Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"horisondid" - 168 õppematerjali

horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud.
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

(murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

· Horisondi tüsedus näitab, millised protsessid ja kui kaua on saanud mullaprotsessid tekkida. Maailma eri piirkondades tekivad erisugused mullad, sest kliima on igal pool erinev. Kliima mõjutab mulla eripära(sademed, soojus). Horisondid tekivad mullas põhiliselt ainete ümberpaiknemisel liikuva vee tõttu. HORISONDID: · A-huumushorisont: Org. aine kogunemine, horisont on kobe, tänu org. aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. · B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont): Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, palju rauda - horisont pruuni või punaka tooniga....

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mullateaduse III KT

Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid ­ selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut...

Mullateadus
127 allalaadimist
thumbnail
9
doc

MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...

Mullateadus
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Välipraktika päevik

EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...

Mullateadus
191 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti mullastiku konspekt

Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:  Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse...

Põllumajandus
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MULD-Teke, Horisondid, Murenemine.

Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad 2. kivimid lagunevad. Murenemist jaotatakse kaheks – keemiline ja füüsiline. Murenemine toimub pika aja vältel. 3. Muld saab kujunema hakata vaid poorsel murendmaterjalil, mis hoiab kinni vett ja õhku. Seega on murenemisel mulla tekkeks väga tähtis osa. 4. Üldpildis on nii, et mida niiskem ja soojem on kliima, seda paksem on murenemiskoorik (nt vihmametsades). Samuti on see paksem okasmetsades, kus temperatuur pole küll kõrge, kuid kus on niiske. 5. Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest. Lisaks mängib rolli ka aeg. Okasmetsades, kus on vähem sademeid ja aurumist ning ka madalam temperatuur võrreldes vihmametsadega, on murenemiskoorik märgatavalt õhem. Seevastu vihmametsades, kus on kõrge temperatuur ja sajab tihti, on...

Pinnavormid
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Kui jagamine nõutava täpsusega ei õnnestu, siis suuremale poole ümardatud parandus antakse neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

3) AEG ­ muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA ­ temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK ­ jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS ­ kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL ­ mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID ­ erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra ­ TUNDRAGLEIMULLAD ­ savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets ­ LEETMULLAD ­ suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets ­ LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets ­ PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD ­ suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla ­ MUSTMULLAD ­ väga viljakad 6)Lähistroopiline mets ­ PUNAMULLAD ­ suht...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb. Kamardumine ­ mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid....

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Pedosfäär

elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada ­ keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon, omadused lähtekivimist sooldumine, kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid · Leetumine ­ orgaanilise · Kamardumine ­ aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna...

Geograafia
109 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda ... leetumine ­ protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont....

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. · Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga....

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Mullatüübid: Kliima Sobivus iseloomustus ja Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud kultuuride mõju veereziim paksus horisondid mullaprotsessid viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad...

Geograafia
112 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosfäär

Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse:...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused ­ seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine- indikaatortaimed,võimalik reziime eristada,põllul aias raskem, metsas kavukohatüübid- selle alusel võib öelda millised mullad. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel...

Mullateadus
222 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B- horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont-kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED. Mullatekke elementaarprotsessid: Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk...

Mullateadus
223 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär ehk mullastik

Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. · Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid . · Ainete liikumine mullas oleneb: ­ lähtekivimi koostisest; ­ taimkatte tüübist; ­ sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG...

Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun