läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2 Härjassaare mägi (147 m) ja Rutu mägi (145 m), äärmises kaguosas paikneb madalam Hummuli küngastik (110 m). Pilt 1. Halliste ürgorg, vaade lossivaremetelt Karksi Nuia paisjärvele. Foto: Peep Kirbits Pilt 2. Vaade Sakala kõrgustiku kõrgeimale punktile - Härjassaare mäele. Foto: Mihkel Järveoja 3 4 Loodushoid Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim
(kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.
Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas
küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit.
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa ...
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehal...
Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid
Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad. Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud, Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu(Eesti vanim ja jämedaim Õunapuu ümbermõõt on 488 cm mõõdetuna 30 cm kõrguselt, kõrgus 11m), Nava künnapuud ning Iivakivi rändrahn. Kõige
Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa
meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm.
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Moldorgkülje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, keskja alamjooks Lammorgküljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks 8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9.Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad) 1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11
Sgise pilkudest pisaraid pdes Neb nukra nurgas nuriseva taeva peos suveste sleluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast.
palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod .
Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsea...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik
Suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Peamine vormimine toimuski lühikese aja jooksul umbes 11 000 13 000 aastat tagasi. Mandrijää taandus kagust loodesse. · Kolmas etapp Jääjärgne periood. Pinnamoe tasandamine ja setete ärakanne. Järvedes ja soodes bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas. 7. Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m. Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine
lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks. 4 MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin
mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m) Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik (Kärstna mägi, 136 m), Sürgavere mägi (128 m) Võrumaa Suur-Munamägi 318 Vällamägi (304 m), 5 Kuksina mägi ( 213 m)
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. P...
järvedega täidetud või liigniiksed alad on kasvanud soodeks, mis hõlmad üle 1/5 Eestima Kõrgemad pinnavormid Eesti kõrgustike jalamid Eestis asuvad harilikult 70-100 m kõrgusel. Eristatakse kahte kõrgustike rühma: kuhje- ja kulutuskõrgustikud. Kulutuskõrgustikud on üpris tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud ...
Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks
Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhijoonis (www.vkg.werro.ee/.../
õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad kõrgustevahed tulenevadki mitte mägede, vaid ürgorgude olemasolust. Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula. Pandivere kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus). Pandivere kõrgustik on laugete nõlvadega, kus enamasti katab lubjakividest aluspõhja
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
*Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.)
*Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.)
Lisaks eelpool kirjeldatud tavadele oli ka üks lihtne ja inimlik viis mis tagas edu kosjaminekul. Noored lihtsalt tundsid ja tahtsid teineteist ja kellelgi kolmandal polnud selle vastu midagi, sel juhul teati kosilast juba oodata. Kosjade puhul oli vanasti väga oluline õige aeg. Aastaringi sees puudus üle Eesti ühine kosjaaeg, aga enamasti valiti selleks hilissügis või talv. Väga oluline oli kuu seis. Sobis noore kuu neljapäev, siis oli kindel et noorik rutu vanaks ei jää ja see pidi ka tagama palju terveid lapsi. Nädalapäevadest peeti parimaks neljapäeva, kuna siis olid head vaimud väljas liikumas. Kosja sõitis peigmees koos isamehega, kes pidi olema naisemees ja hea jutumees. Ennavanasti sõideti ratsa, hilisemal ajal juba vankri või saaniga. Kosjasõidu hobune pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, parimaks peeti valget hobust, kuid must ei tohtinud kindlasti olla
o Idaosas Kullavere jõgi Sakala kõrgustik · Kulutuskõrgustik · Eripärane on valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestumine ürgsete jõeorgude poolt lavadeks · Aluspõhjas Devoni liivakivid, mis paljudes kohtades ka paljanduvad (Karksis, Helmes) · Pinnamood o Orustikud (suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna) o Künlik pinnamood tihti seotud otsamoreenidega (Hummuli, Kärstna, Rutu ja Paistu) o Kõrgustiku lõunaosas sandurid · Veestik o Orujärved ja jõed o Koorküla järved · Mulgimaa ja mulgid 14.10.13 Ugandi lavamaa (ka Kagu-Eesti lavamaa) · Valdvalt tasandikuline maastikurajoon (lainjad morenentasandikud) · Kasutatud ka Ugala nimetust, Ugala=Ugandi · Liivakivist aluspõhi, mida läbivad ürgorud arvukalt paljandeid
Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgustik: Karula kõrgustik Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rebasejärve Tornimägi 137 (40) mägi on kaetud metsaga, vaatetorn Ligikaudne pindala (km2) 275 Märkused: Seotud Otepää kõrgustikuga. Iseloomulik on liigestatud, kupliline pinnamood, väikesed künkad paiknevad lähestikku. Kõrgustik: Sakala kõrgustik Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rutu mägi 144 (49) mägi on kaetud metsaga Ligikaudne pindala (km2) 2792 Märkused: Lainjas pinnamood on liigestatud ürgorgudega ning sarnane lavamaaga. Kõrgustik: Pandivere kõrgustik Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Emumägi 166 (79) mäe otsas on vaatetorn Ligikaudne pindala (km2) 2415 Märkused: Kõrgustik on tasane, keskosas esineb karstinähtusi, mistõttu jõgedevõrk on hõre. Ala on rikas allikatest ja sealt saavad alguse Pärnu, Pedja, Jägala jt jõed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
