasuunalise ulatuse ja kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi.
isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti) • Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu • Jõemaastike rekonstrueerimine – nn vanajõed e soodid
) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). · Ohustatud ja haruldased taimed Ohustatus: on toimunud kiired muutused liikide arvu vähenemises (tavaliselt mingi ohuteguri poolt) ning täpsustatud ajafaktori lõpus on neid haruldastega praktiliselt samapalju.
) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). Ohustatud ja haruldased taimed Ohustatus: on toimunud kiired muutused liikide arvu vähenemises (tavaliselt mingi ohuteguri poolt) ning täpsustatud ajafaktori lõpus on neid haruldastega praktiliselt samapalju.
·Mineraalmaa soostumine terigeenne protsess: mõjutavad kliima (sademeid rohkem kui aurub), nõgus pinnamood, vettpidava kihi olemasolu, pealevalguvad pinnaveed. Kiirendavad metsa maharaiumine, äravoolu vähenemine, põhjaveetaseme tõus. ·Rannikulaguunide kinnikasvamine talssogeenne protsess: analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp
Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.)) Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte toimel. Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane, kujunevad välja maasääred - peamiselt liivast või kruusast koosnevad valli- või seljakujulised pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. Ligi 100 km pikkune Kura säär eraldab Kura lahte Läänemerest. Sealsed luited on Euroopa kõrgeimad ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse
liivakivid o Paljandid Tahkuranna ümbruses ja ... · Arumetsa savimaardla (Kvaternaari savist toodetud), kergkruus · Rannik o Nii tänapäevane rannikuvöönd kui ka erinevad Läänemere arengu etappidega seotud rannad Lääne-Eesti madalik · Eesti suurim maastikurajoon ja sellest tulenevalt ka üsna mitmekesine · Kulutusala · Pikka aega pärast jää taandumist üleujutatud jääjävede poolt · Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd · Ala keskosa liigendab katkendlik Siluri e Lääne-Eesti pank · Madaliku põhjaosa läbib Palivere sevamoodustiste vöönd · Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm.
annaabi.ee 
